Septakordi liigid ja noonakord Jekaterina Bossenko XI.K klass, VHK 2015 Septakord • Septakord on neljast helist koosnev akord, mille äärmisteks helideks on intervall septim. • Septakordi akordi helid on priim, terts, kvint ja septim. • Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. • Septakordidel on neli kuju: - põhikuju - kvintsekstakord - tertskvartakord - sekundakord Dominantseptakord • Mažoorkolmkõla + väikse terts – dominantseptakord (ehk väike mažoorseptakord ehk
intervall All/ehitamine/ ülal All/ lahendus/ ülal Duur / moll < 4 suurend. kvart IV (#) VII III I Mollis kõrge 7. aste >5 -vähend. kvint (#)VII IV I III Mollis kõrge 7. aste >VII (#)VII II IV I I III Mollis kõrge 7. aste D7 dom. septakord V (#)VII II IV I I I III v.7- väike septim V IV - D:s.6/s.3 M:v.6/v.3 s.2-suur sekund IV V - D:v.3/v.6 M:s.3/s.6 D65- kvint-sekst (#)VII II IV V I I III V Lah. ül. noot sama D43 - derts-kvart II IV V (#)VII I III V I Lah. ül. noot üles D2 - sekund IV V (#)VII II III V I I Lah. ül. noot alla <2suurend
Akordione ehitatakse kahe-, kolme-, nelja- ja viiekoorilistena, s.t. vastavale registriklahvile vajutades võib avada ventiilklapi või klapid, mis panevad võnkuma ühe või mitu metallkeelekest. Registrid muudavad akordioni kõla värvikaks, võimaldavad mängida sirge või tremoleeriva tooniga, suurendavad heliulatust üles- ja allapoole. 120 bassiga standardsüsteemiga akordioni vasakul klaviatuuril on 6 rida nuppe, neist 4 rida on valmisakordid (mazoor, minoor, septakord ja vähendatud septakord). Meloodiabasside süsteem kujutab endast 5 oktavi ulatuses basse. Iga bassinupu all on üks kindel heli. Akordioni täiustamine jätkub tänapäevani. Tänu kõlakambritega instrumentide tootmisele on kõla kvaliteet ja tämbrid muutunud värvikaks, pehmeks, mõnusaks. Valmistatakse väga erinevat tüüpi pille: Klahvakordion (kromaatiline) nuppakordion kromaatiline nuppakordion (5 realine nuppakordion)
concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateosed - ooper Mitmehäälsuse Kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide Helikeel muutus lihtsamaks. liik muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii Harmoonia oli heakõlaline, polüfooniline kui homofooniline muusika, pingelisimaks akordiks oli septakord, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - mis nõudis alati lahendust. Meloodia dramaatiline ja koloratuurne meloodia, tugines kolmkõladel. Kirikulaadide eksisteerisid kõlakontrastid, asemel olid duur ja moll dünaamikakontrastid jms.
instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline, muutus olulisemaks pingelisimaks akordiks oli homofooniline muusika. septakord, mis nõudis alati Teosed olid keerukamad ja lahendust. Meloodia tugines esituseks oli vaja õppinud kolmkõladel. Kirikulaadide lauljaid ja pillimehi. Tähtis asemel olid duur ja moll. oli tekst. Tähtsamad esindajad A. Vivaldi, J.S. Bach, Viini klassikud: J. Haydn, A.Corelli, G.F Händel, C. W.A. Mozart, L.van
instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline, muutus olulisemaks pingelisimaks akordiks oli homofooniline muusika. septakord, mis nõudis alati Teosed olid keerukamad ja lahendust. Meloodia tugines esituseks oli vaja õppinud kolmkõladel. Kirikulaadide lauljaid ja pillimehi. Tähtis asemel olid duur ja moll. oli tekst. Tähtsamad esindajad A. Vivaldi, J.S. Bach, Viini klassikud: J. Haydn, A.Corelli, G.F Händel, C. W.A. Mozart, L.van
Usk maailma mõistuspärasesse korrastamisse. Väärtustati mõistust ja hakkas murenema usk autoriteetidesse. 4. Nimeta mõni poliitiline suursündmus, mis leidis aset klassitsismiajastul. Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Napoleoni sõjad (1799-1814) 5. Milline on klassitsistlik muusika võrreldes barokiajastu muusikaga? Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendust. Meloodia tugines kolmkõladel. Kirikulaadide asemel olid duur ja moll. 6. Kes hakkas klassitsismiajastul korraldama avalikku muusikaelu? Haritud kõrgkodanlus, kes rajas tähtsamates muusikakeskustes ühinguid. 7. Mis on sonaadivorm ja millised osad sellel on? Kahe põhihelistiku ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine Sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 8
Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusikas tekkisid uued žanrid ja esituskoosseisud. Tähtsaimaks muusikaliigiks oli sümfoonia. Vahetus kuulajaskond, põhiliseks publikuks olid haritud linnakodanikud. Pika ja keerukate kaunistustega meloodia asemel hakati kasutama lihtsat, selget ja sageli kolmkõladel tuginevat viisi. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Pingeliseimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendamist. Hakati kasutama kiiret rütmide vaheldumist, vajade kirikulaadide kõrval eelisati duuri ja molli. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Klassitsismi ajastu tähtsaimad heliloojad on Haydn, Mozart ja Beethoven, keda on nimetatud Viini klassikuteks. Minu arvates on tegemist ajastuga, mil sündisid ratsionaalsed, võimsad ja geniaalsed teosed
sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. MUUSIKA Muusika oli pingeline ja erutatud, Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia ÜLDISELOOMUSTUS polüfoonia kõrval muutus olulisemaks oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli homofooniline muusika. Teosed olid septakord, mis nõudis alati lahendust. keerukamad ja esituseks oli vaja Meloodia tugines kolmkõladel. õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli Kirikulaadide asemel olid duur ja moll. tekst. HELILOOJAD A. Vivaldi, J.S. Bach, A.Corelli, G.F Viini klassikud: J. Haydn, W.A. Mozart, Händel, C. Monteverdi L.van Beethoven
tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses.
annaabi.ee 
