PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem.
süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit. Ligniit ja bitumenossed kivisöed on pehmemad, nende niiskuse sisaldus on suur, süsiniku sisaldus ja kütteväärtus madalam. Pruunsüsi on suure niiskuse- ja lendosade sisaldusega, kaotab õhu käes kiiresti mehhaanilise tugevuse ja kaldub isesüttimisele. Pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamade kütusena. Kõrgema kategooria kivisöed on kõvemad, nende süsiniku sisaldus on suurem, niiskuse sisaldus väiksem, nad on mustemat värvi ja nende kütteväärtus on kõrgem.
Kreeka rannajoon on tugevasti liigestatud, paljud lahed on head looduslikud sadamad. Kreeka suurimad jõed on Strymon, Vardar ja piirijõgi Marista (algavad väljaspool K.). Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitlehine põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets (tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s. Maavarad: boksiit, raua-niklimaak, kromiit, magnesiit, pruunsütt (ligniit), asbesti, smirglit, pliid, vaske ja hõbedat. Egeuse mere põhjast on leitud vähesel määral naftat ja maagaasi. Rahvastik 97% rahvastikust on kreeklased, piirialadel elab makedoonlasi, albaanlasi ja türklasi. Sisserändajaid on palju kuna Kreekl on soodne geograafiline asend. Rahvastiku tihedus on 85.3 in/km2. 90% rahvastikust räägib uuskreeka keelt. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreekas Kreeta (saar). Seal käivad puhkamas paljud inimesed,
kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Pruunsüsi ehk ligniit Pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt Kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega Keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades CO2 emissioon ning tekkiva tuha hulk palju suurem kui kivisöel Kaevandatakse Lõuna-Aafrikas, Indias ja Venemaal Suurim tootja Latrobe Valley Austraalias Nafta Tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla
Suur väävlisisaldus toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põletamisel. Lähemalt räägimegi kolmest fossiilsest kütusest pruunsöest, kivisöest ja antratsiidist. Pruunsüsi Pruunsüsi on pruunikas must kütus ning taimse päritoluga ja märksa noorem kui kivisüsi. Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. Selle kütuse kütteväärtus on 4440 kcal/kg. Pruunsüsi ehk ligniit on kivisöe madalaim aste ja seda kasutatakse kütusena aurupõhistes elektrijaamades. Sel on suur orgaanilise aine sisaldus: mõnikord küündib see kuni 66-protsendini. Tuhaprotsent on väga kõrge võrreldes näiteks kivisöega. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. Pruunsöe omadustest Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis
regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) - tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Loodusvarad Loodusvarade poolest onHispaania rikas maa. Tähtsamad nendest on: kivisüsi, ligniit, rauamaak, vase-, plii-, tsingi- ja uraanimaak, volfram, elavhõbe, püriidid, magn.fluoriid, kips, kaoliin, kaaliumkloriid, hüdroenergia. Ülevaade majandusest Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus
· Spets maagiveolaevad tugevdatud kerega vahetekkideta laevad, trümmide maht suht väike Liigse püstuvuse vähendamiseks suur topeltpõhja kõrgus. Ülemise teki all tekialused tankid. Kaks viimast vähendavad metatsentrilist kõrgust ja muudavad kõikumise sujuvamaks. m/v Derbyshire hukkumine Süsi · Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone antratsiit, kivisüsi, pruunsüsi/ligniit · 95% - C; 6% - H, 5% - S, 15% - O, 2% - N Süsi Süsi · 29,9% globaalsest primaarenergia vajadustest; · 41% maailma elektritoodangust; · Kasutatakse 70% maailma terase tootmisel; ca 13% (ca 1 mlrd t) söe toodangust. · 2012 toodeti 7830 mln tonni sütt; pruunsütt 905 mln tonni · Söe reservid 861 mlrd tonni (WEC) või 1038 mlrd tonni (BGR) Süsi · 2007 a. veeti 789,5 mln t, 3177 mlrd t-miili
poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust. Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi. Peamiselt kasutatavad söetüübid on põlevkivi, kivisüsi, turvas, ligniit, antratsiit ja grafiit. Söe põletamisel on tähtis jälgida temperatuuri. Kui temperatuur on alla 300°C, siis vabanevad protsessi käigus orgaanilised ühendid. Olenevalt söe niiskussisaldusest moodustuvad orgaanilistest ühenditest uued ained tänu eralduvale veeaurule. Kui põletamisel on temperatuur üle 300°C, katkevad alküül- ja eetersidemed ning eralduvad funktsionaalrühmad koos mitte-kondenseeruvate gaasidega, nt CO2, H2O, SO2, NO2 ja CH4.
Tihedam on rahvastik riigi lääne-ja põhjarannikul, hõredaim Ida-Anatoolias. Välismaal elab üle 2 miljoni türklase(neist 1,78 miljonit Saksamaal). Majandus. Sisemise kogutoodangu juurdekasv on olnud kiire, kuid ühe inimese kohta on see rahvaarvu suurenemise tõttu jäänud väikseks. Iseloomulik on majanduses riikliku sektori suur osatähtsus. Türgis on viimastel aastatel suurenenud erastamine. Türgi tööstustoodang: nafta, rauamaak, kromiit, ligniit,kivisüsi, vasemaak, malm,väetised, bensiin,elektrienergia, paber, puuvillane riie, villane riie, vaibad, sõiduautod ja veoautod.
Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Pruunsüsi - Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt, taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel ning ta on kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades. Pruunsöel töötavatel jaamadel on CO2 emissioon ning tekkiva tuha hulk palju suurem kui kivisöel põhinevatel elektrijaamadel.
Tööstuses ja ehutses on tegev 44% rahavastikust ja nende toodang moodustab 59% tulust, põllu- ja metsamajandus protsendid on 24% tööhõivelisest rahvastikust ja nende toodang moodustab 20% rahvatulust. Tööstus kogutoodangust moodustavad tootmisvahendid ligi 65% ja keemiakaubad umbes 8 %. Juba ammusest aegadest püsib tähtsal kohal toiduainetööstus. Päris suur osa energeerilisi maavarasid imporditakse Venemaalt. Kohalikest maavaradest ja kütustes leidub Bulgaarias ligniit ja pruunsütt. Elektrienergi toodetakse põhiliselt söekaevanduste lähedal või sadamates ja sadamalinnades asuvatest soojuselektrijaamadest. Rumeenia koostööga rajatakse Doonaule, Nikopoli ja Turnu Magarele hüdroelektrijaama piirkonda. Bulgaaria masinatööstused teevad põhiliselt laadimis-, tõstmis-, ja transpordiseadmeid. Peale selle ka toiduaine tööstuses kasutatavaid masinaid, elektrimootoreid ja arvutusseadmeid. Madalikest on haritud ligikaudu 70% maast põldudeks
Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Pruunsüsi Pruunsüsi ehk ligniit on pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt, taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel, kuid enamasti väiksemal mattumissügavusel ning ta on kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades. Pruunsöel töötavatel jaamadel on CO2 emissioon ning tekkiva tuha hulk palju suurem kui kivisöel põhinevatel elektrijaamadel.
Kütuse kütteväärtus. Kütusteks loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: • reageerimiskiirus hapendajaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, • küllaldane varu või taastuvus looduses, • hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, • põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütus on aine, mille reageerimisel hapendajaga (milleks on tavaliselt hapnik) eraldub suurel hulgal soojust. Kütuste liigid: Tahke(looduslikud: puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tehis:koks) vedel(Looduslik:nafta, Tehis: raske kütteõli, kerge kütteõli, diislikütus, bensiin, põlevkiviõli jne.) ja gaasiline (looduslik gaas, Tehis: generaatorgaaspõlevkivigaas jne) kütus. Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa omakorda koosneb org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, lämmastiku ja väävli kõrgmolekulaarsetest ühenditest.
Turba mattumine uute setete alla on eelduseks pruunsöe kujunemisele. Setete raskuse mõjul pressitakse turbast vesi suures osas välja. Samal ajal muutub ka erinevate biokeemiliste protsesside käigus orgaanilise aine koostis (suureneb süsinikusisaldus, kuni 75%) ning turvas muutub aeglaselt ligniidiks ehk pruunsöeks. Pruunsüsi on pruunikasmusta värvusega, milles võib veel esineda äratuntavaid taimejäänuseid. Kuna pruunsütt rõhub järjest paksenev setete kiht, muutub ligniit suurema rõhu ja ka kõrgema temperatuuri toimel veelgi süsinikurikkamaks (süsinikusisaldus kuni 93%) kivisöeks ehk bituminoosseks söeks. Kivisüsi on musta värvusega. Kuna söekihte surub ülalt järjest paksem setetekiht ja altpoolt mõjutab kuumus, muutub bituminoosne süsi antratsiidiks, mis on kõige kvaliteetsem süsi (süsinikusisaldus kuni 98%). Antratsiit on musta värvusega, metallilise läikega ja tugevam kui teised söeliigid. Antratsiidi kohta kasutatakse järgmisi
Siselõhed rikuvad piudu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Oksad rikuvad puu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloos, ligniit, rakkude sisu jne). Seente arenguks on vajalik niiskus üle 18%. Kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temp seente arenguks on 20-35 OC. Alla 0 seente areng peatub, üle 60 OC enamus seeni hävineb. Vees seened ei arene, sest vajavad õhuhapnikku. 15. Kuidas kaitstakse tüüpiliselt puitkonstruktsiooni tule eest? Puidu süttimistemperatuur on ca 280OC. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid:
küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tahke tehiskütus on näiteks koks. Looduslik vedelkütus on nafta, tehisvedelkütused aga raske kütteõli (masuut), kerge kütteõli (ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus, bensiin, põlevkiviõli jne. Looduslik gaaskütus on looduslik gaas, tehisgaasid aga generaatorgaas, kõrgahjugaas, põlevkivigaas jne. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi
allikateks on otsene päikeseenergia ning sellega seotud energiallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mille kasutamine ei ületa nende looduslikku juurdekasvu. 2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o puitkütused (hakkpuit, halupuit, briketid, pelletid jt); o turvas (freesturvas, tükkturvas, turbabrikett) jt. · Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus;
annaabi.ee 
