Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel
6300 3,47 181695,9 100 9 315 9 6300 6307200000 18921600000 75686400000 18921,6 75686,4 MW 455 W 455000000 S 31536000 J 1,43E+16 PJ 14,3489 Emissioonitegur t/PJ Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 1880 100 113000 Antratsiit 900 320 99700 Masuut 1620 200 73000 Pruunsüsi 1900 270 109600 Emissioon tuhat t/a Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 26,976 1,435 1621,423 Antratsiit 12,914 4,592 1430,583 Masuut 23,245 2,870 1047,468
süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit. Ligniit ja bitumenossed kivisöed on pehmemad, nende niiskuse sisaldus on suur, süsiniku sisaldus ja kütteväärtus madalam. Pruunsüsi on suure niiskuse- ja lendosade sisaldusega, kaotab õhu käes kiiresti mehhaanilise tugevuse ja kaldub isesüttimisele. Pruunsütt kasutatakse peamiselt elektrijaamade kütusena. Kõrgema kategooria kivisöed on kõvemad, nende süsiniku sisaldus on suurem, niiskuse sisaldus väiksem, nad on mustemat värvi ja nende kütteväärtus on kõrgem
üksiksidemed ja eteen kaksikside üksikside ja kolmikside etüün kaks kaksiksidet propadieen Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena, teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet moodustada nimetatakse allotroopiaks. Ühe ja sama keemilise elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal
Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast KIVISÜSI Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit. Sisaldavad erineval hulgal süsinikuühendeid. Värvuselt must või hallikasmust Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara. Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, kuid esineb ka merelise tekkega kivisütt. Maailma kivisöevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis. Suurimateks kivisöevarude valdjateks on USA, Hiina ja Venemaa PRUUNSÜSI Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit. Pruunsüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Sarnaselt kivisöele kuulub pruunsüsi fossiilsete kütuste hulka ning on tähtis maavara
on olemas (näiteks Hibiinides), mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb fosforiidis mineraal apatiidina (sama mineraal, millest koosnevad näiteks meie hambad). Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui tema P2O5 sisaldus on üle 15...20% Fosforiidimaardla kaart Kivisüsi Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas > pruunsüsi > kivisüsi > antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt
Fossiilkütuste varud ja praegune tarbimine Energiaallikas Varud Aastane tarbimine Nafta (mld t) 142, 5 3,4 Kivisüsi (mld t) 795,4 3,5 Maagaas (trln m³) 151,5 3,0 Pruunsüsi Tahked kütused Kivisüsi Süsi (pruun, kivi, antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kütus Süsinik Vesinik Hapnik + lämmastik Puit 50 6 44 Turvas 5564 57 3539 Pruunsüsi 6075 48 1734 Kivisüsi 7890 46 419 Antratsiit 9498 13 1,3
Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3(lubjakivi ehk paas, marmor, kriit)
Süsinik Lihtaine: valemiga C Tuleb tast alati 4 keemilist sidet. Näiteks: teemant, grafiit, süsi (antratsiit, kivisüsi, põlevkivi, puusüsi), karbüünid, fullereenid See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40%
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või ini...
· Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused, näiteks sõnnik, põhk ja muud jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained. Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on maagaas ja nafta. Kütused on saadud erinevatest allikatest: · Bakterite ja vetikate biomass: nafta, maagaas, põlevkivi · Taimede tselluloos, ligniini keemiline muundumine: turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit Keskkonna saaste protsendi toob kaasa suur väävlisisaldus, mida on kõige rohkem põlevkivis, kivisöes ja mõndades naftades. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim kütteväärtus, mis näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Eesti põlevkivi on üks maailma parimaid, see sisaldab vaid 30-35% orgaanilist ainet. Antratsiit kujutab endast peaaegu puhast süsiniku ja nafta segu ( 94-97%)
1.SÜSINIKU ASEND, EHITUS, SIDEMED, MAKSIMAALNE JA MINIMAALNE OKSÜDATSIOONI ASTE. 2.SÜSINIK LOODUSES: a)lihtainena-teemant, grafiit, kivisüsi, koks, pruunsüsi, antratsiit. B)LIITAINENA-NAFTA, MAAGAAS, KARBONAADID, CO2 3.TEEMANT: koostis-tahke, C leidumine-vähe, L-Ameerikas, Aafrikas, I-Venemaal ehitus-korrapärane, sidemete tugevus-tugevad soojus ja elektrijuhtivus-ei juhi elektrit, juhib soojust hinnalisus-väga kallis sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad
Teades filtreeimiskiirust ning filtri mahutavust valitakse filtri materjal, hulk ja tüüp. Osakeste suurusel on seejuures otsustav tähtsus filtreerimisel. Nende nõuete kohaselt valitakse filtri tüüp ja määratakse tingimused. Filtri tüübi valikul tuleb otsustada aeglase või kiire vahel. Viimase 20 aasta jooksul on paljudes riikides kasutatud kaheastmelisi filtreid. See filter on väga efektiivne tugevaks filtreerimiseks. Ülemiseks kihiks on antratsiit. Antratsiit on süsi, mida saadakse kaevandustest (näiteks Saksamaalt) ja jaguneb erineva osakeste suurusega materjaliks. Antratsiiti kombineeritakse koos kvartsliivaga teises kihis. Filtri õigel valikul tuleb lähtuda toorvee omadustest ja puhastusastme valikust . Suur tähtsus on puhastusseadme õigel tööreiimil. See väljendub näiteks filtreerimise kiiruses ja tagasipesus filtri regenereerimiseks enne uut filtreerimistsüklit. Filtri
toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-Ameerika(ekspordi maht kasvab), USA(ekspordi maht sõltub maailmaturu hinnast.
Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suured temperatuurivahed Parasvöötmele omane loomastik ja taimestik Riigikord Mitmeparteiline parlamentaarne esindusdemokraatia President on riigipea (piiratud võimuga) Peaminister on valitsusjuht Seadusandlik võim on parlament Parlament on kahekojaline (Saadikutekoda ja Senat)
trümmi äärtes poleks tühimikke · Spets maagiveolaevad tugevdatud kerega vahetekkideta laevad, trümmide maht suht väike Liigse püstuvuse vähendamiseks suur topeltpõhja kõrgus. Ülemise teki all tekialused tankid. Kaks viimast vähendavad metatsentrilist kõrgust ja muudavad kõikumise sujuvamaks. m/v Derbyshire hukkumine Süsi · Süsi on süsiniku aatomitest koosnev lihtaine, mis moodustab looduses mitmeid modifikatsioone antratsiit, kivisüsi, pruunsüsi/ligniit · 95% - C; 6% - H, 5% - S, 15% - O, 2% - N Süsi Süsi · 29,9% globaalsest primaarenergia vajadustest; · 41% maailma elektritoodangust; · Kasutatakse 70% maailma terase tootmisel; ca 13% (ca 1 mlrd t) söe toodangust. · 2012 toodeti 7830 mln tonni sütt; pruunsütt 905 mln tonni · Söe reservid 861 mlrd tonni (WEC) või 1038 mlrd tonni (BGR) Süsi · 2007 a. veeti 789,5 mln t, 3177 mlrd t-miili
Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja grafiidina. Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt) koosnevad samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet moodustada nimetatakse allotroopiaks. Ühe ja sama keemilise elemendi erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku moodustavad süsinikühendid. See on veel eriti märkimisväärne sellepärast, et oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks
31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34. Mis on taimedes konstruktsioonimaterjaliks? 35. Mis jääkidest koosnevad valgu molekulid? 36. Miks nimetatakse süsivesinikke, alkohole, karboksüülhappeid, sahhariide,valke ja rasvasid orgaanilisteks ühenditeks? 1. C 2. 2, IV A, mittemetall 3. +6)2)4) 4. 4 kovalentset sidet. 5. Nafta, maagaas, kivisüsi, antratsiit 6. Süsinikdioksiid 7. Grafiit, teemant 8. Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrkudest ja ta lõheneb kergesti. 9. Sest ta struktuuris leidub vabu elemente. 10. CO2 ja H2O 11. CO põleb, CO2 ei põle ja CH4 põleb. 12. Vingugaas e. CO 13. Süsinikust ja vesinikust 14. Üksik 15. Propaan= C3H8, butaan= C4H10, etaan= C2H6, metaan=CH4 16. Maagaas ja nafta koosnevad peamiselt metaanist. 17. Naftagaas, bensiin, diislikütus, masuut, määrdeõlid 18. C= 4, N=3, O=2 19
Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2,
Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned loo- duslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Antratsiit V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 33 Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbo- naatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3
sidet. · Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes(mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsiniku ühenditest,samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned loo- duslikud tahked kütused, eritikivisüsi. Leiukohad · Antratsiit (parim tihe läikiv must kivisüsi) sisaldab 9095%puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. · Suur osa süsinikku on looduses süsihappesooladenakarbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas,marmor,kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend
lasunditena. Selle kättesaamiseks rajatakse kaevandused. Kivisöe kasutuselevõtt kütusena kutsus esile tööstuslike pöörde. Ka tänapäeval kasutatakse kivisütt nii elektrijaamades energia tootiseks kui ka kodudes kütmiseks ja toidutegemiseks. Kivisöe kasutamine on viimase 50 aasta jooksul muude fossiilkütuste, näiteks nafta kasutamise tõttu vähenenud.Arengu suunas suureneb maavara süsinikusisaldus ning väheneb tahke jäägi ehk tuha sisaldus. Kõige täielikumalt on söestunud antratsiit, seepärast on see eriti väärtuslik kütus(põleb suisuta, nõrga leegiga)Enamik kivisöemaardlaid on moodustunud karboni ehk kivisöe-, permi ja juura ajastul. Gaas Maagaasi saadakse maardlast, see suunatakse tarbijani mööda torustikku. Maagaasi hoidmine balloonis ei ole otstarbekas. Maagaasi veeldamine transpordiks on väga kulukas ja seda kasutatakse vaid meretranspordi korral pikkade vahemike läbimisel. Maagaas koosneb
Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. Kivisüsi - Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam- vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed.
· Dekoratiivsed, milles kasutatakse 1. Otstarbe järgi: värvilisi täiteaineid ja pigmente. Lisatakse · hariliku märgkrohvi ja värvilisele dekoratiivkrohvile läike andmiseks. dekoratiivkrohvile aluskihi tegemiseks Sellisteks täiteaineteks on peeneteraline · viimistluskihtide tegemiseks vilgukivi(1), antratsiit(2) ja kvarts. Terade · dekoratiivkrohvide tegemiseks mõõtmed ei tohi ületada üle 10 mm. · eriotstarbeliste krohvide tegemiseks (1)Vilgukivi on looduslikult esinev säravmust 1. Sideaine järgi: pigment väljapaistva plaatja struktuuriga. · Lubimört Seda on Kreidezit roostekaitsevärvis suures
vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehedalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes (mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest, samuti nafta ja maagaas. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahustunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi)
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel · Süsinik. Süsinikku on elusa looduse peamine koostisosa, omandatakse taimede poolt fotosünteesiprotssesis. Süsinikku leidub looduses nii ehedalt (grafiidina, teemandina) kui ühenditena nagu näiteks: lubjakivi, marmor, kriit, dolomiit, sooda. Süsinkurikkad on ka orgaanilised kütused: biomass turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit 50% C 55% 65% 6873% 79% C Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, grafiit, amorfne süsinik, karbüün ja 80date lõpus sünteesitud fullereenid. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik ehk keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust. · Räni
Eestis kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks osaliselt turvast Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades, kuid turvast on võimalik koos põlevkiviga põletada ka Narva elektrijaamade renoveeritud energiaplokkides. 8. Kivisüsi Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid. Kivisüsi on süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ning antratsiit (vanim ja kõrgema moondumise tasemega kivisöe modifikatsioon). Nende vahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilsed kütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed.
Põhja-Ameerika: USA, Kanada, Mehhiko. Lõuna-Ameerika: Venezuela, Argentiina Kasutusalad: Toasoojus, soojuselektrijaamad, keemiatööstuse tooraine Suurimad tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Iraan, Holland, Indoneesia, Ukraina, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Suurimad importijad: USA, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Ukraina Maagaasi tarbivad rikkad, sest tarbimine eeldab investeeringuid. Eestis on maagaasi Prangli saarel. Tahked kütused Kivisüsi, pruunsüsi, antratsiit, põlevkivi, turvas, puit. Põlevad tänu koostises olevale süsinikule. Kivisüsi Keemiatööstuse tooraine (plastmass, medikamendid-aspiriin) Kaevandamismaht kõikjal langenud, sest söe kvaliteet halb, kaevandustingimused rasked, allesjäänud varud piiratud. Siberis suured varud, kuid väljavedu kallis Eelised: suured varud, hea tooraine keemiatööstusele Puudused: taastumatu loodusvara, väike kütteväärtus, põlemisel palju saasteaineid
Alternatiivsed energiaallikad on sellised, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid 9)Kuidas mõjutas kivisöe kasutuselevõtt majandusarengut? Majandus hakkas kiiresti arenema, laevandus kujunes täiesti ümber. Kujunesid uued suured tööstuspiirkonnad. 10)Mis põhjustas suuri muutusi energiamajanduses XX sajandil? Suurte naftavarude avastamine ja vedelkütuse kasutuselevõtt 11)Millised tahked kütused on olemas? Süsi(pruun-, ja kivisüsi, antratsiit), põlevkkivi, turvas, puit. 12)Miks on tahkete kütuste kütteväärtus erinev? Põhiliselt sõltub see süsinikusisaldusest 13)Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tahkete kütuste tootmisega? Tahked jääkained, CO2 eraldumine 14)Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tahkete kütuste tarbimisega? Heitgaaside eraldumine 15)Millised riigid on maailma suurimad söetootjad? USA ,Hiina, LAV,Euroopas Ukraina, Saksamaa, Poola. 16)Milliseid muutusi on toimunud söetööstuse arengus?
SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela, 3. katar, 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan, 5. hiina SUURIMAD SÖEVARUD: 1. USA 2. venemaa 3. hiina 4. india 5. austraalia 6. lõuna-... 7. ukraina PEAMISED TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. austraalia 5. venemaa PEAMISED TARBIJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. saksamaa 5. venemaa TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD: turvas, pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi SUURIMAD TUUMAENERGIA TOOTJAD: 1. USA 2. muu maailm 3. prantsusmaa 4. jaapan 5. venemaa PEAMISED GAASI TOOTJAD: venemaa, USA, kanada, iraan, katar PEAMISED GAASI EKSPORTIJAD: venemaa, norra, katar, kanada, alzeeria PEAMISED GAASI IMPORTIJAD: jaapan, saksamaa, itaalia, USA, prantsusmaa OPAC- naftat tootvate riikide organisatsioon ( nafta hinna kaitsmine maailmaturul) Nafta hinda mõjutavad looduslikud, majanduslikud, poliitilised tegurid
neelata gaase ja vedelike seletatakse tema poorse ehituse ning suure pinnaga. Aine peenestamisel tema pind suureneb. Mida väiksemad on aineosakesed, seda suurem on on nende kogupind. Peenepulbriliste aktiivsöe puhul, millest on pressitud meditsiinis kasutatavad söetabletid, võib ühe grammi aktiivsöe pind ulatada mitmesaja ruutmeetrini. Süsinikringe Süsinikku on looduses lihtaine(peamiselt grafiit, tühisel määral teemante), ohtralt kaevandavate sütena (kivisüsi, antratsiit), õhus CO2-na, maapõues kaltsiumkarbonaadina(lubjakivi, kriit, marmor) ning orgaaniliste ühendite taim- ja loomorganismides. Süsinik ja tema ühendid on looduses pidevas ringes. Fotosünteesil seovad taimed õhust CO2 ja muudavad selle orgaanilisteks ühenditeks, millest ehitavad üles oma organismi. Fotosünteesil vabanev hapnik rikastab õhku. Taimse päritoluga aine on looduses miljonite aastate vältel muundunud aeglaselt turbaks ja lõpuks kivisöeks
KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatud_energiaressurss http://et.wikipedia.org/wiki/Pruuns%C3%BCsi http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilne_kütus http://et.wikipedia.org/wiki/Kaustobioliit http://et.wikipedia.org/wiki/Energiaallikas http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_ressurss http://et.wikipedia.org/wiki/Kivis%C3%BCsi http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://et.wikipedia.org/wiki/Antratsiit http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumak%C3%BCtus http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10302/Taastumatud-energiaallikad http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad- energiaallikad- http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10540/Millised-on-taastuvad- energiaallikad- http://et.wikipedia
Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit. Kivisüsi kuulub ka fosiilsete kütuste hulka. Ta on must või hallikasmust. Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on tähtis energia saamise aine juba tööstuse arenemisaastatest kuni tänapäevani välja. Praeguseks on kivisöe kasutamine vähenenud ja nafta osakaal suurenenud. Kuna maakera kivisõevarud on suuremad kui naftavarud, tuleb naftavarude vähenedes uuesti hakata rõhku pöörama kivisöele. Enimkasutatav valdkond, kus kivisütt kasutatakse on tööstus ja soojuse saamine, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent.
Too näiteid riikidest, kes kasutavad alternatiivseid energiaallikaid. Mida nad kasutavad? 18) Millised riigid toodavad ja tarbivad palju energiat? millised riigid toodavad palju aga tarbivad vähe energiat? 19) Millised riigid toodavad ja tarbivad vähe energiat? Millised riigid toodavad vähe aga tarbivad palju energiat? 20) Loetle tahked kütused neis sisalduva kütteväärtuse suurenemise järgi. · Puit · Turvas · Pruunsüsi · Kivisüsi · Antratsiit 21) Loetle kivisöe tööstuspiirkondi Euroopas - Ruhri bassein Saksamaal, Manchester Inglismaal, Donbass Venemaal ja Ukrainas. 22) Kuidas on kivisöe varud jaotunud regioonide kaupa? Kõige rohkem on Põhja- Ameerikas, Euroopas, Venemaal, vähem leidub Aasias, Austraalias ja Aafrikas. Kõige vähem on sütt Lõuna-Ameerikas. Millistel riikidel on suuremad varud? USA, Venemaa, Hiina,. Millised riigid impordivad palju kivisütt? Jaapan, India, Euroopas kasvab import aeglaselt.
energiaallikas KIVISÜSI Üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes ürgsete taimede lasunditest, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. Koosneb põhiliselt süsinikust (kuni 95%) Kivisöe kvaliteet, st tema kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus (eraldub põlemisel tuhana), sõltub suurel määral leiukohast Kivisöe eriliseks vormiks on antratsiit, mille kvaliteedinäitajad on tavalistest kivisöesortidest märksa kõrgemad. Pruunsüsi on kivisöest märksa noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega. Päritolult on pruunsüsi kivisöe ja turba vaheline nn siirdeaste. Leiukohad: USA, India, Suurbritannia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hiina, Austraalia, Venemaa, Saksamaa, Poola, Ukraina jt Kivisöe tööstuslikul töötlemisel saadakse ka mitmeid vedelaid kütuseid URAAN
poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust. Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi. Peamiselt kasutatavad söetüübid on põlevkivi, kivisüsi, turvas, ligniit, antratsiit ja grafiit. Söe põletamisel on tähtis jälgida temperatuuri. Kui temperatuur on alla 300°C, siis vabanevad protsessi käigus orgaanilised ühendid. Olenevalt söe niiskussisaldusest moodustuvad orgaanilistest ühenditest uued ained tänu eralduvale veeaurule. Kui põletamisel on temperatuur üle 300°C, katkevad alküül- ja eetersidemed ning eralduvad funktsionaalrühmad koos mitte-kondenseeruvate gaasidega, nt CO2, H2O, SO2, NO2 ja CH4.
· Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. · Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul, kui krohvikiht hiljem asub vees. Dekoratiivkrohvid Dekoratiivkrohvideks nim kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult värvimist ei vaja. · Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50% on peenkillustik (5...10 mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. · Killustikkrohv saadakse sel teel, et pind kaetakse kleepuva tsement-seguga ja
24. Nimeta orgaaniliste setete tüüpilised esindajad. Turvas tekib taimejäänuste massilisel kuhjumisel ja osalisel kõdunemisel küllaldase vee ja vähese õhu tingimustes. Pruunsüsi kujutab endast turba madalatemperatuurilist söestumisprodukti. Kivisüsi tekib pruunsöe edasisel söestumisel kõrgema temperatuuri (u. 300 kraadi) ja suurema rõhu juures. Eriti kõva ja tugeva metallilise läikega kivisüsi on antratsiit. Põlevkivi kildalise ehitusega savikas või karbonaadirikas õhukeste kildudena kergsüttivat kivimit. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites vahekihtidena. 25. Nimeta biokeemiliste setendite tüüpilisemad esindajad. Lubjakivi, dolomiit, mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel. Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. 26. Kuidas eristatakse maakera reljeefi ?
· pidulikeks suvesündmusteks. · kanda pealaest jalatallani, kui tahad olla tähelepanu keskpunktis. · Valge triiksärk on üks juhi tunnuseid. Vältida: · kui ei meeldi hoolitseda. · õhtukleidina(jätab mulje, nagu oleks vana pulmakleit...). · kui oled pulmakülaline. · suusamäel(kui juhtub näiteks õnnetus, siis ei ole eriti lihtne leida..). · kui tunned ennast kahvatuna. · Ametis ei sobi kanda. 13. Hall Keskmised hallid kuni söehallini(antratsiit), tina-, pärli- ja luutoonid(hallikasbeez..keedetud kont). 9 Hall asi muutub kõige kiiremini vanaks. Halli värvi peaks ühendama mingi muu värviga, näiteks punasega, violetsega või lõheroosaga. Sobib: · ärimaailmas(turvaline), ei ole autoritaarne, jätab hästi kompetentse mulje, ei jää meelde.
Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid kivisöebasseinide lähedusse Kujunesid uued tööstuspiirkonnad Ruhri bassein (Saksamaal), Donbass
Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³. Maagaasi kasutatakse peamiselt elektriks, soojuseks, autodes kütuseks ja lokaalsetes kütteseadmetes. Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaal. Ka Ameerika, Kanada jt. toodavad üpris jõuliselt maagaasi. Kivisüsi: Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Maailmas genereeritud elektrist toodetakse 40% kivisöe baasil. Eestis on kivisöe tarbimine väike ja viimasel ajal veelgi vähenenud. Suuremateks kivisöe tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (soojuse tootmiseks). Elektri tootmiseks Eestis kivisütt ei kasutata. Kõige suurem kivisöekasutaja maailmas on Hiina. Fossiilsed kütused on kõik väga tähtsad ja omavad suur tähelepanu
Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsementsavimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. 9. Kirjelda pesukrohvi saamist ja kasutust. Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15…2,5 mm) ja 50 % on peenkillustik (5…10mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist
Ehitus Elektri tootmine http://www.eia.gov/forecasts/ieo/liquid_fuels.cfm Tahked kütused puit pruunsüsi turvas antratsiit kivisüs põlevkivi i http://www1.newark.ohio-state.edu/Professional/OSU/Faculty/jstjohn/Common%20rocks/Peat.htm http://www.chemical-engineering.co/2011/06/27/bituminous-coal/ http://en.wikipedia.org/wiki/Anthracite http://museumvictoria.com.au/melbournemuseum/discoverycentre/600-million-years/timeline/tertiary/brown-coal/ http://www
Osakaalult järgmine annab täiendnimetuse. (liivakas savi, kruusakas liiv) Nidusus vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust. Pinnase omadused sõltuvad poorides oleva vee hulgast. MAAVARAD Kõik see mis asub maa all ja maa pea ja mida pole loonud inimene kuid mida kasutatakse majandustegevuseks. Keskkonnaregistris arvelevõetud. Loodusvarad : taasutuvad ja taastumatud (turvas- pruunsüsi kivisüsi antratsiit) Eesis: Kaevandatakse põlevkivi, liiv,kruus,savi, turvas, lubjakivi, dolokivi, meremuda. (vanasti veel sool, kips, fosfotiir, uraan) Maailma mastaabis suurim põlevkivitööstus ning euroopa suurim fosforiidimaardla. · Põlevkivi energeetika (90%), põlevkiviõli tootmine (8%), Jääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks (2%) · Fosforiit suletud, 2 maardlat kaitsealal, kolmandas vähe
USA. Nafta hinda mõjutavad majanduslikud, looduslikud ja poliitilised tegurid. Üks suurimaid naftakatastroofe toimus Mehhiko lahes. 11 töötajat hukkus ja täielikult suudeti puurauk sulgeda alles 5 kuu pärast. Seni voolas merre umbes 610 000 tonni naftat, mis tõi kaasa suured vee reostused. Kõige rohkem tarbitakse vedelat kütust transpordi sektoris, seejärel tööstustes, ehitustel, elektri tootmisel, Tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit ja põlevkivi. 27 % maailma primaarenegiast annab süsi. Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on Hiina, USA, India, Austraalia ja LAV. Suurimad varud on USA-l ja Venemaal. 40 % maailma elektrienergiast toodetakse söest. 13% kaevandatud söest kasutatakse terase tööstuses. Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. Kivisöe tootmine on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 50% võrra.
küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda. Kütused jagunevad oma agregaatolekult tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks (küttegaas). Kõik tahked, vedelad ja gaasilised kütused võivad olla kas looduslikud või tehiskütused. Looduslikud tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, ligniit, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi jne. Tahke tehiskütus on näiteks koks. Looduslik vedelkütus on nafta, tehisvedelkütused aga raske kütteõli (masuut), kerge kütteõli (ahjukütus, küttepetrool), diiselkütus, bensiin, põlevkiviõli jne. Looduslik gaaskütus on looduslik gaas, tehisgaasid aga generaatorgaas, kõrgahjugaas, põlevkivigaas jne. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi
Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Kivisüsi- taimse päritoluga musta värvusega kivim, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist. Antratsiit-kõva, kompaktne variatsioon mineraalsest söest, mil on suur sära. Tal on kivisüsidest suurim süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Puit-Keskmiselt puu koostisosad on:Tselluloos (40-50 %),Ligniin (20-30 %),Hemitselluloos (20-30 %),lisaained (1-3 %, vihmametsapuudel kuni 15 %) rasvad, tärklis, suhkur, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin,Tuhk (0,1-0,5 %, vihmametsapuudel kuni 5 %)
3), kus lendtuha jaoks leitakse optiline paksus, kui (6.11) t tolmu kontsentratsioon gaasisegus g/m3 temperatuuril 273 K ja rõhul 0.1 MPa; - - lendtuha osakese keskmine mõõde m; T gaasisegu temperatuur K; - tegur, mille väärtus võetakse hea reaktsioonivõimega kütustele (lendtuharikkad b kivisöed, põlevkivi) b=5 ja väikese reaktsioonivõimega kütustele (antratsiit, - lahja kivisüsi) b=3.7. Osakese keskmiseks mõõtmeks soovitatakse võtta tabelis 6.1 toodud väärtused. Leegi tahmaosakeste kiirguse arvutamiseks katelseadmete kolletes soovitatakse valemit (6.12 ) kus - liigõhutegur; C ja H - süsiniku ja vesiniku osamass kütuses. 32
annaabi.ee 
