· Monoliitne - valatakse ehitusel sinna, kuhu lõplikult Väga paindlik tootmisviis, enamkasutatav. ka jääb (valmistatakse raketis) Valmistatav toode tõstetakse koos vormiga ühelt · Monteeritav - valatakse ja kivistatakse mujal (nt operatsioonikohalt teisele kraana abil; igas kohas peatub toode seni, kuni vastav töö aega võtab. tehases) ja pärast kivistumist alles monteeritakse kohale Peamised etapid: Sarrustena võib kasutada nii võrke, üksikvardaid kui ka · Vormi ettevalmistamine ruumilisi karkasse. Raudbetooni omadused: · Toote vorminime · Koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja odavatest · Toote kivistamine materjalidest (liiv, killustik, vesi)
• toote ladustamine. Agregaat-voolumeetod on väga paindlik tootmisviis. Samas tehases saab toota erinevaid detaile, vahetades ainult vormi. Seetõttu on see meetod ka üks enamkasutatav. Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast
*betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. JOONIS 8.1.2. a- posti sarruskarkass, b- plaadi võrksarrus.
Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2); k- etalonkuubile üleviimise tegur, mis on kuubi küljepikkusega 10(cm) vastavalt 0,95 koenfitsent. Arvutame keskmise survetugevuse: Betoonisegu tugevus pärast 28 päevast kivistumist: Kuna tegemist oli kuubikujulise proovikehaga, siis tugevusklassiks kujuneb C 16/20
14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi *Joogivesi/puhas vesi kahjulike lisanditena *PH>4
37,33 2 14 p 2,1012 100 100 100 392 39,20 Valem (2) N A – survetugevus, [MPa] N - prismale takendatud jõud, [kN] A – katsekeha ristlõikepindala, [mm] 5. Järeldus Mördi tegevus oleneb samadest teguritest kui betoonigi. Tegevusklass näitab proovikuupide survetugevust keskmiselt 37,3 MPa, peale 14 päevast kivistumist. 3
kraanaga ja konveier-voolumeetod, mille puhul kasutatakse vagonett-vorme mis liiguvad postilt-postile. Voolumeetod funktsioneerib siis hästi, kui kõik operatsioonid on omavahel täpselt kooskõlastatud. Eelistatult kasut seda väiksemamõõtmeliste ja lihtsa geomeetrilise kujuga toodete valmistamisel. 2. Stendimeetodi korral teostatakse kõik operatsioonid ühel kohal –stendil. Toode koos vormiga jääb liikumatuks kuni vormi lahtivõtmiseni peale betooni kivistumist. Kõik tehnoloogiliste operatsioonide sooritamiseks vajalikud masinad tulevad vastavas järjekorras stendi juurde, sooritavad seal oma operatsioonid ning siirduvad teise stendi juurde. Stendimeetod võimaldab valmistada suuremõõtmelisi ja keeruka kujuga tooteid. 3. Kaasaegsetes r/b toodete tehastes kasutatav “ekstruuder”-meetod on oma olemuselt samuti stendimeetod 16. R/b toodete valmistamise tehnoloogilised protsessid: toormaterjalide vastuvõtmine ja ladustamine,
ühesugused. Vuukimisel ei järgita tihtipeale segu ja vee vahekorda. Vuugi ühtlase värvuse saavutamiseks tuleb seda proportsiooni täpselt järgida. Ärge kunagi lisage vuugitäitemassile liiga palju vett. Selle tulemuseks võib olla teraline, jahune pind ja heledam vuugitoon ning on olemas oht, et täielikku kivistumist ei toimu. Eelpoolnimetatud põhjustel tuleb olla tähelepanelik, et vuuki puhastades ei satuks sinna liiga palju vett piisab täiesti kui puhastate veidi niiske svammiga. Keraamilise plaadi tsemendipõhiste seinavuukide värvuse taastamine sise tingimustes. Vuugivärskendi tuleb hoolikalt läbi loksutada ja pintsli või kaasas oleva käsna pehmema poolega ühtlase kihina vuugile kanda
sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana
varraste ümber betoonkeha suurendades vaia kandevõimet külghõõrde arvel ja kaitseb seda korrosiooni eest. Vajaliku vaiapikkuse saavutamisel võetakse vaiakomplekt puurmasina küljes lahti ja lõigatakse maha üleliigne vardaosa, mida saab kasutada järgneval vaial. Süvitamise käigus täitub puurauk tsemendilahuga ja üleliigne tsemendilahu tuleb maapinnale, mis vastavalt võimalustele kas jäetakse kaeviku põhja tugevduseks või peale kivistumist kaevatakse välja. Kui puurauk ei täitu vaia süvitamise ajal tsemendilahuga pumbatakse puurimise lõppfaasis mikseriga tsemendilahu juurde kuni puuraugu täitumiseni. 4.Tööde lõpetamine Peale vaiade süvitamist puhastatakse seadmed ja korrastatakse töökoht, vajadusel pestakse maapind veega. Järele jäänud materjalid transporditakse lattu ja jäätmed ladustatakse ehitusjäätmete konteineritesse. 5.Illustreerivad pildid Pilt 1
Stendimeetod. Kasutatakse väga suurte ja raskete toodete valmistamisel. Vorm asub kindlal kohal, seadmed liiguvad vormi kohal. Kassettmeetod. Kasutatakse peamiselt plaadikujuliste ilma õõnteta detailide valmistamisel. Kassettvorm asub samuti ühel kindlal kohal. Ekstruudel-meetod. Ekstruudel ehk tigupress laotab betooni pikale metallplaadile kuni 200 m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav. Vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Pärast betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele.
Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks) Välistrepi ehitus Topelt armatuur. 1)1,9x1,2x0,18= 0,4104m3 2)1,6x1,2x0,18= 0,3456m3 3)1,3x1,2x0,18= 0,2808m3 4)1x1,2x0,18= 0,3456m3 Kokku: 1,2528m3 Hind: 1,2528m3 x 90EUR= 1127,52 EUR Vastus: treppi ehitamisel läheb vaja segu 1,2528m3 ja selle maksumus on 1127,52 EUR
Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist Tardumist aeglustavad lisandid kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks) Välistrepi ehitus Topelt armatuur. 1)1,9x1,2x0,18= 0,4104m3 2)1,6x1,2x0,18= 0,3456m3 3)1,3x1,2x0,18= 0,2808m3 4)1x1,2x0,18= 0,3456m3 Kokku: 1,2528m3 Hind: 1,2528m3 x 90EUR= 1127,52 EUR Vastus: treppi ehitamisel läheb vaja segu 1,2528m3 ja selle maksumus on 1127,52 EUR
eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Betooni tugevus Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni vesi Peab olema joogivesi või vesi, mille pH4(aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib kasutada kui soolsus pole üle 2%. Raudbetoonil merevett kasutada ei tohi, soodustab sarruse roostetamist. Kastmiseks peab kasutama puhast vett.
valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). 24. Betooni liigitus tugevuse ja tiheduse järgi Tiheduse järgi liigitatakse betoone: -Raskebetoon üle 2600 kg/m3 -Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 -Kerge 800...2000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist
betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus - on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1... 15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega
60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saame kirju plaadi. Terratsoplaatide suurus on kõige sagedamini 300×300×28mm. Eestis on tehtud bretsaplaate, millede valmistamisel kasutati ära õhemate dolomiitplaatide saagimisel purunenud plaaditükke. Plaaditükid (suurusega 50...100mm) laoti tsementbetoonalusele ja pressiti kokku. Peale kivistumist lihviti plaatide pealispind üle. Saadi suuremustriline plaat suurusega 500×500×60mm. Kivist
kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid EVS 814 põhjal külmakindlusklassidesse KK1 (F50), KK2 (F100), KK3
Iga vorm proovikehadega varustatakse lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaetakse hoolikalt kaantega ja jäetakse töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes e proovikehad lahti, markeeritakse rakestataks ja paigutatakse lõplikuks kivistumiseks vette. e nihkkaliibriga 0,1 mm täpsusega 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdetaks ja kaalutakse 1 g täpsusega ning katsetatakse paindele ja survele, tihedus esitatakse täpsusega 10 kg/m3, painde- ja survetugevus täpsusega 0,5 MPa. Igast proovikehade kolmikust võetakse proov niiskusesisalduse määramiseks. Proov ikehade niiskusesisaldus survekatsete ajal antakse massi- ja mahuprotsentides 0,1% täpsusega. Katsetulemuste vormistamine (üldised nõuded): 1
5. tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avadepealsetes kiviridades); 6. teha deformatsioonivuugid (vähemalt 10 m sammuga); 7. kasutada korrosioonikaitsega armatuurvõrku (vähemalt esimese rea peal ja viimase all ning avade all ja peal); 8. ankurdada müüritis põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m2); 9. talvisel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju, et tagada mördi kivistumist madalatel temperatuuridel. Tsemendi tootmine Kunda tsemenditehases kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim ( lubjakivi), mida võetakse 75 78% ja teiseks on harilik savi, seda võetakse 22- 25 %. Tsementi toodetakse märja menetluse alusel ja koosneb kolmest peamisest tsüklist: tooraine ettevalmistusest, põletamisest ja jahvatamisest.
kihiks siis jääb mördile selline kuju tellise paigaldamiseni. Hästi voolitavast mördis saab vuukrauaga töödeldes kergersi soovitud kvaliteedi ja kujuga vuugi MUID NÕUTAVAID OMADUSI: Külmakindlus mis saautatakse boorseks muutmise ja lisaainetega. Keemiakindlus Mitmesuguseid müürimörte Tsement lubimört (KS)Sideaineks on lubi kui ka tsement lubi parandab mördi töötlemis omadusi ja tsemant kiirendab mördi kivistumist ja annab kivistunud olekus suurema tugevuse.NB! Tsement annab tugevust juurde vaid siis kui selle osakaal on vähemalt 35% sideaine koguhulgast. Tsementmört (S) Sideaineks ainult tsement mis tartub kiiresti, noormaal portland tsemendi tartumisaeg on ~2-3 tundi. Tsementmörti tuleks esimese ööpäeva jooksul niiskena hoida kui on tegemist rammusa tsementmördiga samuti ei tohiks kasutada rammusamaid segusid M 100/325 Lubimört (K) Sideaineks on ainult lubi
..20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud-või klompfaktuuriga vooderdusplaate Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust . Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud
vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette. 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdeti nihkkaliibriga ja kaaluti ning katsetatati paindele ja survele. Tulemused Tabel 1 Betoonisegu töödeldavus erineva plastifitsaatori sisaladuse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral lisandi töödeldavus (ø)mm Seg vesitsement Proovik hulk 10 lööki 20 lööki 30 lööki
betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks.
PEAB OLEMA NÕUTAV SILEDUS ALUSPÕRANDA OMADUSED PINNA RIKKUMATUS EI TOHI OLLA PAINDE- , PINGE VÕI KAHANEMISPRAGUSID TUGEVUS SELLE TUGEVUSE MÄÄRAB PROJEKT KANDVUS PEAB TÄITMA KANDVUSNÕUDEID ALUSPÕRANDA OMADUSED ÜHENDUSED VASTAVALT NÕUETELE IMAMISVÕIME PEAB OLEMA PIISAVALT IMAV VIIMISTLUSKIHI NAKKUMISEKS NIISKUS ALUSPIND PEAB OLEMA KUIV BETOONPÕRANDAD TSEMENDIPIIMA EEMALDAMINE - EEMALDATAKSE MEHAANILISELT (LIHVIMISEGA) ENNE BETOONI LÕPLIKKU KIVISTUMIST - EEMALDATAKSE PEITSIMISEGA KÕIGEPEALT KASTETAKSE PÕRAND MÄRJAKS, SEEJÄREL KASTETAKSE CA 10%-LISE SOOLHAPPELAHUSEGA, LASTAKSE HAPPELAHUSEL TOIMIDA 5 .... 10 MIN JA UHUTAKSE PINDA ROHKE VEEGA HARJATES TUGEVA HARJAGA PÕRANDA NIISKUS BETOON PEAB OLEMA 4-6 NÄDALAT VANA NIISKUS ERINEVATEL PÕRANDATEL : - BETOONPÕRAND 3% - VAHTBETOONPÕRAND 3,5 % - KÜLMASFALTPÕRAND 3,5 % - POORBETOONPÕRAND 3,5 % - PUIT-TSEMENDIMASS 8,0 % - KIPS- JA ANHÜDRIIDPÕRAND 1,0 %
Tardumisel&kivistumisel eraldub vähesel määral soojust.Normaalseks kivistumistingimusteks loetakse õhu temp. 20C&suhteliselt niiskust 95%. Portlandtsemendi omadused:Normaalne veesisaldus>vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda. Portlandtsemendi kasut.Tsementi kasut:peamiselt betoonide&mörtide sideain.Mörtides kasut.madalamarglisi&odav.tsemente,kuna mört ei nõua suurt tug. Raudbetoonkonstruk.tuleb kasut.kõrgemamargilisi tsemente.Tsemen.korrosioon-tsementkivi kahjustamist mitmesug.välismõj.toimel.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist&valgest savist
Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. 05.05.2014 · Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. · Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. · Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. · Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on
Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. · Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. · Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse. · Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud
Kui doseering on <2 g/kg kohta tuleb lisandit kasutada dispergeeritult osas seguvees. Kui vedelate lisandite kogus >3 l/m3 betooni kohta - lisandis olev vesi võtta arvesse vesi-tsementteguri arvutamisel. Peenlisand: mineraalne peenmaterjal, mida kasutatakse betooni teatud omaduste parandamiseks või eriomaduste saavutamiseks(5...20%). + Plastifitseeriv/superplastifitseeriv lisand Õhkumanustav lisand; Veehoidvust tõstev lisand; Tardumist kiirendav lisand; Tardumist aeglustav lisand; Kivistumist kiirendav lisand; Veeimavust vähendav lisand; Komplektsed lisandid. 18. Betoonisegu konsistents, selle määramise meetodid, konsistentsiklassid Betoonisegu konsistents on betoonisegu töödeldavus. Määratakse erinevate vajumiskatsetega: Abramsi koonus ja vajumiklassid S1...S5; suurem nr, plastsem vibrolaual koonuse vajumine silindriks ja Vebe klassid V0...V4; suurem nr, plastsem tihendatavusklass anuma vibreerimisega ja klassid C0...C4; suurem nr, plastsem
Tsemendi koostis:aliit,beliit,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.27. Portland- tsemendi omadused:Normaalne veesisaldus>vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda.28.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist&valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni.Hüdrofoobne tsement-saada.tsemendiklinkri jahv.koos hüdrofoobse lisandiga.(nafteen,oleiinhape).Tse.terad kattuvad hüdrofoobse kilega&kaotab oma hüdroskoopsuse>tse.säilib kauem,isegi niisk.keskkonnas.Hüd.tse.tehtud betoon tuleb
eritellimise järgi- -. Telliste tähistus toimub tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT 65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis;jne 20. Savitelliste tugevusklassi määramine Telliste tugevusklassi määramisel kontrollitakse nende surve- ja pindetugevust. Survetugevuse määramiseks saetakse tellis pooleks ja saadud pooled kleebitakse tsemenditaignaga kokku. Saadakse ligikaudu kuubikujuline proovikeha, mis peale tsemendi kivistumist asetatakse pressi alla ja surutakse katki. Valem: RS=P/A (N/mm2) 21. Katusekivid ja keraamilised plaadid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Tema puudusteks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S-kivi ja valtskidi. Valtskivid liituvad üksteisega tihedamalt ja katuse tuisukindlus on parem. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilise harjakive
deformeeruda. Mahumuutus peab olema lubatavates piirides. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. 2. JAHVATUSPEENSUS mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3. TUGEVUSKLASS näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardse proovikeha keskmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Survetugevust võib määrata tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 36. TSEMENDI KASUTAMINE: 37. Peamisel betoonide ja mörtide sideainena. a) Mörtides madalamargilisemad ja odavamad tsemendid. b) Raudbetoonkonstruktsioonides kõrgemamargilised tsemendid c) Talvistel töödel kõrgemamargilised tsemendid, kuna need saavutavad kiiremini oma tugevuse.
Vastavalt katseplaanile valmistatakse betooni survetugevuse kontrolliks proovikehad- 3 kuupi vormis, servapikkusega 100 mm. Eelnevalt määritud vormid täidetakse betooniga kahes kihis ning tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht. Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga (saagivate liigutustega). Proovikuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistamine toimub vastavalt katseplaanile. Normaalkivistamistingimused on suletud keskkonnas vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi
Lihvida tuleb iga kihi järel peene lihvimispaberiga. Pahteldamisel peab aluspinna, segu ja ümbritseva keskkonna temperatuur olema üle +10. Vetonit L ei sobi põrandate tasandamiseks, plaatimise aluspinnaks ega niisketesse ruumidesse. 1.3 Vetonit VH- viimistluspahtel Vetonit VH on viimistlussegu kuivadesse, niisketesse ja märgadesse ruumidesse, ka välitingimustes. Sideaine tsement. Veega segamisel saadakse valmis pahtel, mis pärast kivistumist on niiskus- ja külmakindel. Värvitoonid: tsementhall ja valge. Aluspinnaks sobivad tsementkrohvid ja pahtlid. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest, nagu värv, rasv, tolm jne. Aknad ja muud pinnad, mida ei tasandata, tuleb hoolikalt kinni katta. Segamisel kasutatakse ainult puhast, toatemperatuuril olevat vett u 8l/25kg kuivsegule. Segatakse trelli külge kinnitatud vispliga kahes jaos
Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus
tsementtaigna kiht. Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga (saagivate liigutustega). Ajutisel madalal temperatuuril kivistamine: Betooniseguga täidetud vorm tõstetakse koheselt külmkambrisse ning hoitakse seal järgnevad 7 ööpäeva. Seejärel tõstetakse vorm normaaltingimustesse 1’ks ööpäevaks, proovikehad vabastatakse ning kivistatakse normaaltingimustel kuni katsetamiseni. Normaaltingimustel kivistamine: Proovikuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kivistamiskambris vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 14 ja 28 päeva vanuselt (3 kuupi kummaski vanuses). Eelnevalt vaadata- kse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/mm2·s kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud
Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada? Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks
betoonpark kestab aastakümneid ja ei vaja regulaarset hooldust. Sõnapaar “õigesti ehitatud” tähendab siin, et rulapark on ehitatud betoonitööde üldiseid ehitusnorme järgides: 1) Kasutatud on vähemalt C25/30 tüübile vastavat betooni. 2) Betoonikihi paksus on vähemalt 100mm. 3) Betoon on terasega armeeritud. 4) Betoonpinnad on viimistletud terashõõrumisega võimalikult siledaks. Seal hulgas ei tohi betoonpinnad olla lihvitud peale nende kivistumist(betoonpinda ei tohi muuta poorseks). 5) Äsja valatud betoonpindasid niisutatakse veega vähemalt 7 päeva või kaetakse hüdrofoobse lakiga, et toimuks betooni täielik kivistumine. Näitena võib tuua, et USA’s on praegugi veel paljud 70ndatel ja 80ndatel ehitatud betoonpargid kasutusel. Samamoodi võib vaadata aastal 2010 Otepääle ehitatud betoonparki, mis ei ole nelja aastaga oma sõiduomadustelt kehvemaks muutunud. Kaks aastat tagasi
Superpositsiooni printsiip järjestab vanuseliselt mis tahes kivid või kivimkehad nende vaadeldavate lasuvussuhete järgi. Algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud või ümberpööratud kihtidega, siis on see muutus toimunud pärast nende kihtide moodustumist ja kivistumist. Pindalalise ehk lateraalse pidevuse printsiip settekiht ulatub pidevana lateraalselt iga ssuunas kuni väljakiildumiseni või põikse kontaktini settebasseini äärel Põiksete suhete meetod horisontaalselt lasuvaid kihte lõikavad murrangud ja intrusioonid on nooremad kui nende ümbriskimid Suletiste ehk võõrkehade meetod settekihis leiduvad kivimite tükid ja suletised ja vanemad kui vaadeldav settekiht
Hüdraulilised sideained:_____________________________ kivistuvad õhu käes ja vees. Kasutatakse _____________________________________ tingimustes. Täitematerjalid: mördi peamine koostisosa, milleks tavaliseks on kas looduslik liiv või peenestatud kivimaterjal. Hästi töödeldava mördi saamiseks peab kasutatava liiva lõimis (terastik) olema sobiv. Liiv ei tohi sisaldada huumust ega mulda. Liiga suured liivaterad sõelutakse välja. Vesi: peab olema puhas ja ei tohi sisaldada mördi kivistumist takistavaid aineid. Lisandid: spetsiaallisanditega võib mõjutada mördi omadusi. Kasutada tohib ainult heaks kiidetud lisandeid. Pigmendid: kasutatakse mördile värvuse andmiseks. Pigmente tohib mördile lisada kuni 8% sideainete hulgast. Kasutatavad pigmendid peavad taluma leelist ja valgust. Parimad on sünteetilised pigmendid. Ei lahustu sideainetes ega kilettekitavates ainetes: õlides, lakkides. Müüritöödel kasutatavad mördid:
ajalised suhted. (2)pindalaline pidevus settekiht ulatub pidevana lateraalselt igas suunas kuni väljakildumiseni või kontaktini settebasseini äärel. (3)algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt. vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud/ümberpööratud kihtidega, siis on see toimunud peale nende kihtide moodustumist ja kivistumist. (4)põiksete suhete meetod - horisontaal-lasuvuses kihte (ka kallutatud läbilõigetes) lõikavad murrangud, intrusioonid (nt daik'id) on nooremad kui vastavad ümbriskivimid. Raskem on määrata samuti horisontaal-lasuvusega sille ja laavavoole/katteid, kuid siin on võimalik jälgida mitmeid magma või laava kuumusest põhjustatud sekundaarseid muutusi ümbriskivimites. (5)suletise meetod - mingis settekihis leiduvad kivimite tükid(fragmendid) ja/või
ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust
46. Betooni liigitus tiheduse ja tugevuse järgi (mida tähendab tugevuse puhul nt C20/25) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske- üle 2600 kg/m3; Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 Kerge-800...2000 kg/m3. Ei käi gaas-, vaht-(poor-või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevus järgi: normaal- ja raskebetoonid klassid C8/10 - C100/115, kergbetooni klassid LC8/9 - LC80/88. Esimene arv on silindrilise katsekeha kohta ja teine kuubi kohta. Märgitakse N/mm 2 kohta. (C20/25) - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust 47. Mis vanuses katsekehadega ja kuidas määratakse betooni tugevust?
kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88. 7.2. NORMAALBETOONI KOOSTISMATERJALID
[3], [2] Lubja kustumist kiirendaks oluliselt lubja jahvatamine enne kustutamist. 20-30 minutiga kustub jahvatatud lubi ning teda võib kasutada ilma eelneva kustutamiseta. Alles segus suudab lubi kustuda ja eraldunud soojus kiirendab veelgi segu tardumist. [3] Lubja kivistumine saab toimuda ainult õhus ja lubja kivistumise toimub reaktsiooni [3]: OH ¿2 +CO 2=CaCO3 + H 2 Ca ¿ Kuivatamise ja CO2 rikastamise teel saab lubja kivistumist kiirendada, mille produktiks on kaltsiitkivim. Lubja omadusteks võime lugeda: tüüpiline õhksideaine, kuivades tavalises õhus on tema survetugevus 1.0 N/mm2. Lubi on nõrk sideaine võrreldes tsemendiga. Tunduvalt suurema survetugevuse annab autoklaavne kivistumine. Kustumiskiiruse järgi jagatakse lubjad: [3] Kiirelt kustuvaiks (kustumiskiirus alla 8 min) Kekmiselt kustuvaiks (8-25 min) Aeglaselt kustuvaiks (üle 25 min)
Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. 27. Tsemendi eriliigid - valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement. Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi
Väikesed plaadid on kas glasuuritud või glasuurimata. Mosaiikplaadid. Mosaiikplaadid on väga väikesed plaadid. Nad on kas glasuuritud või glasuurimata. Mosaiikplaate kasutatakse põrandate ja välisseina paneelide katteks. Mosaiikplaate turustatakse 1 m² suuruste vaipadena – vaipkeraamikana. Põrandale paigaldatakse plaadid tervete vaipadena. Plaadid liimitakse kahte moodi: esiküljega tugevale paberile, alumise küljega mingile võrgule. Peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. 83 Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1
Inertsed koostisosad on PEENTÄITE- ja JÄMETÄITEMATERJAL, aktiivsed koostisosad on SIDEAIN ja VESI. 2. Kuidas jagatakse betoonid struktuuri järgi? 3. Millistesse markidesse jaotatakse betoonid? 4. Betooni seguvahekord. 5. Betooni tõmbetugevuse ja survetugevuse vahekord. Tema survetugevus on kümneid kordi suurem kui tõmbetugevus. 6. Millal määratakse betooni tugevus? Betoonitugevust määratakse 28 PÄEVA PÄRAST KIVISTUMIST. 7. Värske betoonisegu omadused. Plastsus ( mõõdetakse mm-s) ja paigaldatav. 8. Raskebetooni kivistumise iseloom? 9. Kivistunud betooni füüsikalised omadused. MAHUMASS: raskebetoon 200-2500 kg/m3 POORSUS: on 3-15%, VEEIMAVUS: 2- 8%. Oluline on teada, et ta on tulepüsiv materjal, tulekahjus tugevus langeb. 10. Betoonisegu paigaldamine ja hooldamine. 11. Kuidas jagunevad kergbetoonid? 12. Milline koostisosa puudub kergbetoonis võrreldes raskebetooniga
20-30mm. Neil plaatidel ontagumisel küljel väljaulatuv ribi, mis ulatub müüri sisse. Suured plaadid on tavaliselt glasuurimata. Valmis seinale kleebitavad plaadid on väiksemad. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Mosaiikplaadid On väga väikesed, serva pikkus on 20-50 mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse kuni 1 m 2 suuruste vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegude vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvililistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. Segude tüübid Kuivsegud Näiteks MIRA tooted: mira 3000 standardfix (hall) Plaatimissegu absorbeeruvate või profiilse tagaküljega keraamiliste plaatide kinnitamiseks õhukese kihina
Vundamendi taldmikuplokid paigaldatakse teleskooptõstuk Cat TH 417'ga täpselt oma asukohta, ning seotakse omavahel armatuuri ja betooniga. Töödel osalevad teleskooptõstuki juht ja 2 paigaldajat. Lisa 3. 3.2.6. Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele Geodeedid käivad objektil mitu korda, esmalt enne vundamendi taldmikeplokkide paigaldamist, teisalt peale paigaldamist, vahetult ennem monoliit betoonvöö ehitamist ja seejärel peale betoonvöö kivistumist. Geodeedid markeerivad teodoliidiga killustiku padjale, taldmikuplokkidele ja betoonvööle projektijärgsete seinte telgede täpsed asukohad, mille järgi vundamendi seinaplokid paika laotakse. Plokid tõstetakse paikka teleskooptõstukiga Cat TH 417'ga. Lisa 3. 3.2.7. Monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi taldmiku plokkidele Monoliitne betoonvöö konstrueeritakse taldmikuplokkide peale, tasandamaks taldmikuplokkide
annaabi.ee 
