Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Trepi raketiste vajaliku materjali arvutamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Tartu khk
Trepi raketise vajaliku materjali arvutamine
Trepid
Trepp ei ole tänapäeval enam lihtsalt vahend üles- alla liikumiseks, vaid oluline arhitektuuri element. Seega peaks maja planeerimisel arvestama, et trepile jääks piisavalt ruumi:
  • laius vőiks olla vähemalt 900mm
  • astmetőusu kőrgus 150- 180 mm
  • astme sügavus mitte alla 250 mm

Tavaliselt tehakse sirgeid, L- vői U-kujulisi (vastavalt 90° ja 180°) ning keerdtreppe, aga valmistatakse ka igasuguse pöördnurgaga treppe.
Iga trepp on unikaalne ja peab sobima igasuguse sisekujundusega. Seepärast valmistatakse treppe peaaegu igast kliendi poolt valitud puitmaterjalist ja vajadusel peidetakse vői värvitakse, et saada őiget tooni. Ei soovita siiski kasutada väga pehmet puud nagu näiteks mänd, kuigi ta on kőige odavam. Eestis on ilmselt parima hinna ja kvaliteedi suhtega materjaliks kask . Vajadusel saab loomulikult kasutada paremaid materjale nagu saar, tamm vői ka igasugust väärispuitu.
Betoonist
Betooni tellimisel tuleb alati lähtuda ehitusprojektist. Projekteerija ülesanne on planeerida , millist betoonisegu on mõistlik ühel või teisel puhul kasutada.
Ehitamisel kasutatavate betoonisegude kohta anname omapoolse spikri enamkasutatud lahendustest:
Taldmikud –  kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3        
Vundament – kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3
Põrandad – kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4
Vahelaed – kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3
Seinavalu – kasutatakse C20/25, C25/30 või ka C30/37 vajumisklass S3
Trepid – kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2
Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust .
Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada:
  • Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2;  raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm , siis arvutusviga on juba 0,2m3) 
  • Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all)
  • Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata , siis „kummis“ raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida )   

Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast.
Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale)
Plastifikaatorid – vähendavad betoonisegu veevajadust
Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse
Veepidavust tõstvad lisandid – parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes
Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid – võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi
Kivinemist kiirendavad lisandid - võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures kiirendada betooni kivistumist
Tardumist aeglustavad lisandid – kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade ja kuuma ilma korral
Betoonisegudes kasutatavad kiud (alternatiiv betooni armeerimiseks)
Välistrepi ehitus
Topelt armatuur.
1)1,9x1,2x0,18= 0,4104m3
2)1,6x1,2x0,18= 0,3456m3
3)1,3x1,2x0,18= 0,2808m3
4)1x1,2x0,18= 0,3456m3
Kokku: 1,2528m3
Hind: 1,2528m3 x 90EUR= 1127,52 EUR
Vastus: treppi ehitamisel läheb vaja segu 1,2528m3 ja selle maksumus on 1127,52 EUR
Trepi raketiste vajaliku materjali arvutamine #1 Trepi raketiste vajaliku materjali arvutamine #2 Trepi raketiste vajaliku materjali arvutamine #3 Trepi raketiste vajaliku materjali arvutamine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Complimentos Õppematerjali autor
Trepp ei ole tänapäeval enam lihtsalt vahend üles- alla liikumiseks, vaid oluline arhitektuuri element. Seega peaks maja planeerimisel arvestama, et trepile jääks piisavalt ruumi:
• laius vőiks olla vähemalt 900mm
• astmetőusu kőrgus 150- 180 mm
• astme sügavus mitte alla 250 mm
Tavaliselt tehakse sirgeid, L- vői U-kujulisi (vastavalt 90° ja 180°) ning keerdtreppe, aga valmistatakse ka igasuguse pöördnurgaga treppe.

Sarnased õppematerjalid

betoon
4
docx

betoon

Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Tauri Tuhk TREPI RAKETISE VAJALIKU MATERJALI ARVUTAMINE Iseseisev töö Juhendaja Agu Rukki Tartu 2015 Trepid Trepp ei ole tänapäeval enam lihtsalt vahend üles- alla liikumiseks, vaid oluline arhitektuuri element. Seega peaks maja planeerimisel arvestama, et trepile jääks piisavalt ruumi: laius viks olla vähemalt 900mm astmetusu krgus 150- 180 mm astme sügavus mitte alla 250 mm

Ehitus
Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit.

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi

Ehitus
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline

Ehitusmaterjalid
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Vastupanumomendi ühik on pikkusühik kolmandas astmes (m 3, cm3, mm3). Arvutatakse mõlema peakesktelje suhtes: Wx=Ix/ |Ymax| Wy=Iy/ |Xmax| Liitkujundi vastupanumomendi leidmiseks tuleb alati enne leida vastava liitkujundi telginertsimoment, vastupanumomenti ei saa leida osakujundite vastupanumomentide summeerimisega! Ruut: Wx=Wy=a3/6 Ristkülik: Wx=bh2/6 Wy=b2h/6 Ring: Wx=Wy=D3/32 Inertsiraadius: Iseloomustab kujundi pindala ehk varda ristlõike materjali kaugust kujundi raskuskeskmest. ix=Ix/A iy=Iy/A Inertsiraadiuse ühikuks on pikkusühik (m, cm, mm). Tinglikult loetakse inertsiraadiust ainult positiivsena. Ruut: ix=iy=a/12 Ristkülik: ix=h/12 iy=b/12 Ring: ix=iy=D/4 1.6. Koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahelised seosed, nende kasutamine epüüride koostamisel. Ülesanne: Staatikaga määratud tala Q ja M epüürid. Seosed koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahel:

Ehitusmaterjalid



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun