Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Tauri Tuhk TREPI RAKETISE VAJALIKU MATERJALI ARVUTAMINE Iseseisev töö Juhendaja Agu Rukki Tartu 2015 Trepid Trepp ei ole tänapäeval enam lihtsalt vahend üles- alla liikumiseks, vaid oluline arhitektuuri element. Seega peaks maja planeerimisel arvestama, et trepile jääks piisavalt ruumi: laius viks olla vähemalt 900mm astmetusu krgus 150- 180 mm astme sügavus mitte alla 250 mm
materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit.
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline
Vastupanumomendi ühik on pikkusühik kolmandas astmes (m 3, cm3, mm3). Arvutatakse mõlema peakesktelje suhtes: Wx=Ix/ |Ymax| Wy=Iy/ |Xmax| Liitkujundi vastupanumomendi leidmiseks tuleb alati enne leida vastava liitkujundi telginertsimoment, vastupanumomenti ei saa leida osakujundite vastupanumomentide summeerimisega! Ruut: Wx=Wy=a3/6 Ristkülik: Wx=bh2/6 Wy=b2h/6 Ring: Wx=Wy=D3/32 Inertsiraadius: Iseloomustab kujundi pindala ehk varda ristlõike materjali kaugust kujundi raskuskeskmest. ix=Ix/A iy=Iy/A Inertsiraadiuse ühikuks on pikkusühik (m, cm, mm). Tinglikult loetakse inertsiraadiust ainult positiivsena. Ruut: ix=iy=a/12 Ristkülik: ix=h/12 iy=b/12 Ring: ix=iy=D/4 1.6. Koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahelised seosed, nende kasutamine epüüride koostamisel. Ülesanne: Staatikaga määratud tala Q ja M epüürid. Seosed koormusfunktsiooni ja sisejõudude funktsioonide vahel:
Kõik kommentaarid