niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel Madalatemperatuursed- kiire kivinemine (enamus kipsist) Kõrgtemperatuursed- aeglane kivistumine, vajab aktivaatorit 6) Madalatemperatuurse kipsi kasutuskohad *Kipsplaadid; krohvisegud; seinaplaadid; keraamika tööstus; meditsiin 7) Vesiklaas- Erinevad vees lahustuvad naatrium- või kaaliumsilikaadid Saadakse- jahvatatud kvartsliiva ja kaltsineeritud sooda kokku sulatamisel erinevas vahekorras Kasutus- krohv- ja betoonpindade tihendamine, silikatiseerimine, niiskuse tõstmine, happekindla betooni
LUBIKROHVI KASUTAMINE · Lubikrohviga krohvimisel ja müüri ladumisel kasutada klassikalisi meetodeid krohvi ja müüritöödel. · Krohviparanduste tegemisel ja müüritiste remondil saad kasutada ,,kindakrohvi" meetodit ( pätsikesed ), mis säilitab seina ja müüritise iidse väljanägemise. · Krohvikihi paksus lauskrohvimisel ( terve sein vms ) normaalselt 5 15 mm. Krohvi paranduste tegemisel kuni 30 mm. KIVINEMINE · Lubikrohvi kivinemise aeg oleneb aluspinna niiskusest ja veeimavusest, õhu niiskusest, aluspinna ja õhu temperatuurist. Kivinimist kiirendavad ja aeglustavad veel paljud muud tegurid nagu tuul, päike, vihm jne. · Enne järgmise tasanduskihi pealekandmist peab olema eelmine kiht kuivanud. 4 PIIRANGUD · Lubikrohviga töötamisel peab nii õhu kui ka aluspinna temperatuur
Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegu 0,65 r Vesi 200 1,6 4.2 Betoonisegu konsistents Koonuse vajumine oli 22 mm. See on lubatava piires. 4.3 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95 4.3.1 Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel 4.1 Tihed Purus Surve us tav Survetugevus [N/ mm2] Prk pind [g/cm3 jõud Prk Prk mass ] [kN] nr vanus [g] a
sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivid. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks
6 PLAATIDE PAIGALDAMINE · Segu kantakse seinale spetsiaalse hambuline servaga pahtlilabidaga. · Segu võib kanda pahtlilabidaga ka üksikute plaatide taha ning paigaldada plaate koos seguga. · Seinale määritud segukihi paksus on normaalselt 38 mm. · Seguga saab korraga katta pinna, mida jõuab 10 min. jooksul plaatida. KIVINEMINE · Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni möödudes. · Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 23 ööpäeva. KULUNORM PLAATIMISEL · Segu kulu 1 m2 plaatide paigaldamisel on 3 4 kg sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest. PLAATIDE VUUKIMINE · Oma heleda tooni ja peene (fraktsioon kuni 0,4mm) täiteaine poolest on Naks5 sobilik segu ka keskmiste ja laiemate vuukide täitmiseks. · Maksimaalne vuugi laius 10 mm.
0,95. 4.3 Katse tulemus Tabel (1) Katse nr Tsemendi mass, g Liiva mass, g Vee mass, g W=V/Ts 1 0,500 1,500 0,250 0,5 2 0,500 1,500 0,250 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 mördisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 mördisegus, [g]. 3.4 Mördi survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20±2oC. 2 Tabel (2) Survetugevus Katsekeha mõõtmed Purustav Katse Vanus, Mass [MPa] jõud nr ööp [g] a b h
mass, [g] [mm] [g] [mm] [g] 1 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 2 250 0,125 - 2 750 8-16 1250 150 0,5 Valem (1) V W Ts W - vesitsementtegur Ts – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus, [g] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus, [g]. 3.4 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95. Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel (2) Survetugevus Katsekeha mõõtmed Purustav Katse Vanus, Mass [MPa] jõud nr ööp [g] a b h [kN] Üksik Kesk
Tuleks hoida temp.60.80C,et ei toimuks ülekuumenemist.-Jahva.:enne kustutamist kiirendab kustutamist tunduvalt.-omad.:füs näita.>iseloomust.lubja peensust,tema kustut.eralduvat soojust,mahupüsivust.Kasut:krohvimördid segus kipsiga,kuivsegud,lubivärvid.Turus:kus.mata tükklubjana,jahv.kustut.lubj&pulbriks kustut.lubj.Ehituskips:Kipssideaineteks nim.peeneks jahva. Tehislikust v. Looduslikust CaSO4 sisal.toorainest põlet.produkte.Madaltemp. sideained:iseloomulik kiire kivinemine.>ehituskips,vormikips. Kõrgtemp.-:omane aeglaane kivinemine>kõrgpõlet.kips.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes.2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain.tugeklassid võivad olla 2..25.Painde-
mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke
Kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal Kipstooted Tooted: Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid Armeeritud plaat Suuremõõtmelised vaheseinad Vaheseinaplaadid ( 800*400*80-100) Ventilatsioonidekanalite detailid Viimistlusmaterjalid ( kipsplaadid , näit firmadest Gyproc , Knauf jt) Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms Perforeeritud akustilised plaadid Lubi-kips kuivsegud Plussid Odavus Kerge ehitada ja viimistleda Kiire kivinemine Hügieenilisus Halb soojajuhtivus Dekoratiivsus Väike tihedus ja mass Miinused: Väike vee- ja niiskuskindlus Haprus Väike tugevus Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid
Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. · Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad · Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. · Siia kuuluvad:õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriid, magnesiaalsideained. · Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustub just vees tugevam tehiskivi · Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. · Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savi ja lubjakivi.
Isetasanduv segu on käimiskuiv 2-4 tunni pärast, katmiskuiv 1-3 nädala pärast. Mört/ Sideaine Richard Flatau soovitab oma raamatus "Cordwood Construction: A Log End View" (2007) kasutada mördisegu, mis koosneb kolmest osast liivast, kahest osast vettinud saepurust, ühest osast portlandtsemendist ja ühest osast kustutatud lubjast. See segu on mõeldud mittekandvatele (st püst- ja rõhttalade vahel asetsevatele) puuriitseintele ning selle eelis on aeglasem kivinemine ja vähem pragusid kui suurema koguse saepuru poolt õhuliseks muudetud mördisegul. Flatau soovitab müüritist ka otsese päikesevalguse eest varjata ja õhtul kinni katta. Veel üks mördisegu soovitus: üheksa mahuosa liiva, kolm saepuru, kolm ehituslupja (mitte põllumajanduses kasutatavat), kaks portlandtsementi. Saepuru peaks pärinema kergest ja õhulisest pehmest puidust ning olema sõelutud pooletollise (13 mm) auguga sõelaga
Koostis võib teatud kindlates piirides muutuda, seetõttu esitatakse standardites piirtingimused teatud kindlate ühendite sisaldusele sideaines. Näiteks kaltsiumilises lubjas peab sisalduma vähemalt 70, 80 või 90% CaO (CL70, CL80, CL90) ja ei tohi sisalduda enam kui 5% MgO. 4.5.2 Füüsikalised ja mehaanilised omadused 4.5.2.1. Veevajadus Väljendatakse standardkonsistentsiga 4.5.2.2.Tardumise (setting) algus ja lõpp 4.5.2.3. Kivinemine (Hardening) Kivistumine järgneb tardumisele, selle jooksul saavutab sideainekivi tugevuse. Tugevuse kasvu kulgu, enamasti aga tugevust teatud kindlal vanusel nimetatakse sideaine aktiivsuseks (tsemendi puhul näiteks on aktiivsus 28 päeva kivistunud standardmördi survetugevus). Sideaine aktiivsus on sideaine tugevusklassi määramisel aluseks. Sideaine klass on tema tugevuse 95%garanteeritud piirväätuse näitaja. Portlandtsemendi klassid näiteks CEM 32,5 ; CEM 42,5; CEM 52,5 4.5.2.4
Proovikeha Kivistamis- Purustav jõud, N Survetugevus nr. tingimus Üksik Keskmine N/mm2 N/mm2 001-01 16 000 10,0 001-11 15 400 9,63 001-02 Kivinemine 7000 4,38 7,23 001-12 toatemperatuuril 9000 5,63 001-03 11 000 6,88 001-13 11 000 6,88 6 JÄRELDUSED Kipsi jahvatuspeenus on oluline sideaine ja vee reageerimise aktiivse reaktsioonipinna tagamise seisukohalt ja segu plastsuse vajalike väärtuse saavutamise seisukohalt [1].
- mitmesuguste silikaattoodete valmistamine autoklaavsel kuumutamisel - lubja suspensiooni kasutatakse valgendamisel ning lubivärvide valmistamisel Magnesiaalsideained Magnesiaalsideained (õhksideaine) saadakse magneesiumkarbonaadi põletamisel ja jahvatamisel. Saadud sideainet nimetatakse kaustiliseks magensiidiks. Magnesiaalsideainest betoonide valmistamisel tuleb kasutada vee asemel magneesiumkloriidi või magneesiumsulfaadi vesialhust, mille toimel toimub kivinemine kiiresti ning saadakse suur tugevus. Kasutatakse peamiselt orgaaniliste materjalide sidumiseks (puit). Toodetena fibroliit ja ksüloliit. Kasutatakse soojade vuugita põrandate ning soojaisolatsiooniplaatide valmistamiseks. Vesiklaas Vesiklaas on viskoosne vedelik, mis saadakse tahke lahustuva silikaadi hüdrotermilisel töötlemisel. Tooraineks on kvartsliiv, diatomiit ning kaltsineeritud sooda või potas (naatriumsulfaat). Vastava koostisega segu kuumutamisel 1300-1400 kraadi juures
temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO 2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Õhklupja kasutatakse enamasti kuivas keskkonnas, sest tema omadused niiskes keskkonnas kaovad. *Lubja kasutamine -Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört
· viimistlusmaterjalid (plaadid, kunstmarmor) · konstruktsioonmaterjalid nagu näiteks plaadid, plokid, seinapaneelid, suuremõõdulised kipsbetoondetailid (vaheseinapaneelid), kipskiudpaneelid, sanitaarkabiinid (paneelmajades), ventilatsiooni sahtide elemendid · dekoratiivelemendid karniisid, rosetid · spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heli- isolatsioonmaterjalid. Iseloomustab odavus, kerge ehitada ja viimistleda, kiire kivinemine, hügieenilisus, halb soojajuhtivus, dekoratiivsus, väike tihedus ja mass. Puuduseks on väike vee- ja niiskusekindlus, haprus, väike tugevus. Tooted: · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Armeeritud plaat · Suuremõõtmelised vaheseinad 3 · Vaheseinaplaadid · Ventilatsioonikanalite detailid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt)
24 15 5. Järeldus Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevus olid suuremad (5,74 N/mm2, 15,63 N/mm2) kui selle katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril (2,79 N/mm2, 3,86 N/mm2). Sellest järeldub, et mida kõrgemal temperatuuril kips kivineb, seda tugevamaks ta muutub. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?
talvised betoneerimise meetodid. . Betooni temperatuur ei tohiks langeda alla 0°C enne 5MPa survetugevuse saavutamist. Kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest ning võimalusel soojendada (üldjuhul min.3-5 ööpäeva). Jäätumiskindel betoon (kuni - 15°C) - Jäätumiskindel betoon on eelkõige elementide vuukimiseks mõeldud spetsiaalbetoon. Betoonis sisalduva lisaaine tõttu ei saa betooni struktuur kahjustatud isegi -15°C juures, kuid kivinemine on väga aeglane. Kivinemine aktiviseerub kui temperatuur tõuseb + kraadideni. Antud betooni soovitame kasutada ainult seal kus lisasoojuse andmine on võimatu. 5 TTK NB! Jäätumiskindlat betooni ei soovitata kasutada kandvate konstruktsioonide ja ei tohi kasutada külmakindla (F) või veetiheda (W) betooni valamisel. Kivinemise kiirendiga betoon - Lisand kiirendab bet
· Pahteldamiseks kasutada sobiva laiusega pahtlilabidaid. PAHTELDAMINE · Siler 4 on sobib vuukide täitmiseks ilma vuugilindita. · Vuukide-aukude täitmisel suruda pahtlisegu pahtlilabidaga põhjani vuukidesse-aukudesse. · Üleliigne segu eemaldada. · Valmistada pahtlimassi ette kogus, mille jõuab ära tarvitada 30 minuti jooksul. · Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist. · Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav. · Kivinenud segu omab aluspinnaga head naket. · Mahukahanemine on kipspahtlil väga väike. · Kivinenud segu on liivapaberiga kergelt lihvitav. PIIRANGUD · Pahtli kasutamistemperatuur peab olema üle + 5° C.
Müürimördid-efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört Krohvimördid segus kipsiga Kuivsegud Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) Lubivärvid Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 41. Too välja erinevus kivistumise kohta madalatemperatuursel ja kõrgtemperatuursel kipsil Madalatemperatuursele kipsile on iseloomulik kiire kivinemine. Kõrgtemperetuursele kipsile on omane aeglane kivinemine. 42. Kus kasutatakse madalatemperatuurset kipssideainet? Kipsplaatide ja seinapaneelide tootmine, keraamika ja portselani vormide valmistamine, meditsiinis, arhitektuursete elementide valmistamiseks 43. Tsemendi tootmispõhimõte? Tsemendi tootmine seisneb sisse toodud klinkri jahvatamises vajalike lisakomponentidega. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet
Graniit Graniit on tekkinud magma aeglasel ühtlasel hangumisel maakoores selle kihtitide surve all. Graniidi kivimid on suure mahumassiga, tihedad ja suure survetugevusega. Graniidid lasevad end hästi tahuda ja poleerida, kuigi neid ei ole kerge töödelda. Antud materjali kasutatakse ühiskondlike hoonete ehitamisel, hüdrotehnilistes ehitisted, teedeehituses. Sillikaattellis Sillikaattellis on hall materjal, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Selle materjali kivinemine saab toimuda kõrge temperatuuri ja kõrge rõhu juures st. vajatakse autoklaave jne. (Raado) 3 Kasutatudtöövahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm kaal täpsusega 0,1g vasktraat (materjali parafiini sisse kastmiseks) parafiin materjali ämber veega Töökäik Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine
Tooted: - Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid - Armeeritud plaat - Suuremõõtmelised vaheseinad - Vaheseinaplaadid (800*400*80-100) - Ventilatsioonikanalite detailid - Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid) - Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtelised detailid jme - perforeeritud akustilised plaadid - lubi-kips kuivsegu Kipstooted Plussid: - odavus - kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi
50 3 28 17.50 6. JÄRELDUSED Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramisel kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,4 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 29 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 3 minuti ja 40 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel 60oC, oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevuse näitajad olid suuremad – 6,02 MPa ja 16,46 MPa, kui teise katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril – 4,69 MPa ja 12,19 MPa. Sellest järeldub, et kips muutus tugevamaks, siis on vaja et ta kivineks kõrgemal temperatuuril (kõrgem kui toa temperatuur),
tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitab oma tugevuse ka vees. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt märjal meetodil: *Toorainete kaevandamine *Toorainete purustamine *Toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine *Lobri korrigeerimine *Lobri põletamine klinkri saamiseks *Klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga *Tsemendi ladustamine ja pakkimine. Tsemendi tardumine ja kivinemine. *Tardumiseks loetakse seda perioodi, mille jooksul veega segamisest alates tsemendi taigen küll säilitab oma vormi, kui ei võta vastu välist jõudu. *Kivinemine on protsess, mille tulemusena moodustub kõva tsemendikivi, mis välisjõu mõjul võib puruneda kui see jõud ületab tugevusepiiri. Tsemendi omadused. Tsemendi tugevusklassi määramise aluseks on tsemendi survetugevuse 28 päevase normaaltingimustes kivinemise järgi nn. normtugevus.
võib olla 150 mm.Sisemiste kandvate seinte minimaalne laius võib olla 200 mm, siis saab paneelid toetada mõlemalt poolt seinale ja jääb piisavalt ruumi betooniga monolitiseerimiseks.Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. Fibo plokkidel on avatud struktuur, mis nõuab müra isoleerimiseks, tule tõkestamiseks ja tuule- ja vihmakindlaks tegemiseks krohvimist.Fibo plokid imavad müüriladumisel mördist vähe vett ning seetõttu ei toimu kivinemine kiiresti. Seda peab eriti arvestama õhematest (100 mm ja 150 mm) plokkidest müüritise ladumisel, sest müüritis võib ,,ujuma" hakata. Raskemates ilmastikuoludes tuleb jälgida ehitusperioodi keskel vahepealseid kivinemisi. Deformatsioonivuugid Deformatsioonivuugid on ette nähtud vähendamaks pragude teket seinas. Pragude peamised tekkimise põhjused on tingitud mahumuutustest seinas, mis omakorda on seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja
soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse omavahel kas tellistest või mördist diafragmadega ( sarrustatud rõhtvuuk) Plokkseinad Boorbetoontooted saadakse tsemendi, lubja, liiva alumiiniumpulbri ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis kõrge niiskuse ja rõhu režiimil Keramisiitbetoonplokid saadakse põletamisel paisunud savigraanulite ja tsementsegu segamisel, kivinemine toimub normaalrõhul. Silikaatkivid on niiskest kvartsliiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 950 0C, Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust. Poorbetoonplokide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel
3)Professionaalne juhtimistööettevõtt: -tellija-agent, -ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine. 3. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1) süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine 2) vaialuste panemine (rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine) 3) keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga (keldritrepid, kaevud jm.) 4) uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5) põranda alused torustikud 6) keldripõranda aluskiht 7) vertikaalne hüdroisolatsioon 8) pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. 5. Loetle küsimused mida peab lahendamaehitusplaani üldplaan. 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid
- sisendihüpotees (the input hypothesis); - emotsionaalse filtri hüpotees (the affective filter hypothesis). Schumanni kultuurikohanemise teooria (acculturation theory, 1978 jj) mõned faktorid: - L2 sotsiaalne ja majanduslik domineerimine; - õppija haaratus ühiskondlikku ellu; - L1 ja L2 kultuuriline lähedus/kaugus; - psühholoogilised faktorid: kultuurisokk ja stress; mittekohanemine toodab fossiliseerumist 14. TKO uurimine: vigade analüüs (sh kivinemine, vältimine), vigade hindamise analüüs. Viga on ebaõnnestunud keeleüksus. Aga mis mõttes? Vigade liigid viga (error) eksimus (mistake) Omandatuse astme järgi (Corder, S.P.): 1. presüstemaatilised vead enne vastava reegli omandamist 2. süstemaatilised õppija on avastanud reegli, kuid see on vale reegel 3. postsüstemaatilised õppija teab reeglit, kuid ei oska seda veel absoluutselt kasutada (mistake) Keele valdkonna järgi: 1
...................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus. Õhksideaineid saab kasutada ainult kuivades kohtades, kuna kaotab oma tugevuse niisketes kohtades. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, ehituskips , kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. [1] 4 1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Üldiselt jagunevad sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1]
1) Töö (toiming): mida tähistab graafikul pideva joonega nool, peegeldab tootmisprotsessi, mis vajab aega (tööl on kestus) ja resursse (töölisi, masinad, materjale). Noole pikkus ei peegelda töö kestust. Töö lõpeb alati mingi tulemusega (sündmus). Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid. 2) Ootus, mida graafikul tähistab pideva joonega nool, peegeldab protsessi, mis vajab ainult aega ega vaja resursse. Näiteks betooni kivinemine või krohvi kuivamine). 3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust teisest. 4) Sündmus, mida graafikul tähistatakse ringiga või mõne muu geomeetrilise kujundiga, peegeldab töö algust ja lõppu. Eelnenud töö lõpp on järgneva töö alguseks. Sündmused nummerdatakse. Numeratsiooni järjestus ei ole oluline, kuid soovitav on liikuda vasakult paremale
Tooted: - Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid - Armeeritud plaat - Suuremõõtmelised vaheseinad - Vaheseinaplaadid (800*400*80-100) - Ventilatsioonikanalite detailid - Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid) - Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtelised detailid jme - perforeeritud akustilised plaadid - lubi-kips kuivsegu Kipstooted Plussid: - odavus - kerge ehitada ja viimistleda - kiire kivinemine - hügieenilisus - halb soojajuhtivus - dekoratiivsus - väike tihedus ja mass miinused: - väike vee- ja niiskuskindlus - haprus väiketugevus tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi
sõltub ilmastikust, töölise füüsilisest ettevalmistusest, enesetundest; võimaluse tuleks ühitada tehnoloogiliste vaheaegadega; puhkeaja normeerimise aluseks on kas seadused ning ametiliitude ja ametiühingute nõuded või normimist korraldava eksperdi poolt antud eksperthinnang. 6.6.Mis on operatiivtöö? 6.7.Mis on tehnoloogiline vaheaeg? Tehnoloogilised vaheajad on ehituses loomulikud, järgnevalt mõned näited: ootamine märgmenetluse puhul (kuivamine, kivinemine); ootamine tulenevalt ehitusmasinate töötamise tehnoloogiast; teisi töölisi teenindava masina järel ootamine; ajakulu masina hooldamisele; arvutusliku ja tegeliku tööliste arvu erinevusest tulenev täiendav ajakul 6.8.Mis on materjali puhaskulu? Ehitusmaterjalide kulunorm toodanguühikule koosneb materjalide konstruktiivsest (puhtast) kulunormist, lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest. Konstruktiivne kulunorm ei võta arvesse jääke ja kadusid
hinnakindlust, kuid võimaldab alustada töid projekti väga ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed. vaiapeadelõikamine- rostvärgi alus puhastamine- raketise hindamise kriteerium ja näitajad fikseerida peale varases staadiumis. Tellija peaks ette nägema kulutused 45. Hoone siseste santehnika ja elektritöödele vahetult ehitamine- armeerimine- betoneerimine- betooni kivinemine- tootmiskohustuste ka nõuded sotsiaalses plaanis ja suhtlemises maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. Ka peaks lepingus järgnevad tööd. lahti rakestamine; 3)keldri välis- ja vaheseinte ehitamine koos alluvatega.
mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid. 50. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1)süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmikke paigaldamist. 2)vaialused: rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett juba ehituse käigus
3 1. Talvise betoneerimise iseärasused. Talvise betoneerimise ja ideaaltingimustel betoneerimise suurim erinevus on tema kallidus, aja ja ressursi lisakulu, mis tuleb tellijal tasuda. Need tulenevad hooldustöödest, mis on betoonile ettenähtud, kuni betoon saavutab üldjuhul vähemalt 5 MPa suuruse survetugevuse [1]. Vastasel juhul miinustemperatuuril katmata betoonis vesi külmub ja betooni kivinemine seiskub. Samaaegselt põhjustab külmumine vee mahu suurenemise umbes 9% võrra, mille tõttu tekivad betooni sisse väikesed praod. Ajapikku ka need praod täituvad vihmaveega ning juba järgmisel külmumisel võib selline tegevuste jada juba kaasa tuua betooni täieliku kasutamise kõlbmatuse. Selle vältimiseks külma ilmaga betoonitakse kiiresti ning välditakse segu jahutavaid teisaldus- ja käsitsusviise. Betoonisegu pumpamine
10.7. BETOONKIVID • teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid • mitmesuguseid betoonist katusekive • seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement-peentäitematerjal- värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril. Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks, sõiduteede ehitamiseks. Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga.
väljas teiste hüdroisolatsioonikatetega. [5] 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad Tegu on ühe- või kahekomponentse kuivseguga, millele segatakse tööplatsil vesi juurde. See koosneb peenest kvartsliivast, tsemendist ja lisanditest. Mineraalne isolatsioonivõõp vajab kuivades niiskust, mille tõttu tuleb aluspind enne 24 tundi järjest niisutada. Head võõbad hoiavad endas 75- 80% niiskust, millega on tagatud täielik kuivamine ja kivinemine. Võõpa saab kasutada pinnaseniiskuse vastu, mittesurvelise vee vastu, kuni 3m survelise vee vastu, niiskete ruumide hüdroisolatsiooniks, veeanumate siseisolatsiooniks või soklipiirkonnas. [5] 2.1.4 Bituumenkatted On ühe- ja kahekomponentseid bituumenemulsioone, vee baasil ja polümeerbituumen. Üldiselt on bituumen kerge töödeldavusega ka külmalt ja keerulistel pindadel, nakkub täispinnaliselt
vee hulgaga, mis on tarvilik hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks ja vajaliku töödeldavuse andmiseks ning sideaine terakeste märgamiseks. · Tardumine. Paigaldamise seisukohalt oluline tardumine s.o. faas, kus sideaine taigen kaotab plastsuse, kuigi ei võta veel vastu välisjõudu. · Kivistumisega saavutab sideainekivi tugevuse. · Tugevuse kasvu kulgu - tugevust teatud kindlal vanusel nimetatakse sideaine aktiivsuseks · Eksotermia. Tardumine ja kivinemine on eksotermilised protsessid - kaasneb soojuse eraldumine, mis peab toimuma küllaldaselt aeglaselt. Vastasel korral massiivsete detailide valmistamisel temperatuuri tõusu ja sellele järgneva paisumisekahanemise tulemuseks pragude teke · Mahumuutuse ühtlus. Oluline, et mahu kasvamine või kahanemine jääks ettenähtud piiridesse. · Enamik sideaineid mahukahanavad · paisuv aluminaattsement ja kips on paisuvad. · Hügroskoopsus
eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub reaktsioon: CaO + H2O = Ca(OH)2 + Q, lubja kustutamisel eraldub soojus Q. Kustutatud lubi sisaldab 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Lubja kivinemine seisneb tavalisel temp veega segatud mördis ümberkristalliseerumisprotsessi tekkes, tekkinud kristallid kasvavad ja põimuvad üksteisest läbi ja moodustavad struktuuri. Võib olla tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. 12. Lubja kasutamine: 1. müürimördid 2. krohvimördid 3. kuivsegud 4. lubi-liiv tooted 5. segasideained 6. lubivärvid 7. lubi lisandina teiste sideainete valmistamisel 8. kasutamine teistes tootmisharudes. 9. 20
..800C, et protsessi kiirus oleks tagatud aga ei toimuks ülekuumenemist. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Jahvatatud lubi kustub 20...30 minutiga ja teda võib segudes kasutada ilma eelneva kustutamiseta. Lubi kustub alles segus ja eraldunud soojus kiirendab segu tardumist. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel, toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Ca(OH)2 kivinemisel vabaneb palju soojust, vesi aga lõhub aurudes moodustunud struktuuri, seetõttu on tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi. Lubja kasutamine
..3 meetrit, kuid häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt langemisel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni
..3 meetrit, kuid häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt langemisel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. · Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. 15 · Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. · Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on
Vesi mida kasutatakse mördis peab olema puhas. Üldiselt peetakse kõige paremaks, kui kasutatav vesi vastab joogivee nõuetele. Lisandeid kasutatakse mitmesugusel eesmärgil Kivinemist kiirendavad ja aeglustavad lisandid. Pooride hulka suurendavad ained parandavad mördi töödeldavust, mörti viiakse täiendav kogus õhku peente mullidena. Lubimördi algne tugevnemine on seotud vee eemaldumisega mördist kas õhku või kividesse. Tegelik kivinemine on seotud lubja reaktsiooniga õhu süsihappegaasiga. Tsementmört kivistub nii õhu käes kui vee all kuna tsement on hüdrauline sideaine. Kivinemine toimub kiiresti ja lõplik tugevus on suur. Mördi põhiliseks puuduseks on tema suur jäikus. Oluline on, et kivinemise esimesel päeval oleks mördis piisavalt vett. Segamördi omadused on kahe eelpool nimetatud mördi vahepealsed. Lubja ülesandeks on põhiliselt mördi töödeldavuse tõstmine. Kõige paremad
MÕNINGAID ÜLDISI REEGLEID HOONE EHITUSEL 3 TSÜKLIT : · MAAALUSED TÖÖD sh. HOONEVÄLISED · MAAPEALSE OSA TÖÖD sh. ÜLDEHITUS- JA ERITÖÖD · VIIMISTLUSTÖÖD 1) MAAALUSED TÖÖD · SÜVENDI PÕHJA SILUMINE JA VAJADUSEL LIIVAPADJA RAJAMINE VAHETULT ENNE VUNDAMENDI TALDMIKKE · VAIALUSED: - RAMMIMINE VAIAPEADE LÕIKAMINE- -ROSTVÄRGI ALUS PUHASTAMINE- RAKETISE EHITAMINE-ARMEERIMINE- BETONEERIMINE- BETOONI KIVINEMINE- LAHTIRAKISTAMINE · KELDRISEINTE EHITAMINE KOOS HORISONTAALSE HÜDROISOLATSIOONIGA. KELDRITREPID,KAEVUD, KANALID · UURETE TÄITMINE SEESTPOOLT PEALE SEINAPLOKKIDE 1. REA PAIGALDAMIST · TEHNOVÕRKUDE SISENDID · PÖRANDAALUSED TORUSTIKUD · KELDRIPÕRANDA ALUSKIHT · KELDRILAGI · VERTIKAALNE HÜDROISOLATSIOON 43 · PINNASE TAGASITÄIDE
mördis, koos sellega kõiguvad mördi töötlemisomadused ning lõpuks ka krohvi lõpptulemused. Aluspind: Mineraalsete viimistluskrohvide aluspinnaks on reeglina tsement-, lubi-tsement- või lubikrohvid. Iga aluspind nõuab kontrollimist ning ka vastavat eeltöötlust. Kui tegemist on väga imavate või erineva imavusega pindadega, siis tekitab krohvimördi kiire või erineva kiirusega kuivamine ja kivinemine värvitooni muutuse või erinevuse. Selle vältimiseks peaks tegema aluspinna eeltöötlust, näiteks kruntima. Mida vähem aluspind imab, seda heledam on krohv. Ilmastikumõjud: Ilmastikumõjudest (temperatuur, õhuniiskus, tuul) tingituna võib krohvimört erineva kiirusega kivineda ja kuivada. Need mõjud on üldiselt tuttavad ning põhilisteks värvustoonide erinevuste põhjuseks. Vastuabinõuks oleks fassaaditöödel kilede kasutamine.
Selline segu kõveneb pärast hoidmist autoklaavis. Kivi mõõtmed on üldiselt samad, mis savitellisel. Eestis on levinud ka nn "moodultellis", mille kõrgus on 9... 10 cm. Täiskivide mahumass on ca ' 2000 kg/m3. Traditsiooniliselt kasutatakse nimetust savitellis (punane tellis) ja "silikaattellis" või sili- kaatkivi". Silikaat- ja savikive valmistatakse ka aukudega. Tsementkive valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. Kivi omandab tugevuse pärast tse- mendi ja vee segu kõvenemist. Kivinemine toimub normaaloludes toatemperatuuril ( + 20°C), kivinemist võib kiirendada segu kuumutamisega. Kasutatakse portlandtsementi ja kvartsliiva. Tsementkivide kasutamine on eriti hoogustunud pärast iseseisvuse taastamist Eestis. Valmis- tatavate kivide nomenklatuur on eriti suur, kive tehakse väga mitmel otstarbel. Kivide värv on üldjuhul hallikas, kasutatakse ka mitmeid värvikombinatsioone. Täiskivide mahumass on ca' 2200 kg/m3. Väikeplokke tehakse mitmesugusest materjalist
..3 meetrit, kuid häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt lange- misel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. · Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. · Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. · Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse
paekivi. Põllukivi h=9...10 cm samas vähendab tugevust. kasutatakse kas ümarana või ·Tsementkivi Kivimi külmakindlus lõhestatuna. Paekivi valmistatakse oleneb veega täidetud kasutatakse murtud või tsemendi, liiva ja vee pooride hulgast, mis töödeldud kivina.Paekivi segust. Kivinemine külmudes lõhuvad kivimi. kasut pallju,sest teda saab toimub toa Kuumakindlus on parim lihtsalt töödelda.Mahumass temperatuuril.Kivinemi savitellisel, halvim 2500 kg/m3 st võib kiirendada tsementkividel. Kivimi Tehiskivid nende kuumutamisega happekindluse tagamiseks
· Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). Looduslik anhüdriit CaSO4 · Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised). Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile)
annaabi.ee 
