Oma naaberriikidest oleme vaid lätist ja leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega. RANNATÜÜBID: Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatud kivimite iseärasusest on eesti rannikul eristatud järgmisi kaheksaid rannatüüpe: Pankrand järsk vastupidavais kivimeis moodustunud kulutusrand. Näited: panga pank saaremaal ja Türisalu pank Harjumaal. Astangrand järsk pehmetes setetes kujunenud kulutusrand. Näited: Mõntu ja Soela astangud saaremaal. Paerand laugenõlvaline vastupidavais kivimeis kujunenud kulutusrand. Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal.
A Siluri-Ordoviitsiumi B Devoni C Kvaternaari 44 Mis muudab põhjavee kaitstust? A Ilmastik B Ajas muutuvad tegurid C Ajas muutumatud tegurid 45 Millest on tingitud kõrgendatud sulfaadisisaldus põhjavees? A Anaeroobsed protsessid B Püriidisisaldus vettkandvaia kivimeis ja veetaseme alandamine C Püriidisisaldus vettkandvaia kivimeis 46 Kuidas muutub põhjavee soolsus sügavuti A Suureneb B Ei muutu C Väheneb 47 Milline lämmastikuühend viitab värskele põhjavee reostusele? A NO3- B NO2- C NH4+ 48 Milline on raskmetallide jaotus Eesti soodes?
Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara, mis jaotatakse tekke järgi viide gruppi: magmalised, hüdrotermaalsed, moondelised, jääk- ja settelised. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluselistes ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit (Fe, Mg)Cr2O4. 1980. aastail toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas, mis tegi Albaaniast ühe olulisema kroomitootja maailmas. Kroomi kõrval esineb ultraaluselistes ja aluselistes kivimeis ka niklit, titaani ja plaatina rühma metalle. Hüdrotermaalse tekkega maakidest on olulisemad vase- ja rauasulfiidid. Triiase vulkaanilis- settelise tekkega kivimeis esinevad massiivsed kulda, hõbedat, niklit ja koobaltit sisaldavad püriidi, kalkopüriidi ja borniidi kehad. Oluline hüdrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5...2%) kui Triiase kivimeis (2...10%),
M vulkaanilised A tektogeensed A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis A pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht A kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. T Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. E Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes
pesad. Kivimikihte läbivad arvukad vertikaalsed lõhed, millede tõttu variseb pangalt aeg- ajalt suuri paelahmakaid. Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid. Huvipakkuv on panga nurgal jälgitav dektooniline rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid, mis kujutavad endast arenevaid nn embrüonaalseid riffe. Panga kivimeis on rikkalikult brahhiopoodide karpe ning krinoidide osiseid. Vilsandi kaljurand on oluline suurepäraste karstivormide karridega. Tähelepanuväärsed on Üügu- ehk Anduvälja pangas leiduvad murrutuskuplad, mis moodustavad suuremaid ja väiksemaid koopaid. 5 4.Tuntuimad pangad 4.1 Panga pank Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjarannikul, Panga külast loodes. Panga
arvel. Sellega on seotud maavärinad, kurrutused, maakoore kõikuvliikumised, magmaline tegevus jne. 4. Filtratsioonimoodul (def) Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja see sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Tegemist on kiirusühikuga (m/s) 5. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid
salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid sootasandikud turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes MAAVARAD Eesti maavarade poolest rikas, suuremosa neist ka tänapäeval kasutuses. Olulisimad põlevkivi ehk kukersiit, fosforiit, paekivi, kruus, liiv, savi, turvas, ravimuda, mineraalvesi. vanim kivim sinisavi Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud, mida hakati Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär. Eesti on soostunud st. töhtsaim maavara turvas
- langatuslehtrid - karstiorud - karstikoopad - karstilõhed MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Praeguseaha olulisemad maavarad Eestis on põlevkivi e. kukersiit, fosforiit, mitmesugused looduslikud ehitusmaterjalid, nagu paekivi, kruus, liiv ja savi, aga kaa turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi, mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena. Leidub Toolse ja Rakvere maardlas. Harju ja Viru lavamaal ning Pandivere kõrgustikul avanevad ordoviitsiumi lubjakivid on rikkad kukersiidi e. põlevikivi poolest. Kaevandatakse Kirde-Eestis juba 1916. a-st alates, ent kiltsavi kui samuti põlevikivi pole suudetud veel kasutusele võtta. Leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Rikkalikumad kohad asuvad Viru lavamaa põhjaosas Kukruse ja Jõhvi vahemikus.
3 Maa teke ja areng Suur Pauk- 12-15 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke- 4,6 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine- 4,5 miljardit aastat tagasi Elu areng ja geokronoloogia Vanimad Maal tekkinud mineraaliterad on 4,4 miljardit ning vanimad säilinud kivimid 4 miljardit aastat vanad. Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Maa ja elu ajalugu tõlgendadakse kivimikihtide järjestuse ning kivimeis säilinud kivististe liikide ilmumise ja kadumise põhjal. Sündmuste ligikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega. Arhaikum (Ürgeoon)Tekkis Maa, maakoor tardus. Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. Tekkisid atmsosfäär, ookeanid ja mandrid ning algas mandrite triiv. Tekkis elu. Ilmusid üherakulised organismid.(4000-2500mlna) Proterosoikum(Agueoon) Hüdrosfääris ja atmosfääris tõusis järsult hapnikusisaldus. Tekkis osoonikiht
Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega seostub kambriumi ladestu sinisavi, mida kasutatakse keraamikatehastes, samuti ka telliste valmistamiseks. Ordoviitsiumi vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud. Fosforiiti hakati kaevandama 1924. a Ülgasel ja 1940. a Maardus. Algul kasutati seda fosforväetisena, kuid nüüdseks on selle tootmisest maailmas loobutud. Väärtuslikud ehituskivimid Vasalemma marmor. Saaremaa marmor. Kalana marmor. Lubjakivi(ka Eesti rahvuskivi). Maavarade klassifikatsioon 1) Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit)- kütus ja õlitoore.
ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.Rikked tekivad habraste deformatsioonide e kivimi purunemise tulemusena. Enamasti on põhjuseks ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimkeha katkemine. Murrangutes on kivimiplokid piki tekkinud lõhet üksteise suhtes nihkunud. Kurrutumine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn
kaevandada setted koos naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas. Leiukohad Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbrus, Ameerika Ühendriigid (California), Kanada (Alberta), Kesk-Aasia, Itaalia, Kariibi meri, Mehhiko laht, Venemaa jne. Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb Kriidi ja Paleogeeni kivimeis. Erandiks on Paleosoikumi vanusega leiukohad Kanadas ning Venemaal. Kanada Alberta provintsi leiukoht on suurim maailmas. Kullakaevandus Alates 1905 on Lõuna-Aafrika Vabariik olnud suurim kullatootja, kellele kuulub pool kogu maailma kullatoodangust. Aastal 2007 läks Hiina kullatoodangus Lõuna-Aafrika Vabariigist ette, tootes 276 tonni kulda[36]. Suurimad kullatootjad on Hiina, LAV, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Peruu, Venemaa ja Kanada. Ühed maailma sügavaimad kaevandused (Savunka
35. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Metamorfsed e. moondekivimid tekivad teistest kivimtüüpidest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kôrgenenud temperatuuri, rôhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste - gaaside e. fluididekeskkonnas. 10-30 km sügavusel, temp 400-450, rõhk 4000-5000 kbar. 36. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Metamorfseis kivimeis jälgitavaid struktuure vôib jagada kolme rühma: · mineraalide ümberkristalliseerumis e. kristalloblastilised struktuurid, · purustus e. kataklastilised struktuurid, · lähtekivimi säilunud e. reliktsed struktuurid. Ümberkristalliseerumisstruktuure iseloomustatakse mineraalide esinemisviisi järgi: · võrdteralised e. homeoblastilised · eriteralised e. porfüroblastilised · teralised e. granoblastilised · lehelised e. lepidoblastilised
naftaga ning eraldada nafta liivast maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas. Leiukohad Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbrus, Ameerika Ühendriigid (California),Kanada (Alberta), Kesk-Aasia, Itaalia, Kariibi meri, Mehhiko laht, Venemaa jne. Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb Kriidi ja Paleogeeni kivimeis. Erandiks on Paleosoikumi vanusega leiukohad Kanadas ning Venemaal. 5 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta · http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta · M. Karelson, A.Tõldsepp, Keemia- Orgaaniline keemia gümnaasiumile, Tallinn Koolibri, 2007, lk 102-106. 6
avatud galeriis. Lisaks galeriile külasta kindlasti ka laste teemaparki Iloni Imedemaa. Saare maakond 1. Vilsandi Läänepoolseim asustatud saar, RP, sada saarekest ja laidu, madalvee ajal saab ka jalgsi, saarevaht Tätte. Vilsandi tuletorn ja ilmajaam. 2. Kuressaare piiskoplinnus esindusüritused, kontserdisaal, hästi korrastatud linnus, muuseum, park. 3. Panga pank Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa. Suurim kõrgus 21,7m. Panga kivimeis leidub fossiile. Muistne ohverdamispaik. 4. Kaali meteoriidikraater tuntuim looduslik huviväärsus Eestis. 2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit. 5. Pädaste mõis 5* hotell, spaa, restoran Alexander. Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi. Hiiu maakond 1. Ristimägi Risti külas, 1200 rannarootslase mälestuseks, kes 18saj Ukraina küüditati.
lainetusest ja hoovustest pohjustatud ulatuslikud muutused: kulutus, setete ranne ja kuhjumine; Haabuvas arengustaadiumis olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud randlad sellistes randades ei toimu uldjuhul tanapaeval enam lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb jargmiseid randlatuupe: Pankrandla murrutusjarsak on kujunenud vastupidavas vanaaegkonna kivimeis. Eestis on pankrandla esindatud Saaremaal (Panga pank), Pakri poolsaarel (Pakri pank), Ida-Virumaal (Ontika). Astangrandla-Rannaastang piirdub paari meetriga, naiteks Jarve randSaaremaal. Moreenirandla on moreenis kujunenud laugnolvalise murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni murrutusel kujundab rahnudest ja munakatest lauget mereranda edasise lainetuse toime eest kaitsev kivisillutis selline pilt avaneb mitmel pool Eestis. Kaljurandla -paerand; paljandub
Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust. NT: Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal 3. Mis on kaldeera? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimikeha katkemine. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Plastiline deformatsioon- maakoor paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei
kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskb või voolab rahulikult üle kaatri serva maavärinad loe lisaleht. Reljeef ja pinnavormid tekke järgi - kosmogeensed - meteoriidi kraater - maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed - maakoore rebendrikker Rike on katkestus kivimkeha pidevuses Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nim ka rikkevööndiks jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina
5. loodusmaastike suur osakaal 6. pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine 7. võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Kosmogeensed - meteoriidi kraater (Kaali kraater) Maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed (ei esine) Maakoore rebendrikked Rike - katkestus kivimkeha pidevuses. Enamasti on tegemist ühe kivimkeham liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi. Tektoonilised lõhed Lõhe - rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Kiirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed. Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud -glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus -liustikud Eesti peamised pinnavormid on tekkinud mandrijää liikumise tagajärjel. Mäestikke meil ei ole, sest need mis on neid ei saa mäestikeks nimetada. 6
heksagonaalsete plaatjate kristallidena. Värvuselt must või terashall. Kriips läikivmust. K 1, E 2,1-2,3. Suurimad grafiidi leiukohad on soetud grafiitgneissidega või kontaktmetaforismi protsessides grafiidistunud kivisöekihtidena. Kasutatakse elektroodide valmistamiseks, pliiatsi- ja värvitööstuses ning mujal. III rühmkond. Sulfiidid. Väävli ühendid metallidega. Mõned sulfiidid, peamiselt püriit ja markasiit, tekivad savikas kivimeis ja bituumsetes setetes, olles seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S-ga. Galeniit (pliiläik) PbS. 86,6% Pb, 13,4% S. Kristalliseerub kuubliselt. Esineb enamasti teraseliste agregaatide või kivimisse kasvanud teradena. Värvus pliihall. Kriips hallikasmust. Metalliläige. K 2 -3, E 7,4-7,6. Lõhenevus täiuslik. Leidub peam. ainult hüdrotermaalsetes leiukohtades. Maapinnal
üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 3. Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes ehk liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne. Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina.
· KÕRGE - T>550 (600)°C - gneiss 120. Rõhk metamorfismil. Lito- e. geostaatiline rõhk ja dünaamiline rõhk e. stress: milliseid muutusi need kivimis esile kutsuvad? Dünaamiline rõhk e suunatud rõhk e STRESS tekitab moondekivimites õhukeseplaadilise tekstuuri kildalisuse. 121. Moondekivimite kildalisus, kibralisus, gneisilisus. Madala moondeastme peitkristalseis, väga õhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lõhenevuse" e. klivaazina, veidi jämedateralisemais plaatjais (paksusega alla 1 cm) kivimeis kildalisusena ja kôrge moondeastme kivimites tumedate-heledate mineraalide vööndilise vaheldumise - gneisilise e. vöödilise tekstuurina. 122. Mis juhtub kivimit moodustavate mineraalid kristallidega dünaamilise rõhu e. stressi tingimustes. Paralleeltasapinnaline e. kildaline tekstuur.
hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi. Pole sugugi juhuslik, et Eesti sagedasemad hajusnafta leiud koonduvad Hiiumaale. Selleks on kaks põhjust esiteks poorsemate rifilaadsete kivimite sagedasem esinemine siinses Orduviitsiumi kivimikompleksis ja, teiseks, Kärdla hiidmeteoriidi plahvatusega tekitatud teisene poorsus selle piirkonna kivimites. Sellest kõigest piisas naftapiisakeste fikseerimiseks kivimeis, kuid mitte enamaks. Nafta leiukohtade esinemise tõenäosuse analüüs Teatavasti nafta esinemise eelduseks mõnel maa-alal on selle territooriumi aluspõhja setteline iseloom, eriti orgaanilisi aineid sisaldavate kivimite esinemine. Sellelt seisukohalt vaadeldes Eesti kuulub maade hulka, kus nafta esinemine põhimõttelisest pole võimatu. Meie aluspõhja nooremates lademetes, Devoni liivakivides, terves Siluris ning Ordoviitsiumi ülemises pooles puuduvad igasugused kivimid, mis võiksid
11 palli- hooned muutuvad rusudeks, esineb maapinna nihkeid ja murranguid; 12 palli- täielik häving. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 9 (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kinemetrics_seismograph.jpg) 2.3. Määvärina tugevuse mõõtmine Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafidega. Selline mõõtmistehnika põhineb asjaolul, et maavärina puhul tekivad kivimeis elastsed võnked, mis levivad maavärina koldest kaugemale seismiliste lainetena, analoogiliselt sellele, kuidas õhus levivad helilained. Seismograagi abil on võimalik neid võnkeid seismogrammina üles kirjutada. Võngete amplituud seismogrammil on seda suurem, mida tugevam on olnud tõuge maavärina koldes ja mida lähemal paiknes seismograad koldele. Maavärina tugevust tema koldes vabanenud energia hulga järgi nimetatakse maavärina võimsuseks, mida väljendatakse magnituudides
maapinnal. Raske nafta moodustab nafta kogutoodangust umbes 2% ning tema osatähtsus on suurenemas. Leiukohad Rasket naftat leidub põhiliselt seal, kus ka tavalist naftat. Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbrus, Ameerika Ühendriigid (California),Kanada (Alberta), Kesk-Aasia, Itaalia, Kariibi meri, Mehhiko laht, Venemaa jne. Suurem osa raske nafta reservuaaridest paikneb Kriidi ja Paleogeeni kivimeis. Erandiks on Paleosoikumi vanusega leiukohad Kanadas ning Venemaal Kasutus Nafta on väärtuslik maavara, milleta kaasaegne elukorraldus, nagu meie seda teame, võimalik poleks. Mille tootmiseks naftat enim kasutatakse? Energia! Nafta on ülemaailmselt üks peamistest energiaallikatest ning seda kasutatakse nii kütusena kui ka elektri tootmiseks. Praegu toodetakse 40% Euroopa Liidu energiast just naftast.
44. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Regionaalne eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Ookeanipõhja kivimitesse tekib hulgaliselt serpentiini, talki, kloriiti, albiiti. Esinemine: ookeanite all, ookeanilises maakoores. 45. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Mercalli skaala ja Richteri skaala. Maavärin on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Lühiajaline ja äkiline maapinna vajumine. Pinged kogunevad Maa sisemuses tektooniliste jõudude toimel (s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel). Maa sisemuses asuva plastilise ainese
· rebenddeformatsioonid: kerke-, langatus-, nihkemurrang - Mis on kurru elemendid ja tüübid? · sümmeetriline kurd · sukelduv kurd - Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla - Milline murrangutüüp ilmneb venituspingete väljas? lüstriline murrang Maavärinad Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mis on põhjustatud kivimeis mehhaanilistes pingetes kuhjunud elastsusenergia momentaalsest vabanemiset kivimite elastse relaktsiooni ja rabenddeformatsiooniprotsessides - Mis on maavärina kui geoloogilise protsessi olemus? - Millised lained registreerib seismograaf kõige esimesena? - Milline on pikilaine puhul laine võnkumise levik? (piki murranguid) - Millele viitab ristilaine varjutsoon läbides Maad? - Mis on Richteri skaala olemus? põhineb seismogrammidelt saadud
hävimisest. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. Laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (põhja- ja lõunalaiused). Liustike tüübid, nende setted - Mägiliustikud ja mandriliustikud. Laugel n Liustikukliima kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemp väga madal, ka suvel mitte üle 0'C. Lõhed rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Maa efekt kiirgus: maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe: Ef=U-G. U- maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G- neeldunud. Aluspinnaga risti langevate kiirte korral on kiirgusvoo tihedus pinnaühiku kohta suurem kui pinna suhtes kaldu kiirte korral. Maa ehitus maakoor, ülemine vahevöö, alumine vahevöö, tuum. Maa pöörleb ümber oma telje, mis tingib: Öö ja päeva vaheldumist,
tekstuur. Kõrge astme moondekivimeis moodustab tumedate-heledate mineraalide vöödiline vaheldumine gneisilise e vöödilise tekstuuri (Joonis 9). (1) Kurrutusprotsessides lähevad kõik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi põhimassist suuremad porfüroblastid või nende kogumid, eriti kui nad on deformeeritud lapikuks, annavad kivimile silmilise e läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides, eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, võrkjat ja laigulist tekstuuri. (1) 6.3. Moondekivimite tüübid Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Kõiki moondekivimeid võib sõltuvalt nende lähtekivimeist jaotada orto- ja parakivimiteks. Esimesed on tekkinud tardkivimite, teised settekivimite moondel. Moondele alluvad lähtekivimid
*Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud. *Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide peal olev kiltsavi ning võib ka puhas joogivesi reostuda. Põlevkivi: ordoviitsiumi kivim, teda leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides, lõuna poole minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär.
· 4. PILET Eestis randlatüüpide klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatavate kivimite iseärasustest ning arvestades valitseva protsessi iseloomu on Eesti rannikul otstarbekas eristada järgmisi randlatüüpe: PANKRANDLA murrutusjärsak on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, liivakivis) (pank) nt Kakumäe pankrandla ASTANGRANDLA murrutusjärsak on kujunenud kobedais kvaternaarisetteis (liivas, (astang) kruusas, moreenis jt) PAERANDLA vastupidavais vanaaegkonna karbonaatkivimeis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla
Vajumismoone võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrge litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt ookeanide passiivsed ääred) sügavaimas osas ning see võib üle minna tüüpiliseks regionaalmoondeks. 35. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Mercalli skaala ja Richteri skaala. Maavärin on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Lühiajaline ja äkiline maapinna vajumine. Pinged kogunevad Maa sisemuses tektooniliste jõudude toimel (s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel). Maa sisemuses
Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad). Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt. 54. Rikked, lõhed, murrangud Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Tekivad ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu kivimites tekivad pinges. Jagunevad lõhedeks ja murranguteks Lõhe on riki kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murragust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Eestis on ülekaalus kirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed, mis jagavad aluspõhjakivimi erineva suurusega plokkideks Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on
üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Peamine mäestike tekke põhjus. antiklinaal – positiivne kurd sünklinaal – negatiivne kurd Maakoore rebendrikked: rike – katkestus kivimikeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimikeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks lõhe – rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemist kivimkehade nihkumisega üksteise suhtes e. liikumine on lõhepinna suhtes mitteparalleelne
21. Kui võrrelda “tükiliste” e. Segerstadi kihistud vanusega kivimitele? magneesiumi ioonidega. Dolomiidistumist viib terrigeensete e. klastiliste -Lasnamäe lade: Väo ja Stirna kihistud läbi kivimeis ringlev põhjavesi, milles sisalduvad setetendite lõimist (mis see on?) -Uhaku lade: Väo, Ülem-Väo, Kõrgekalda ja Kivistisi oli palju, sest pole olnud paksu lasundit, magneesiumi ioonid suruvad lubjakivide mingi jõe ülemjooksul ja Taurupe kihistud mis nad kokku oleks pressinud.
*Maapõuerikkused, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. *Maagaas, allikalubi jms ei kuulu selle alla ! *Eesti olulisimad maavarad on: põlevkivi, fosforiit, paekivi, turvas, mineraalvesi jne. Mis ajast pärinevad Eesti peamised maavarad? Sinisavi: kambriumi ajast, kasutatakse tsemendi- ja keraamikatehases. *Suur osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab oma puhta põhjavee kambriumi kivimikihtidest. Samadest kihtidest võetakse sügavamalt mineraalvett. *Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad meie peamised fosforiidivarud. *Fosforiiti ei kaevata sügavalt (100m) allmaakaevandustest, sest võib süttida fosforiidi kihtide peal olev kiltsavi ning võib ka puhas joogivesi reostuda. Põlevkivi: ordoviitsiumi kivim, teda leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides, lõuna poole minnes muutuvad põlevkivikihid õhemaks ning paiknevad sügavamal. *Elektrienergiat toodetakse. *Põlevkivi on vaja aherainest puhastada. *Narva karjäär.
2. Seismilistes ohupiirkondades seisneb 'kohastumine' maavärinatega nii konstruktsioonide rajamises, hoiatussüsteemide väljatöötamises kui inimpsühholoogias. 3. Maavärinatest põhjustatud kahjude kompenseerimiseks on arenenud riikides loodud kindlustussüsteemid ja riiklikud abifondid; arengumaad võivad loota teatud ulatuses 'rahvusvahelisele abile'. 187. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Pinged tekivad tektooniliste jõudude toimel, maasisese ainese ümberpaiknemisel konvektsiooni tõttu. Pinged kuhjuvad kui laamad liiguvad teineteise suhtes, lõpuks annavad kivimid jõududele järele, tekivad haprad deformatsioonid ning vabaneb pingestumisel salvestunud energia. 188. Vulkaanilised maavärinad 4-5% kõigist maavärinatest, põhjuseks magma surumine magmakambrisse, kust ta suure rõhu tõttu lõpuks välja purskub.
rannajoon on suhteliselt väheliigestatud, mistõttu on soodsad eeldused rändeliste settevoolude tekkimiseks Möllirand - Selline rand on tavaliselt väga lauge ning taimestik kasvab kuni veepiirini, kõrkjad ja pilliroog ulatuvad isegi kaugele paguveerannale. 22) Põhjavete tegevus: vee olekuvormid kivimites, vee kujunemine pinnases, kivimite veeläbilaskvus, vee liikumine kivimeis, mineraalveed ja nende liigitus.Osa sademetest imbub pinnasesse ja sealt sügavamale maakoorde, kus vesi võib esineda: Aurutaoliselt - tühemikes dünaamilises tasakaalus õhus oleva auruga Hügroskoopselt - absorbeerituna mineraalosakeste pinnale Kileveena - kivimi- ja mineraalosakeste paljumolekulaarse kihina Kapillaarveena - täites osaliselt või täielikult peeneid lõhesid või kapillaare
tekkele. Radioaktiivsuse toime elavale sõltub doosi suurusest ja sagedusest, radiatsiooni tüübist ja tema allika asukohast (kas keha sees või väljas). Välise emisiooni puhul on kõiege ohtlikumad kiired, organismisisese emissiooni puhul on kõige ohtlikumad kiirgajad. Looduses esineb paratamatult radioaktiivsuse foon (nn. looduslik foon), mille peamiseks põhjustajaks on radoon massiarvuga 222, mis moodustub kivimeis ja maapinnas uraan-238 lagunemisel. Summaarne looduslik foon on ca 360 mrem, mis on inimesele kahjutu (lubatav norm 0,5-5 rem´i aastas). Meditsiinis kasutatakse radioaktiivsust kasvajate ravis, haiguste diagnoosimisel ja kudede pildistamisel (röntgenuurigud ja tomograafia). Meditsiinis vajalikud lühikese elueaga radioisotoobid valmistatakse pommitades tsüklotronides sobivaid tuumi osakestega või neutronidega.
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja settitamine; tsementeerib setteid *Tähtis osa mullatekkeprotsessis *Seotud varisemiste ja maalihetega *Majanduslik tähtsus. Karst on geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb vees suhteliselt kergesti lahustuvais kivimeis ning väljendub spetsiifilistes pindmiste ja maa-aluste karstivormide kompleksis ning hüdrograafilise võrgu ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal
asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja settitamine; tsementeerib setteid *Tähtis osa mullatekkeprotsessis *Seotud varisemiste ja maalihetega *Majanduslik tähtsus. Karst on geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb vees suhteliselt kergesti lahustuvais kivimeis ning väljendub spetsiifilistes pindmiste ja maa-aluste karstivormide kompleksis ning hüdrograafilise võrgu ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud
● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid
annaabi.ee 
