Kiviktaimla rajamine ja hooldamine Kiviktaimla mõiste ja olemus Kiviktaimla tänapäevases mõistes on selline kividest ja erinevatest taimedest kombineeritud istutusala, kus püütakse kõige otstarbekamalt esile tuua nii taimede kui kivide ilu. Kiviktaimla (alpiinium) on iluaia osa, kus korrapäraselt või vabalt paigutatud looduslike kivide vahel kasvatatakse
Räpina Aianduskool Kivikaimla ja turbaaed Referaat Koostaja : PilleRiin Tilk Juhendaja : Katrin Uurman Räpina 2007 Kiviktaimla Kiviktaimla - see on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Põhitingimus on päikesepaisteline ja valgusrikas tuultele avatud koht, hea eeldus - künkad, nõlvakud, kiviääristusega
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia
pae murenemisel tekkinud rähal. Põua ajal kuivab selline muld kergesti läbi, kuid kevadel võivad mullad olla liigniisked. Puurinne on hõre, koosneb peamiselt männist, harvem kuuskedest ja kaskedest, põõsarindes enamasti tihedalt kadakat, vähem pihlakat jt. Rohustus kserofüütsed (kuivustaimed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) liigid: leesikas, kassikäpp, hobumadar, longus helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna). Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari,
tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. 3 Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi. Rohurinne: verev kurereha (K), kassikäpp (K), nõmm-liivatee (K), varretu ohakas (K), varvastarn, värv-varjulill, angerpist, hobumadar. VEREV KUREREHA - nime Geranium sanguineum tõlkimisel saame geranos - kurg (kuna viljad meenutavad kure nokka) ja sanguineum - veripunane. Sugukond kurerehalised. Verev kurereha on valgus- ja soojuslembene mitmeaastane taim, ta eelistab liivaseid, kiviseid ja lubjarikkaid kasvukohti. Taim on rohkesti haruneva risoomiga püsik, risoomis on palju parkaineid
kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba- aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar, niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal, lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, punane aruhein, maikelluke, metsülane, verev kurereha, kevadine seahernes, angerpist,
jpt Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mulla kiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madalksero-ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljastarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus1950ndatel aastatel ligikaudu 44000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel.
...................................................................................9 Hooldus................................................................................................................................... 9 ILUÕUNAPUU (Malus)...........................................................................................................10 Iseloomustus..........................................................................................................................10 Kasvutingimused...................................................................................................................10 Hooldus................................................................................................................................. 10 HARILIK KIRSIPUU (Prunus cerasus)................................................................................... 11 Iseloomustus.........................................................................................................
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
............................................................25 13.5.Lõikamine...............................................................................................................................25 14. Caragana arborescens - suur läätspuu...........................................................................................26 14.1 Iseloomustus...........................................................................................................................26 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine.............................................................................................26 14.3 Hooldus...................................................................................................................................26 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu.........................................................................................27 15.1 Hooldus.............................................................................................
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi
(kaheidulised) – õied on kas kolmetised, neljatised või viietised. Spiraalselt paiknevaid õie osi on enamasti palju (>12). Õie osade paiknemise süsteem väljendub ka õie sümmeetrias. Sümmeetrias eristatakse 4 tüüpi (kile joonisega. Õieg võivad olla 1) Kiirja sümmeetriaga (ka korrapärane; 3 kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) – tulp, ülane, õunapuu, kukehari. 2) Sügomorfsed (=monosümmeetrilised) – ühe sümmeetriateljega – kannike, lõvilõug. 3) Bisümmeetrilised (kahe sümmeetriateljega= - väga harva – murtudsüda 4) Ebasümmeetrilised – väga harva – kannalised ÕITE EHITUSE ÜHTSUS JA VARIEERUVUSE PEAPÕHJUSED Tüüpiline ehitus Varieeruvus 4 tüüpi muundunud lehti Õieosade ringi kadu, seetõttu õiekate lihtne (isegi
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso
käigus toimuv struktuuriagregaatide lagunemine ja pooride kokkusurumine. Majandamise all peetakse siinkohas silmas ühelt poolt kasvupinnase hooldamist ja harimist ning teiselt poolt tallamiskoormust näiteks liiklusvahendite või jalakäijate poolt. Kasvupinnast võib tihendada ka liikluskoormuse või töömasinate poolt tekitatav vibratsioon. Soovitusi kasvupinnaste säästlikuks majandamiseks: Ära hari liiga niisket ega liiga kuiva istutusala! Kasta pikkamisi ning pigem nõrgema veesurvega! Hoolitse kasvupinnase orgaanika eest; sillutamata aladel on see võimalik! Väldi tallamist; eriti ohtlik on liiga niiskete või liiga kuivade kasvupinnaste tallamine. 1.2.2. Kasvupinnase tihedus Et taimejuured leiaksid kasvukohale kinnitumiseks piisavalt tuge, peab kasvupinnas olema piisavalt tihe. Teiselt poolt halvendab liiga tihe kasvupinnas juurestiku veevarustust, gaasivahetust ning soojusrežiimi
Heaks kooliks on olnud regionaalsed õppe-nõustamispäevad ning künnivõistlused. Põllumees, pea aga seda meeles, et kündmisel tehtud vigu on peaaegu võimatu järgnevate mullaharimistöödega kõrvaldada! Kevadtööd põllul Pärast lume sulamist ja põldude tahenemist algavad põllumehel kibekiired päevad. Taliviljapõllud tahavad väetisi ja äestamist, kevadkünd (ka korduskünd) tegemist, kivid korjamist, põllud külvieelset harimist ja täiskülvamist. Et tööd kuhjuvad väga lühikesele perioodile, tuleb hoolikalt kaaluda nende tegemist, et tulla toime optimaalsel ajal. TALIVILJADE HOOLDAMINE Meie oludes vajavad taliviljad kevadel lämmastikuga väetamist. Praktikuid huvitab küsimus, millal ja kui palju väetist anda. Enne väetamist on otstarbekas hinnata talve üleelanud taliviljade seisu. Kui talvekahjustusi on minimaalselt, on väetamine põhjendatud
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
õpetada loodust nautima ja hoidma. Igas aastaajas on talle omased värvid, helid ja lõhnad. Loodus kui suur avatud raamat pakub meile väga palju: nähtavat silmailu värviküllus, vee sillerdus päikesekiirtes, helesinised kiilid, vikerkaar; kuuldavat kõrvale linnulaul, veevulin, vihmapladin, puudekohin, lehtede sahin; lõhnavat ninale rõske metsaaluse lõhn, lillede, mulla, puidu lõhn; kombitavat käele puukoor, lehed, muld, kivid, vesi, taimed. Ei tohi unustada, et ka inimene on tükike loodusest. Lastes tuleb süvendada hoolivat suhtumist looduse vastu. Lastele tuleb seletada, et viibides looduses on nad samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada aga ei tohi. Õpetaja ülesandeks on looduse väärtustamine sel määral, et laps ka vanemas eas seda endale väärtustaks. 4 KEVADE VÄRVID JA HELID Hanged kahanevad, lumi sulab
võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse (keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette.
väli: haljasväetis, järelkutuurid ** Ära külva kartulit sinna kus on eelnevalt olnud tomat! Head naabrid: porgand sibulaga; küüslauk kurgi, salati ja tomatiga; piparrohi aedoaga; till kurgiga; kapsas selleri, tomati ja oaga Halvad naabrid: hernes oa, tomati ja porruga; peasalat selleri ja punapeediga; sibul oa ja kapsaga; seller kartuli ja maisiga; kurgid tomati, redise ja kartuliga www. biozac.de/biozac/biogart/mischkultur.htm Kas on allelopaatiline mõju või siis liiga erinevad kasvutingimused! Väikeaedades on sobiv kasutada vahekultuure. Hilise peakapsa reavahedes varast ja nuikapsast. Kurgi ridade vahel salatit. Porgandi reavahedes kapsast. Porgand ja till tegelikult omavahel ei sobi kuid samas parandab till porgandi idanevust ja maitset. Sibula ja salati vahel on samuti allelopaatiline mõju, kuid teatud tingimustes võivad nad olla teineteisele kasulikud. Mahepõllumajanduslik tootmine püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
Võõrkultuurideks nimetatakse teisi kultuurtaimi , mis kasvavad põhikultuuride hulgas. Umbrohtude kahju tekitamine. Võitlus ruumi ja valguse pärast, umbrohud võtavad ära kasvuruumi. Juba algstaadiumis hakkab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus. Toitainete kehval ,liig niiskel ja külmal mullal tärkavad kultuurtaimed aeglaselt. Umbrohud võivad siin ette jõuda. Umbrohi võib kergelt alla suruda lina (rapsi). Kui juba alguses on kultuurtaimedel soodsad kasvutingimused, siis suudavad nad umbrohtusid varjata ja alla suruda. Selleks et ei oleks umbrohtudel ruumi, kasvatatakse eri liiki taimi koos. Saadakse tihedam taimik ja kasutatakse paremini mulla toitaineid. Mis on segavili ja segatis? Segavili on siis kui kasvatatakse tera saamise eesmärgil koos mitut erinevat vilja. Segatis on haljasmassi segamise asemel. Alustaimi ja pealistaimi, ristikuid ja kõrrelisi heintaimi.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Ka ühe puu järglased on pärilikult erinevate omadustega. Üks on kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, üks vajab rohkem niiskust ja valgust, on haigustele vastuvõtlikum jne. 2. Seemned satuvad erisugustesse kasvutingimustesse, sest mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikesel alal ühesugused. Erinevad on ka tõusmete ja seemikute kasvutingimused: osa kannatab kahjurputukate või metsloomade tegevuse läbi, osa lämmatatakse rohttaimede poolt jne. Seega kujunevad erinevused välja juba puude esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad).
Maailmas oli 1990. a. ligi 7000 rahvusparki või muud riiklikult kaitstud piirkonda, enamik neist loodud viimase paarikümne aasta jooksul. Nende üldpindala oli umbes 651 miljonit hektarit ehk 4,9 % maakera pindalast. Looduskaitse ajalugu Eestis Varajase looduskaitse ilminguteks võib lugeda looduslike rituaalipaikade säilitamist juba mäletamata aegade tagant. Nii oli see ka Eestis, kus näiteks paljud puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid pühad paigad. Loodusksitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeeluga linnade ja kindlustuste läheduses. 1297 Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 Urvaste pastor Johann Gustaff avaldas "Pikse palve", mis kajastab Pühajõe reostamise vastu
maastiku märgistamist, ta asetas oma märgi maastikku, rajades kunstlikke kõrgendikke või paigutades kive ümber. Enamasti olid need kindlused ja megaliidid (kultusliku tähendusega monumendid), mille hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. Menhir üks suur vertikaalselt maasse püstitatud kivi, mida esineb sageli tervete alleedena. Dolmen kivirahn teiste peal ning see on enamasti kalmehitis (kuulsaim Carnac Prantsusmaal). Kromlehh suurem ansambel, milles kivid on ringis ja üksteise peal st kromlehhi elementideks on menhirid ja dolmenid (kuulsaim - Stonehenge Wiltshire's Inglismaal - u 1500 BC). Iga kivi on individuaalne, ülekaaluka personaalsusega. Need olid esimesed hauaehitised, mille ülesandeks olid matuserituaalid, pööripäevade märkimine maastikul, jumalatega lävimine jne. Samuti kultuseobjektid, ohvripaigad, mis võisid olla ka lihtsalt kokkusaamise kohad. Arheoloogid
· Ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasasündinud refleks. · Iga kord, kui ta sõrmest haarab, kiida last. Ütle näiteks: "Küll sa oled tubli laps!" või "Küll sa oled tugev!" UURINGUTE ANDMETEL aitab esemete järele küünitamine arendada silma ja käe koostööd. See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimisoskust. TUNNE JA TAJU · Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks sobivad siid, villane ja frotee. · Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga. Tähelepanu: Ära väsita last liialt. Jälgi märke tema võimalikust väsimusest. UURINGUTE ANDMETEL tekitab ajus seoseid see, mida imikud näevad ja haistavad, eriti kui kogemused omandatakse turvalisel, tuttavlikul ja etteaimataval moel . Erinevate aistingute tutvustamine suurendab imiku teadlikkust endast ja maailmast.
Australopithecus võis lapsi põgenedes süles hoida. Võis esijäsemeid hakata ka teatud tööriistade jaoks kasutama. Nende juurest pole leitud asju, mida nad oleks võinud valmistada, kuid on olnud asju, mida nad võisid kasutada. Palju on liike, kes kasutasid asju toidu kätte saamiseks, kuid ise neid ei valmistanud. 1960 leidsid Louis ja Mary Leakey Olduvai mäekurust esimesed homo habilise luud. Kaevamisel leiti ka raienugasid eoliidid. Need on kivid, millel on killud ära löödud, et nendega saaks raiuda ja lõigata. Homo habilis oli homo erectuse eelkäija. Homo erectus püstine inimene, ei olnud tegelikult esimene, kes käis kahel jalal. Varem seda ei teatud. Nad elasid 1,8m kuni 300k aastat tagasi. Homo erectused elasid ka Aafrikast väljaspool, Euroopas, Aasias ja Okeaanias. Nende uurimisel oli Jaava inimese luud väga tähtsad. Need leiti Jaava saarelt Eugene Dubois' poolt 1891 aastal
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi,
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
