Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja
Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Elektriväli meie ümber. Elusorganismidest on kõige suurema elektrivälja omaja elektriangerjas. Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Elektriväljad meie sees. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud. Kasutatud kirjandus: www.neti.ee www.google.ee www.wikipedia.org www.miksike.ee
Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil?........ 30. Kuidas toimub lihaskontraktsioon? 31. Mis on lihase hüpertroofia?..................................................................... füsioloogilise ristlõike suurenemises müofrobrillide mahu suurenemise arvel 32. Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia?............................................ Müofibrilliline Müofibrillide hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes kiududes: · Kontraktiilsed valgud · Paraneb absoluutne jõud 7 · Ei parane vastupidavus 33. Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia?..................................... Sarkoplasmaatiline Sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kiududes: · Mittekontraktiilsed valgud · Metaboolne reserv · Kapillaarvõrgustik
Valguse murdumine: Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine üleminekul ühelt keskkonnast teise. hõredast tihedasse alfa > beta tihedast hõredamasse alfa < beta Sisepeegeldus on nähtus, mis leiab aset valguse levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse, mille juures valguse langemisnurk on suuremvõrdne täieliku peegeldumise piirnurgast, mille tõttu murdumisnurk on 90 o n=sin A/sin B Kiudoptika - on optika haru, mis käsitleb valguse levimist peentes kiududes ja sellega seotud füüsikalisinähtusi ning selle rakendusi. Läätsed 2 sväärilise pinnaga läbipaistev keha, jagunevad kumerläätsed ja nõgusläätsed. Läätse optiline tugevus on võrdne fookuskauguse pöördväärtusega. D=1/f [1 Dptr] Läätse valem 1/f= 1/a + 1/k Fookus - on punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist.
Eeterlike õlide tootmine Eeterlikke õlisid, mida tuntakse ka lenduvate õlidena, saadakse aromaatsetest taimedest, puudest ja rohttaimedest. Need õlid on kontsentraadid vastava taime toimeainetest. Iga aromaatne taim toodab talle omast eeterlikku õli, mis koguneb näärmetese või paunadesse taime kiududes ja arvatakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist, aidata taimel ellu jääda ja ära hoida röövloomade rünnakuid. Iga taimeliigi poolt toodetud õlil on inimese kehale ja meelele liigiomane mõju. Hämmastav on fakt, et aromaatse taime toimeained eeterlikus õlis võivad olla kuni 100 korda konsentreeritumal kujul, mistõttu ei tohi kunagi unustada nende looduslike õlide mõjuvõimu. Eeterlikke õlisid võib leida taime erinevatest osadest: õitest (lavendel ja roos)
rütmist välja lüüa. Samuti on soovitatud astuda väikeste sammudega siis, kui äikest lööb. Äike tekitab sammuti pingeid inimese ja maa vahel. Elusorganismidest on kõige suurem pinge allikas elektriangerjas, Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Need kalad kasutavad pingeimpulsse ka ruumis orienteerumisel, kuid siis on pinge palju väiksem. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud suurusega -70mV. Kui närv saab puudutuse või muud sellist väliskeskkonnast, siis suureneb laeng 70mV ja saavutab suuruse 40mV. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed kuid nad on meile väga vajalikud. Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda
(makilindid, arvuti kõvaketas). V Elektriväljad ja pinged meie sees ja meie ümber Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Kus kohtame: Igapäevased elektrienergia edasikandmiseks mõeldud liinid, elusorganismidest suurim elektriangerjas (oma saaki rünnates 600V), väikesed pinged tekivad ka meis endis närvirakkude kiududes on väliskeskonna suhtes negatiivsed laengud. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed , kuid nad on meile väga vajalikud (Selle abil teeme vahet soojal ja külmal)
F Fu = F /F = 17/4,1 = 4,15 1,5 c,d K u=¿ 1,5/u = 1,5/0,46 = 3,26 F 5. Purunemispilt ja kandevõime kaotuse kirjeldus Kandevõimekaotus tekkis plastsete deformatsioonide arenemise tõttu. Kuna puit ei suutnud vastu pidada muljumisele nurga all, toimus lõplik purunemine. Kaldpind suruti algsest tasapinnastt välja ja puitühenduse kiududes toimus pööre. Katsekeha purunes 35,9 kN juures, mis on oodatust suurem tugevus. Arvutuslik varu oli kõige suurem alumise vöö nõrgestatud ristlõikel tõmbele, mille eeldatavaks purustamiseks oleks katsekeha pidanud koormama veel kolme korda sama palju. 5 Foto 5.1 6
Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli.
tingimuste puhul on kuni 90% etüleenglükooli saamine võimalik. Suurimad saadused on etüleenglükooli kõrval dietüleenglükool, trietüleenglükool ja tetraetüleenglükool. Etaandiooli kasutatakse peamiselt jahutina ja antifriisina (automootorite jahutussegud) autodes ja arvutitehnikas. Oma madala külmumistemperatuuri tõttu on teda hakatud kasutama ka jäävastase vedelikuna tuuleklaasidel ja lennunduses. Etaandiooli tähtsus kasvab ka plastmassainete tootmisel eriti polüester kiududes ja ainetes (sh karastusjookide pudelite valmistamisel). Selle külmumisvastase mõju tõttu on saanud ta ka suureks abinõuks bioloogiliste kudede ja organite säilitamisel. Etaandiooli kõrge keemistemperatuur ja selle ühtivus veega ongi põhjused miks teda kasutatakse vee eemaldamisel naturaalse gaasi tootmisel. Praktikas, üleliigset veeauru eemaldatakse just glükooli dehüdratsiooni abil. Glükool voolab kõrgemalt pinnalt alla
vahelamellid - fragmendid osaliselt hävinud osteonitest · 3) Välimised ja sisemised üldlamellid katavad luu kompaktollust selle sise ja välispinnal Vahelamellide moodustumine Periost ja endost · Periost e. luuümbris on õhuke tiheda sidekoe kiht, mis katab luid (excl. liigeskõhred) · P. sisemine kiht on osteogeenne, välimine e. fibroosne kiht koosneb peamiselt pikisuunalistest kollageensetest kiududes. Fibroossest kihist tungivad jämedad ristisuunalised kiud perforeerivate e. Sharpey kiududena luusubstantsi · Endostiks nim. õhukest sidekoelist kesta, mis katab luud üdiõõne poolt. Endosti õrn kiudsidekude sisaldab osteoblaste, aga ka osteoklaste Periost e. luuümbris 5 1 - välimine fibroosne kiht; 2 - sisemine kambiaalne kiht; 3 - osteogeensed rakud; 4 - luukude; 5 -Sharpey kiud
92 -268.56 Katseliste pingete arvutamiseks korrutatakse mooned Youngi mooduliga E=210 GPa. Valem 5: =E [MPa] Teoreetiliste paindepingete määramisel lähtume koormuse väärtusest, millest arvutame paindemomendi M y ja maksimaalsed teoreetilised paindepinged määrame jagatisega [2] My valem 6: max = [MPa] Wy seejuures, My arvutatakse valemiga 1, ning Wy= 39.7 cm3 Tabel 3 Katselised ja arvutuslikud pinged tala keskõike kiududes Katseline pinge kius Arvutuslik pinge Jõud F Jrk nr. 1 2 3 4 1 4 kN Mpa 1 0 0 0 0 0 0 0 2 3.92 13.4 4.13 -4.88 -13.76 14.81 -14.81
Punased kiud ehk aeglased lihaskiud ehk I tüübi lihaskiud on aeglased, oksüdatiivsed. Nende müoglobiini sisaldus on suur, müobibrille on vähe, suktsinaatdehüdrogenaasi ja aluselise fosfataasi aktiivsus on kõrge ning ATF-aasi aktiivsus on madal. Esimese rühma kuuluvad pidevalt funktsioneerivad kiud. Valged kiud ehk kiired lihaskiud ehk II tüüpi lihaskiud on kiired glükolüütilised, nende müoglobiinisisaldus on väike. Valgetes kiududes on müofibrille palju, fostorülaasi ja ATF-aasi aktiivsus on kõrged. Teise tüübi kiude on vähe, kuid need on kohanenud ühekordseks kiireks ja jõuliseks liigutuseks. Skeletilihase biomehhaanika Vaadeldes skeletilihast kui biomehaanilist aspekti, saame teada, et skeletilihasel kui organil on kolm erinevat funktsiooni: jõu genereerimine, mehaanilise energia dissipatsioon ning rekuperatsioon. Neid kolme funktsioone teostab skeletilihas keerulisel viisil.
motoneuronite töö lakkamisega. Millised lihased koosnevad vähestest lihaskiududest? Lihased, mis osalevad täpsete liigutuste teostamisel Põhjuseks on see, et liigutus oleks maksimaalselt täpne ja motoneuron suudaks maksimaalselt kõikide kiudude tööd kontrollida Millised lihased koosnevad paljudest lihaskiududest? Need lihased, mis niivõrd täpsust ei nõua Need koosnevad sadadest, vahel isegi tuhandetest, kiududes Kuidas motoneutron sarkopeeniat põhjustab? Olles oma aja ära elanud, motoneuronid surevad See põhjustab lihaskiudude denervatsiooni motoorses ühikus Denervatsioon omakorda tähendab lihaskiudude atrofeerumist ja pikemas perspektiivis surma Üldkokkuvõttes väljendub see üldise lihasmassi vähenemises Kuidas põhjustab valgu sünteesi kiirus sarkopeeniat? Inimkehas olevate valkude kvaliteet ja
eeslõge (laubalõge). 7. Lihased: a) nimeta lihase osad (3); b) mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Lihased: a) keskmine, paksenenud osa kõht, jäme algusosa pea ja peenem vastasots saba / kõõlus. b) "punastes" (oksüdatiivsetes) on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "valgetes" (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. 8. Vahelihas: a) nimi ladina keeles; b) millistlt luudelt algab; c) nimeta peamised funktsioonid (2) Vahelihas: a) diafragma; b) algab rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide sisepinnalt ning II-V nimmelüli keha eespinnalt. c) peamine hingamislihas; sissehingamisel kontrahheerub, mille tulemusena lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. Tekitab nn kõhupressi. 9
vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre. Oksütotsiin ja vasopressiin on ajuripatsi tagasagaras produtseerivad hormoonid. Fribrillaarsed proteiinid Skleroproteiinid on mehaaniliselt tugevad, vees lahustumatud valgud, mis moodustavad organismi tugi- ja kattekudesid. Kollageen moodustab sidekoe põhiaine. Sisaldub kõõlustes, kõhres, luudes ja mujal. Elastiin sisaldub kõõluste elastsetes kiududes. Müosiin sisaldub lihaskiududes. Kreatiin on sarvkoes (epidernuses, juustes, villas, sulgedes, küüntes, kapjades, sarvedes ja soomustes) sisalduv valkaine. 2 Fibroiin sisaldub looduslikus siidis. Proteiidid ehk liitvalgud Liitvalgud koosnevad lihtvalgust ja sellega ühinenud mittevalgulisest komponendist ehk nn. prosteetilisest rühmast. Fosfoproteiidides on prosteetiliseks rühmaks fosforhape. On oluliseks lüliks nii taimede kui
Näiteks: · Ühekihiline lameepiteel veresoontel · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühkihiline silinderepiteel hingamisteedes (ripsepiteel) Epiteelkoest väljakasvud: · Kehakarvad · Kulmud · Juuksed · Ripsmed · Küüned · (Suled, sõrad, soomused) Lihaskude Iseloomulik sellele on kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb lihasrakkudes e kiududes olevaist aktiini ja müosiini filamentidest. Jaguneb tavaliselt vastavalt ehitusele ja paiknemisele: · Sile-, · Vööt-, · Südamelihaskude. Silelihaskude: väikesed käävjad ühetuumsed rakud. Lapikud ja lamedad, enamasti paiknevad kihtidena, aga vöödilised ei ole. Paiknevad vaheliti, st kokkutõmbed on lühemad ja aeglasemad (vaid 1/3 kuni ¼ rakust), kuid seega on nad ka vastupidavamad ei väsi. Ei
Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määrav näitaja. Katse tulemust mõjutab veel keha kuju. Meie katsel tuli kuivadel kehadel keskmine survetugevus 38,38 N/mm² ning immutatud kehadel 34,84 N/mm². Katse tulemustest võib järeldada, et kuivad kehad peavad suuremale survele vastu. Paindetugevus on seoses purustava jõuga, tugede vahelise kaugusega ning keha laiuse ja kõrgusega. Materjali vastupanu piir saavutatakse alumistes kiududes, kuhu ka tekib esimesena pragu. Meie katsel tuli kehade keskmine paindetugevus 3,66 N/mm². Keha paindetugevust suurendatakse kehasse pandud terasega. Normaliseeritud survetugevuse kujutegur oleneb keha laiusest ja kõrgusest. Kujutegur korrutatakse läbi keha survetugevusega. Antud katsel normaliseeritud survetugevus kuival kivil tuli 34,93 N/mm² ja immutatud kivil 31,70 N/mm². Mõlemad survetugevused kuuluvad survetugevuse klassi 30-35.
· On paremad akustilised omadused kui plastikul või metallil · Klaaskiud on tugevam kui lehtmetall või teras. · On väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. · On keemiliselt inertne ehk ei reageeri keemiliselt teiste ainetega millega võib kokku puutuda. · Klaaskiud ja tema liitmaterjalid on struktuuriliselt stabiilsed. Kasutamine: · Isolatsioonimaterjalides · Filtrimaterjalides · Tugevdusmaterjalis komposiitides · Optilistes kiududes · Tekstiilmaterjalides kasutatakse klaaskiude tulekindluse tõttu ühiskondlike hoonete kardinate, tapeedi, laudlinade jms valmistamisel. Hooldamine: · Kangaste puhul käsipesu · Majapidamistarvete puhul õrn hooldus Polüester (PE, PES, PL) Omadused: · Keskmise raskusega kiud · Tugev kiud · Hea venimisomadus · Sirgestuvus hea · Põledes sulab · Väike niiskussisaldus · Hea vormi- ja mõõdupüsivus · Elekriseeruvus on hea · Talub päikesevalgust
· Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel) Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned 2. LIHASKUDE · Iseloomulik on kokkutõmbevõime, mis tuleneb: · Lihasrakkudes ehk kiududes olevatest müofibrillidest · Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks 2.1 SIDELIHASKUDE · koosneb väikestest käävjatest 1-tuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena · ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad · eelnevast tulenevalt vastupidavad (ei väsi) ja ei allu inimese tahtele · paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu kunagi luudele 2
südame vahelöökidena või pausidena ja ainult väike osa haaratute protsendist (5-10%) on haiged. Sõltuvalt ekstasüstolite tekkekohast eristatakse supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999). Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud. T-sakid on tavaliselt vastassuunalised QRS-komplekile. Ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kompensatoorne paus (mida patsient tajub südame vähelöögina). Mida rohkem allpool
27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Akson moodustab närvikiu telgsilindri Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aktsonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiididest müeliini või mitte Müeliin- annab kiududele valge värvuse o Elektrilise närviimpulsi isolaator o Müeliinkestaga närvikiududes liigub erutus palju kiiremini, kui müeliinita kiududes 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest o Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu o Iga närvikiud on ümbritsetud sidekoelise kihiga- endoneuriumiga o Väiksemad kimbud on ümbritsetud paksema kihiga- perineurimiga o Kolas sidekoe kiht- epineurium 29. Närvikudede regeneratsioon Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Teatud aju osades on aga närvi-tüvirakke, mis on
Kui organism on puhkeolekus, käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis. Sinuatriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakestele vaid ühte juhteteed pidi. Muus osas on kodade ja vatsakeste vaheline ala moodustatud mitteerutuvast sidekoest. Erutuse levik aeglustub atrioventrikulaarsõlmes (AV-sõlmes), kuid järgnevates osades His´i kimbus, selle säärtes ja lõppharudes Purkyné kiududes - on erutuse levik jälle kiire, nii et erutus haarab vatsakeste erinevaid piirkondi kiiresti üksteise järel. Purkyné kiudude lõppharudelt, mis paiknevad endokardi all, levib erutus vatsakeste muskulatuurile kiirusega ~1m/s. A.Vahtramäe 2011 3 Erutustekke hierarhia Ka teistel erutusjuhtesüsteemi osadel on võime erutuse automaatseks tekitamiseks.
Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli.
produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. · Epiteelkoed - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest (rakuvaheainet on vähe). Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) · Side- ehk tugikoed iseloomulik on suhteliselt suur amfoorst põhiainest ja kiududes koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab ära koe omadused. Toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrekude, luukude) · Lihaskoed ühtseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid · Närvikoed koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest, mis täidavad
Lihas koosneb lihaskiudude kimpudest, millel on igaühel omakorda sidekoest ümbris - perimüüseum. Kimbud (fasciculus)koosnevad lihaskiududest, millel igaühel on jälle oma sidekoeline kest - endomüüseum rakumembraani peal. Siseehituse, müofibrillide ja varuainete hulga ning läbimõõdu järgi eristatakse mitmeid lihaskiudude tüüpe. Lihtsaim võimalus on jaotada kõik vöötlihaskiud kahte äärmuslikku põhitüüpi: "punased" ja "valged" kiud. "Punastes" (oksüdatiivsetes) kiududes on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "Valgetes " (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. Skeletilihaste funktsionaalne anatoomia. Igal skeletilihasel (ja suure lihase peal) eristatakse algust - origo (sealt algab proksimaalne kõõlus) ja kinnituskohta (või -kohti) -insertio (sinna kinnitub lõppkõõlus).
raskustreening. Aeroobikaharjutus põletab kaloreid ja vähendab kogu keha rasvakogust. Samal ajal saad raskustreeninguga lihased, milles on vähem rasva ja on parema toonusega. Iga juurde tulev lihasekilo kiirendab su ainevahetust 50 kalori võrra päevas nii põletad ööpäevas ka rohkem kaloreid. Iga sinu lihas koosneb sadadest lihaskiududest, mis on kaetud sidekoelise ümbrisega. Treeningul raskusi tõstes põhjustab lisakoormus nendes kiududes mikrorebendeid. Treeningutee vahele jääval puhkeperioodil parandab keha lihaskiude, selle tulemusena muutub iga üksik lihaskiud suuremaks ning suureneb tema kontraktsioonijõud. Kui sinu lihased muutuvad tugevamaks, on nende edasise arengu stimuleerimiseks vaja treenimisel kasutada ka suuremaid raskusi see on koormuse järkjärgulise suurendamise põhimõte. Vastupidavus jaguneb: lokaalne- ja üldine lihasvastupidavus, mis jagunevad: aeroobne ja
kahjulikku toimet. Antioksüdandid takistavad uute molekulide teket, seovad vabu radikaale, blokeerivad reaktsioone ja parandavad membraane. 12. Endoplasmaatilise võrgustik: Jaguneb kaheks:sõmeraline ja sile . Peamine ülesanne on lipiidide ja valkude süntees. 13. Kehalise treeningu mõju endoplasmaatilisele võrgustikule lihases. Sarkoplasmaatiline võrgustik= (lihasrakus)skeletilihaste kiiretes kiududes tekib kiirus ja jõutreeningul enamasti võrgustiku kerge hüpertroofia. Sarkoplasmaatiline võrgustik on oma olemuselt konservatiivne, väga suuri muutusi selles struktuuris kehalise treenigu puhul oodata ei ole. 14. Membraani kahjustused lihastööl : Tekitavad hilinenud lihasvalulikkuse sündroomi. Sarkolemmi kahjustuse tõttu raku membraani läbilaskuvus suureneb, lihasrakule omased valgud ja ained pääsevad vereringesse, teised ained, nt kaltsium, sisenevad rakku tavapärasest enam
Priit Põdra, 2004 105 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.6.2. Tugevustingimused paindel Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. · normaalpinge tõmmatud kiududes ületada lubatavat tõmbepinget Painutatud vardas ja samaaegselt [ ]
Priit Põdra, 2004 105 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.6.2. Tugevustingimused paindel Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. · normaalpinge tõmmatud kiududes ületada lubatavat tõmbepinget Painutatud vardas ja samaaegselt [ ]
Väsimus anaeroobsel laktaatsel tööl: 1) ainevahetusproduktide, eelkõige laktaadi kuhjumine lihasesse; 2) pH langus lihasrakus NAD/NADH + H+ kontsentratsioonide suhte muutus, H+ ja Ca²+ ioonide konkureerimine troponiini Ca-siduvate kohtade pärast, Ca²+ ATPaasi funktsiooni langus, Na+ K+ ATPaasi funktsiooni langus. 3) glükogeeni varude vähenemine; 4) muutused eelkõige kiiretes klükolüütilistes ja oksüdatiivglükolüütilistes kiududes. 9. Lihase glükogeenivarude vähenemine, fosfaadi väljadifundeerumine aktiivselt talitlevast lihasrakust: 10. Väsimusseisundi tekke perifeersed biokeemilised aspektid aeroobse iseloomuga kehalisel tööl: glükogeenivarude ammendumine töötavates lihastes, maksas, hüpoglükeemia teke. Vee ja elektrolüütide kaotus organismist, vereplasma mahu vähenemine, termoregulatsiooni häirumine, Na+ - K+ - pumba funktsiooni langus:
või kuuenda süsiniku juures. Neid nimetatakse siis vastavalt omega-3 ja omega-6 rasvhapeteks (omega-3 hape on niikuinii ka omega-6 hape). Tasub tähele panna ka järgmist tootja väidet, et kanade sööt ei sisalda konservante ega medi- kamente. Kui see on tõsi, siis tarbija jaoks kindlasti oluline info. Kolesteroolisisaldus on näidatud kolesteroolikartlike tarbijate jaoks. Kahjuks pole alati toiduainete pakenditel nii üksikasjalikku infot. 14. Sirge juukse kiududes on polüpeptiidahelad seotud peamiselt disulfiidsillakestega. Lokivedelik (tioglükoolhappe ja ammoniaagi vesilahus) lõhub need sillakesed redutseerivalt nõnda, et tsüsteiini jääkide tioolrühmad vabanevad (vt võrrandit ülesande tekstis: vesinikradikaalid ahk atomaarne vesinik ongi see redutseerija). Juuste koolutamisel satuvad kohakuti teised tioolrühmad. Kui lokid on paigas, fikseeritakse
survepingetel. Vaatleme koondatud koormusega koormatud lihttala. Hakates tala järk järgult koormama, näeme, et esialgu käitub tala elastselt. Kui ristlõike osade mõõtmete paksuse suhe pikkusesse on piisavalt väike, st. ristlõike mõõtmed on piisavad et survepingete mõjul ei tekiks kohalikku stabiilsuskadu, võib lubada paindel plastse liigendi tekkimist - plastne liigend võimaldab ristlõikel pöörduda. Edasi koormates tõusevad pinged tala ristlõike äärmistes kiududes voolavuspiirini fy, millele vastab tala elastne paindekandevõime Mel. Eeldusel, et tala ristlõige ei kaota kohalikku stabiilsust, saab koormust veelgi suurendada, kuni kogu ristlõige plastifitseerub (saavutab voolupiiri kõigis ristlõike kiududes ristlõike plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine, kuna ristlõige pöördub tänu plastse liigendi tekkimisele. Edasine koormuse suurendamine pole
Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge 12. Kuidas jagunevad lihaskiud? 1) Punased 2) Valged 13. Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid, palju müoglobiini(O2), aeroobne energiatootmine 14. Iseloomusta valgeid lihaskiude Kiired, väsivad kiiresti, toodavad energiat anaeroobsel teel 15. Mis on lihase hüpertroofia? Lihase paksenemine 16. Mis on sarkoplasmaatiline lihase hüpertroofia? Sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kiududes: • Mittekontraktiilsed valgud • Metaboolne reserv • Kapillaarvõrgustik • Paraneb vastupidavus • Ei parane absoluutne jõud 17. Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia? Müofibrillide hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes kiududes: • Kontraktiilsed valgud • Paraneb absoluutne jõud • Ei parane vastupidavus 18. Mis on summaarne kontraktsioon? Tekib siis kui lihaskius järgnevad teineteisele mitu ärritust, mille tulemusena saadakse
Seda tüüpi katalüsaatorites on katalüütiliselt aktiivseks tsentriks on tsüklopenta- dieenringidega ühenduses olev metalli aatom. Kasutatakse erinevate polümeeride tootmiseks [4]. Polüetüleen tetraftalaat (PET, PETE) Rex Whinfield ja James Dickson, kes töötasid väikses omapärase firmas "Calico Printer's Association" Manchesteris, töötasid 1941. Aastal välja polüetüleen tetraftalaadi. See materjal võeti kasutusele sünteetilistes kiududes ning sII maailmasõja järgses maailmas arenesid selle materjali põhjal välja teada-tuntud materjalid polyester, dacron ja terylene (ingl. k.). PET on vastupidavam kui teised odavamad plastikud ning on seega populaarne materjal karastusjookide pudelite valmistamiseks. Karboniseeritud ning happelised joogid võivad kahjustada teisi plaste, kuid PET on selliste omadustega ainetele läbitungimatu.PET on ka tugev ja kulumiskindel, seetõttu valmistatakse temast
endoplasmaatilist võrgustikku sarkoplasmaatiliseks võrgustikuks Lihasrakkudele on iseloomulik väljavenitatud kuju, kus raku pikitelg paikneb kokkutõmbumise suunas Südame- ja silelihaskude koosneb üksikutest rakkudest, skeletilihaskoes on lihaskiud – moodustunud embrüonaaleas müoblastide liitumise tulemusel, mille käigus rakupiirid kaovad selle tulemusena moodustuvad hulgituumsed lihaskiud, kus rakutuumad paiknevad kiududes perifeerselt Osa müoblastidest ei liitu ja säiluvad mesenhümaalsete rakkudena, mida nimetatakse satelliitrakkudeks – lihaste vigastuse korral satelliitrakud võivad prolidereeruda ja moodustada uusi lihaskiude SKELETILIHASKUDE Esineb peamiselt skeletilihastes, ka silmamuna liigutavates lihastes, keeles, neelus, osaliselt söögitoru lihaskestas
Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Survetugevuse katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. 1.5.4.1.3. Paindetugevus, Rp. Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele , mis töötavad paindele Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. Seega saavutatakse materjali vastupanu piir alumistes kiududes. 1.5.4.1.4. Tugevusnäitajate kaudne määramine. - impulssmeetod; Ultraheli levimise kiiruse järgi. On teada, et homogeenses materjalis levib heli konstantse kiirusega. Materjalis esinevate defektide korral heli levimise kiirus muutub, sellel faktil põhineb ultraheli defektoskoopia. - resonantsmeetod Resonantsmeetod põhineb materjali läbiva heli sageduse muutmisel, kuni see kokku langeb (resoneerib) omavõnkesagedusega. Sellist Kui betoonist proovikeha allutada vahelduvale külmutamisele-
Ümberlülitamiskiirus on vahemikus 1...50 ms. Joonis 4.29. Optronite tingmärgid (vasakult paremale: dioodoptron, türistoroptron, transistoroptron ja resistoroptron) [3]. Pikkov lk 49 Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 35 (43) 4.5 Kiudoptika Kiudoptika on teaduse ja tehnika haru, mis uurib valguse levimist peentes kiududes. Kiudoptika seadiseid kasutatakse peamiselt informatsiooni optiliseks ülekandeks nii analoog- kui digitaalsignaalide näol. Lihtsaima kiudoptilise infoedastus-süsteemi saame, kui valguslainejuhi ühte otsa ühendame saatja ja teise vastuvõtja (joonis 4.30). Joon. 4.30. Kiudoptiline sideliin [2]. Spetsiaalsest valgusjuhist kiudu siseneb saatjapoolses otsas valguskiir, mis langedes suure nurga all kiu seinale, peegeldub täielikult ja pärast mitmekordseid peegeldumisi
ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. 113. Südamenärvid 2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116
ja pärgurge suubub südame paremasse kotta. 113. Südamenärvid 2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116
Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ... 100 %. Tselluloos on maakeral kôige levinum orgaaniline aine. Paberis on tselluloosi polümerisatsiooniaste ligikaudu 1000. Polümerisatsiooniastme langemisel alla 400 ... 500 väheneb oluliselt paberi mehaaniline vastupidavus - paber muutub hapraks. Lisaks tselluloosile on taimsetes kiududes ka mitmeid teisi keemilisi ühendeid (hemitselluloosid ja ligniin). Mida vähem on tselluloosiga kaasnevaid aineid, seda tugevam ning vananemisele vastupidavam on tselluloosikiud ning nendest valmistatud paber. Süsiniktint Vanimaks tindiliigiks on süsiniktint ehk tuss, mida tunti juba Vanas-Egiptuses ~2500 eKr. Tahm segati kummivaigu nõrga lahusega. Sideaineks kasutati ka härja sarvedest valmistatud liimi. Kuivatati ning vormiti väikesed ümmargused koogikesed
Kodade ja vatsakeste töömuskulatuur B. Spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad endas tekkinud erutust Südame automatism: Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused - nimetataks autorütmiaks Erutuse levik südames: Sinuatriaalsõlmest impulss (siinussõlm paremas kojas) -> mõlema koja töömuskulaaturile -> atrioventikulaarsõlm (aeglustub) -> His'i kimp, selle sääred ja lõppharud - Purkyne kiududes (kiire) -> vatsakeste muskulatuur Kui organism on puhkeolekus, siis käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis Erutusimpulsside tekkimise sagedus on seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest Elektrokardiogramm (EKG): On südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid,lained),
Peaaegu verine, ainult mõni hetk pannil praetud loomaliha sisaldab rohkelt läbikuumutamata valke, mis mahendavad oluliselt veinis leiduvaid parkaineid. Niisiis, mida verisem liha, seda noorema ja rohkema parkainega vein tuleb lahti teha. Kauem küpsetatud liha on medium ehk pooltoores/poolküps. Siin tulevad mängu veini marjasus ja küsemad tanniinid, valgest veinist sobiks ainukesena tammise maitsega valge vein. Welldone ehk täisküps liha muutub kuivaks ja selle kiududes ei ole enam verd. Sellisele lihale peab marjase veiniga särtsu andma. 5.4. Maitsestamise peen kunst Kuumas kliimas aitavad vürtsid toitu kauem säilitada ja samuti soodustavad seedimist. Rohkelt maitsestatud toite armastatakse ja valmistatakse Vahemere piirkonnas, ookeanitagustes hispaania kultuuri kandvates kohtades kui ka Araabiamaades ja Aasias. Üldreegliks veinivalikul vürtsika toidu juurde on veini enda vürts ja aromaatsus, jook peab olema keskmisest täidlasem.
sõltuvalt koest 60-120mV.Erutus kujutab endast rakumembraani depolarisatsiooni levikut mööda erutatava koe membraani, nn depolarisatsioonilainet, mis on närviimpulss kui kiireim levinuim informatsiooni edastamise viis. Aktsioonipotensiaali depolarisatsioonifaasi pikkus u 0,5 m/s, millele järgneb aksioonipotensiaali repolarisatsioonifaas. Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib erutus hüppeliselt müelliinkatteta sooniselt teisele müelliinkattega soonisele 3-130m/s. Rakult-rakule levib erutus sünapsi vahendusel, mis on moodustunud närviraku aksonite ja dendriitiide vahel, ja rakusoomadega ühendused. Erutuse ülekandemehhanismid on kas keemilised või elektrilised. Elektrilise sünapsis on naaberrakkude membraanidevahelised ühendused nii tihedad, et takistus nende vahel ei erine ülejäänud membraani omast
1 5 Universaalne info ülekandmise viis- infot kannab edasi mitte signaalide amplituud (see on AP puhul alati sama) ,vaid sagedus,millega AP-sid initseeritakse. See oleneb neurotransmitteri hulgast. Aktsioonipotentsiaali elektrotoonilise ja saltatoorse levimise mehhanismid. Elektrotooniline levik e pidev levik- müeliinita kiududes. Järk- järguline membraani depolariseerimine, kus aina uued alad jõuavad läveni, aina uued Na+ kanalid avanevad. Depolarisatsioon ulatub läveni ning „päästiktsooni“(trigger zone-i), siis voltaažtundlikud Na+ kanalid avanevad ja Na+ siseneb aksonisse. Na+ sisenemine depolariseerib membraani , see avab uusi Na+ kanaleid. Positiivne laeng liigub mööda aksonit edasi. Juba läbitud osa (trigger zone) on refraktoorne osa, refraktoorses perioodis , K+ kanalid on seal avatud ning
Kiuvõimendid. Nende töö põhineb erbium-lisandiga kiu ja pump-laseri kasutamisel, kus võimendi kiu elektronid viiakse ergutus olukorda. Kiuvõimendi põhimõte on näidatud joonisel 6.10. Ergutusolukorra lahendab võimendatav signaal nii,et ergutusenergia vabaneb ja kasulik signaal võimendub. Võimendajad toimivad 1550 nm lainepikkusel (1530...1565nm). Tüüpiline võimendus on 15-30 dB. Võimendi väljundnivoo võib olla isegi 20 dBm. Nii suured võimendusenivood,eriti ükhe laine kiududes, tekitavad mittelineaarseid nähtusi, millega tuleb arvestada süsteemi projekteerimisel. Joonis 6.10 Optilise võimendi põhimõte 66 Optical Fiber Fiber Specifications The usual fiber specifications you will see are size, attenuation and bandwidth. While manufacturers have other specs that concern them, like numerical aperture (the acceptance angle of light into the fiber), ovality (how round
annaabi.ee 
