Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paindekatse terastalaga (0)

1 Hindamata
Punktid




Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete
võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923  Juhtimistarkvara CatmanEasy  Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded
ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1  Katseandmete skeem


-300 -200 -100 0 100 200 300 400 63.84 136.8 202.8 270.48 19.68 44.4 66.96 90 -23.28 -47.52 -69.36 -91.92 -65.28 -138 -202.08 -268.56 Moonete aegrida 1/2xh 1/6xh -1/6xh -1/2xh Aeg [s] Moonded  10-6 Graafik 1   Moonete aegrida Suurimad tõmbepinged on tala alumises vöös, millele vastavaid moondeid esitab andmeveerg
1/2xh. Suurimale survele vastab andmeveerg -1/2xh. Tala seinale profiili kõrguse kolmandiku
ja kahe kolmandiku peale liimitud tensoandurid on märgitud vastavalt 1/6xh ja -1/6xh. [2] Antud: E= 210 Gpa
G= 84 Gpa
Iy= 198 cm4
Ared= 10 x 0.45 = 4.5 cm2 Wy= 39.7 cm3
F0= 9.81 x 1000 kgf Katsetulemused:  Kasutatud valemid: Valem 1:   M y= F x a 2 Valem 2:  Wk=Wk M y + W k Q z Valem 3:  Wk M y = F x a 48 x E x I y x (3 x l 2 −4 x a2)


Valem 4:  Wk Q z = F x a 2 x G x A ¿ Tabel 1 Kesklõike siide arvutus Jrk nr Algkoormus Jõud F Mõõtein- dikaatori lugem s Kesklõike siire Katseline Arvutuslik W(M) W(Q) w kgf kN mm 1 1000 9.81 0 4.43 0 0 0 0 2 1400 13.73 3.92 4.57 0.14 0.1 0.015 0.12 3 1820 17.85 8.04 4.72 0.29 0.18 0.03 0.21 4 2230 21.88 12.07 4.84 0.41 0.28 0.05 0.33 5 2600 25.51 15.7 4.96 0.53 0.37 0.06 0.43 0 4 8 12 16 0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.12 0.21 0.33 0.43 0.14 0.29 0.41 0.53 Siirde sõltuvus tala koormusest katseline siire katseline arvutuslik siire arvutuslik Jõud F [kN] Kesklõike siire [mm] Graafik 2  Siirde sõltuvus tala koormusest Tabel 2 Moonete katselised väärtused Jrk nr Algkoormus Jõud F Moone ½ x h 1/6 x h -1/6 x h -1/2 x h kgf kN 10-6 1 1000 9.81 0 0 0 0 0 2 1400 13.73 3.92 63.84 19.68 -23.52 -66 3 1820 17.85 8.04 136.8 44.4 -47.52 -138 4 2230 21.88 12.07 202.8 66.96 -69.36 -202.08 5 2600 25.51 15.7 270.48 90 -91.92 -268.56


Katseliste pingete arvutamiseks korrutatakse mooned Youngi mooduliga E=210 GPa. Valem 5:  σ =E ∙ ε   [MPa] Teoreetiliste paindepingete määramisel lähtume koormuse väärtusest, millest arvutame 
paindemomendi M y ja maksimaalsed teoreetilised paindepinged määrame jagatisega [2] valem 6:  σmax= M y W y   [MPa] seejuures, My arvutatakse valemiga 1, ning Wy= 39.7 cm3 Tabel 3 Katselised ja arvutuslikud pinged tala keskõike kiududes Jrk nr. Jõud F Katseline pinge kius Arvutuslik pinge 1 2 3 4 1 4 kN Mpa 1 0 0 0 0 0 0 0 2 3.92 13.4 4.13 -4.88 -13.76 14.81 -14.81 3 8.04 28.78 9.32 -9.98 -28.87 30.38 -30.38 4 12.07 42.54 14.06 -14.56 -42.59 45.60 -45.60 5 15.70 56.8 18.90 -19.25 -56.45 59.32 -59.32 Pingediagrammid tala kesklõikes 1 2 3 4 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 13.4 4.13 -4.88 -13.76 14.81 5 -5 -14.81 F = 3.92 kN Katseline Arvutuslik   z cm Pinge MPa


Graafik 3  Katselised ja arvutuslikud pinged, kui F=3.92 kN 1 2 3 4 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 28.78 9.32 -9.98 -28.87 30.38 10 -10 -30.38 F = 8.04 kN Katseline Arvutuslik   z cm Pinge MPa Graafik 4  Katselised ja arvutuslikud pinged, kui F=8.04 kN 1 2 3 4 -60 -40 -20 0 20 40 60 42.54 14.06 -14.56 -42.59 45.6 15 -15 -45.6 F = 12.07 kN Katseline Arvutuslik   z cm Pinge MPa Graafik 5  Katselised ja arvutuslikud pinged, kui F=12.07 kN


1 2 3 4 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 56.80 18.90 -19.25 -56.45 59.32 20 -20 -59.32 F = 15,70 kN Katseline Arvutuslik   z cm Pinge MPa 4. Kasutatud kirjandus Tehnilise mehaanika laboritööde juhend “Paindekatse terastalaga”. (2001). Tallinn, TTÜ 
[2] Terastala paindekatse andmetöötluse tööjuhend
Paindekatse terastalaga #1 Paindekatse terastalaga #2 Paindekatse terastalaga #3 Paindekatse terastalaga #4 Paindekatse terastalaga #5 Paindekatse terastalaga #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MiiaNatka Õppematerjali autor
Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega.

Sarnased õppematerjalid

Tehniline mehaanika II Labor 4 - Paindekatse
4
pdf

Tehniline mehaanika II Labor 4 - Paindekatse

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 4 Paindekatse Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.03.18 Tallinn 2018 1. Töö eesmärk: Võrrelda terastala koormamisel tekkivaid siirdeid ja pingeid arvutuslike väärtustega. 2. Kasutatud tööriistad: · Tensoandurid 4tk · Mõõtekell · Paindekatse masin (universaalkatsemasin) 3. Katseskeem Joonis 1. Katseskeem 4. Saadud andmed 4.1. Kesklõike siire Tabel 1. Kesklõike siire Kesklõike siire Jrk. Algkoormus Jõud F Mõõteindikaato katseline arvutuslik nr

Ehitusmaterjalid
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o

Raudbetoon
Metallkonstruktsioonid
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

Aeff = 5763 ­ 4×28,3×6 = 5083 mm2. Teras 1 22 NÄIDE 3.2 RK 4 kuuluva keevistala efektiivristlõige Vaatleme terasest S355 keevistala kõrgusega h = 1000 mm, mille vöödeks on ribaterased ­ 300×20 ja seina paksus tw = 8 mm (ristlõike tähis I 1000×8 ­ 300×20). Leiame tala ristlõikeparameetrid. Tala brutoristlõikepindala A = 2bf tf + hw tw = 2 300 20 + 960 8 = 196,8 10 2 mm2. Keevistala ristlõige Tala brutoristlõike inertsimoment 2 2 t h3 h-tf 8 960 3 1000 - 20 4 I y w w + 2b f t f =

Teraskonstruktsioonid
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

............................................................... 90 9.3 Lisamomendid mehhaanilistes liidetes ........................................................................................... 97 10. JÄIKUSSIDEMED............................................................................................................................... 98 10.1 Surutud üksikelemendid................................................................................................................ 98 10.2 Tala või sõrestiksüsteemi jäikussidemed ...................................................................................... 99 10.3 Karkassi sidemete kujundamine.................................................................................................. 101 11. TULEPÜSIVUS................................................................................................................................. 102 11.1 Materjali omaduste arvutussuurused tulekahjus .................................

Ehitus
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika
Hüdroloogia 2 praktikum
314
xls

Hüdroloogia 2.praktikum

Pärnu jõe Äravoolu arvutamine 1948 Näitaja 1 2 3 4 5 Keskmine vooluhulk, m3/s 8.22 17.53 14.73 93.32 27.57 Suurim vooluhulk, m3/s 11.80 51.00 66.40 248.00 71.00 Väikseim vooluhulk, m3/s 6.29 4.45 4.46 22.20 13.70 Äravool, mln m3 22.02 43.93 39.45 241.88 73.84 Äravoolumoodul, l/s*km2 1.59 3.40 2.86 18.11 5.35 Äravoolukiht, mm 4.27 8.52 7.65 46.93 14.33 Sademed, mm 44.00 13.00 21.00 28.00 32.00 Äravoolutegur 0.10 0.66 0.36 1.68 0.45 Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67 Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55 Mari Kirss, KKT III 6 7 8 9 10 11 12 Aasta 9.35 16.92 53.11 27.5

Hüdrosfäär
Andmetöötlus 1-kodutöö-diagrammid
345
xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (diagrammid)

Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified 42 13 69 6/

Andmetöötlus
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun