Pelgulinn ja Pelguranna 1) Kirjanduse põhjal ajalooline ülevaade linnaosa kujunemisest. 2) Kindlasti palun kasutada ettekandes ka kaarte. 3) Tutvumine kohapeal elukeskkonnaga. 4) Kindlasti palun tutvuda raamatuga "Life between buildings". 5) Müra, teed, tänavad, jalgrattaga sõitmise võimalus, rohelisus, puhkealad, turvalisus jne.... Pelguranna Pelguranna on asum Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2. Kust sai Pelguranna asum oma nime? Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi. Elanikkond Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta. 2016. aastal moodustasid 017 aastased asumi elanikkonnast 1217%,
Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva rannajoone pikkuseks on umbes 20 kilomeetrit, mis moodustab 45% kogu Tallinna merepiirist. Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad üheksa erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Merimetsa, Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla: Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul. Paljassaare asumis elab ligi 600 elanikku. Paljassaart Koplist eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama ehitamise ajal 1912-1917 aastatel. Enne 1940. aastat oli Paljassaarel 2 kaluriküla, kuid alates 1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub 109
ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi. Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak. Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 20112017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 017aastased asumi elanikkonnast 2331%, üle 68aastased moodustasid 39%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50 79% vahele. 4.1 OLULISEMAD OBJEKTID Kadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi poolest. Kadrioru administratiivhoones asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Kadrioru asumi piiresse jääb Tallinna Lauluväljak.
Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Transport Tallinnas. Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam.Tallinnast saavad alguse TallinnaNarva maantee, TallinnaTartuVõruLuhamaa maantee ja TallinnaPärnuIkla maantee. Linnast saavad alguse mitmed linnalähirongide ja muud rongiliinid. Turismiinfo Tallinnas. Hea asukohaga Tallinna turismiinfokeskus kus on alati abivalmid töötajad kes jagavad suuniseid, nõuandeid, tasuta kaarte ja trükiseid, abistavad ekskursiooni ja giidi tellimise, Tallinn Card'i ostu ja palju muuga. Aadress: Niguliste 2 Avatud E-L P 02.01 31
Torn on korduvalt põlenud, viimati 1994. [1] 1970.-80. aastatel Munkadetagune torn restaureeriti ja selles avati kohvik. Pärast 1994. aasta põlengut seisis torn tühjana [1], kuid 2010. aastal lõppenud remondi järel on see külastajatele avatud.[2] Hellemani torn . Hellemani[1] torn asub Tallinna vanalinnas ja kuulub Tallinna keskaegsete kaitserajatiste hulka. Tänapäeval on torni aadress Müürivahe tänav 48/Uus tänav 1 ja ta asub Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis. Hellemani tornist ühele poole jääb linnamüüris Viru värav, teisele poole Munkadetagune torn. Nõukogude ajal kuulus torn Kinoliidule. Torni all on sissepääsuta alusruum, mis tõenäoliselt tehti niiskuse vähendamiseks. 1960. aastatel kaldus torn koos külgneva müürilõiguga meetri võrra välja, see toestati ja konserveeriti. [2] Hellemani torn restaureeriti põhjalikult 2006. aastal, Hellemani ja Munkadetagust torni ühendav kaitsekäik taastati 2007
.. 0,5 m 100 m kohta. Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi jaKotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all. Vendi kompleksil lasuvaist Kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambiumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni. Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil (Astangu). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi (Leetse) lade
väiksemad õmblusettevõtted (Järve linnaosas, näiteks tööriiete õmblemisega tegelev AS Triest-Val). Põlevkivi kaevandamine ja põlevkivikeemiatööstus on põhjustanud keskkonnaprobleeme. Järve linnaosa loodeservas on põlevkivitöötlemise jääke (poolkoksi) sisaldavad tuhamäed, kust nõrgub linnast lõunas voolavasse Kohtla jõkke fenoole jmt saasteaineid. Linnaosas paiknev keemiatööstus on põhjustanud nii õhu, pinnase kui ka põhjavee ülemiste kihtide saastumise. Õhusaastet suurendavad ka põlevkiviküttega töötavad soojuselektrijaamad. Keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kasutamine on viimastel aastatel vähendanud küll saasteainete paiskamist õhku ja vette, kuid keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks on Kohtla-Järvel vaja teha suuri investeeringuid. Haridu ja kultuur. Kohtla-Järve on Ida-Virumaa haridus- ja kultuurikeskus. Linnas on 15
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%.
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
ning Aegna saar. Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita · Põhja-Tallinn Tallinna vanalinn koosneb läänepoolsest paesel kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb mööda bastione ja kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd.Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike- Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi.Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri Põhja-Eesti paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna suurim park Kadriorg. Paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõuko
Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle- Viljandi raudtee. Vallas on neli raudteejaama Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal. Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu Tallinna sadam), Greenway turismitee. Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türit läbib TallinnaViljandi raudteeliin ja RakverePärnu maantee. Türi on kahe muuseumi , raudtee ja tiigiga kevadpealinn ,kus asub söögikoht külla Jürile ja toimuvad lillelaadad . Lisaks sellele asub Türil ka Tartu Ülikooli Türi Kolledz. Lugu, kuidas Türi endale nime sai, pajatab nii: sajandeid tagasi otsinud kord kaks meest kirikut, mille ümbrus kaua kestnud sõdade ja katku tõttu ammu inimtühi olnud. Lõpuks leitud kirikumüürid metsade keskelt üles. Nüüd sattunud
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud,
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
32154827.423984 28841 Kohtla-Järve linn 28843 4400040-1Altserva 59.32162927.423865 28843 Kohtla-Järve linn 26359 8400028-1Altsi 58.03097425.541313 26359 Karksi vald 26360 8400027-1Altsi 58.03049025.541275 26360 Karksi vald 32753 4900023-1Alttoa 58.81125926.338193 32753 Jõgeva vald 32752 4900022-1Alttoa 58.81124726.338095 32752 Jõgeva vald 26298 7000019-1Altveski 58.96721824.717655 26298 Rapla vald 26299 7000020-1Altveski 58.96665824.715233 26299 Rapla vald 28991 7000024-1Alu 59.02411024.767390 28991 Alu Rapla vald 23779 6700032-1Alu 58.41600224.042898 23779 Tõstamaa vald 27894 4400041-1Alu 59.42080827.173680 27894 Lüganuse vald 27896 4400042-1Alu 59.42076627.172109 27896 Lüganuse vald 32016 7000023-1Alu metskü59.04302424.770194 32016 Rapla vald 20776 7000022-1Alu tee 59.01950624
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud,
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja keele. vähemalt 10 erinevat rahv
Rimi Tartu Pärnu Comarket Rimi Haabersti Selver Anne Pärnu Mai Selver Rimi Kaubahall Selver Jaamamõisa Pärnu Oja Comarket Rimi Lootsi Selver Ringtee Pärnu Port Arturi Toidukaubad Rimi Magistraali Selver Sõbra Pärnu Rimi Rimi Mustakivi Selver Veeriku Pärnu Suurejõe Selver Rimi Nurmenuku Semele ökopood Rapla Karmani Kaubamaja Rimi Põhja Räpina Konsum Rimi SuperNetto Virumaa Räpina Selvehall Rimi Sõpruse pst Ahtme OG Elektra Türi Konsum Rimi Ülemiste Jõhvi Konsum Türi OG Elektra Selver Järve Jõhvi Rimi Valga Konsum Selver Kadaka Jõhvi Selver Valga Selver Selver Merimetsa
Toode 37 140 270 330 Saue, teraskatused Favor 160 145 251 309 Lehtmetallist siseviimistlus Nordkalk AS 126 106 140 222 Vasalemma ja mujal, paemurd ES Sadolin 170 643 634 785 886 Tallinn, Rapla, värvid Tikkurila-Vivacolor 57 172 326 386 Tallinn, ehitusvärvid Eskaro AS 75 152 182 213 Maardu, ehitusvärvid Merko Ehitus 649 1670 3110 4414 4427 Harjumaa Eesti Ehitus OÜ 602 985 1588 2504 3752 Tallinn Skanska EMV AS 340 1150 1137 1910 1851 Tallinn Koger&Partnerid AS 120 500 676 932 1180 Tallinn
Oktoobris 1994 avati Tallinnas Tihniku Maksimarket ja 1996. aasta augustis esimene A-kauplus Pärnu majandusühistus. Esimene A ja O kauplus avati 1998. aasta oktoobris Haapsalus. ETK Grupi liikmesühistutele kuulub ca 450 kauplust üle Eesti. ETK-le kuuluvad Maksimarketi, Konsumi, EDU, A, A ja O, E-Ehituskeskuse, Säästu, Hüva ja Säästukaardi kaubamärgid. EESTI TARBIJATE ÜHISTUD ASUTAMISE JÄRJEKORRAS: · Antsla (18.09.1902) · Pärnu MÜ (17.11.1902) · Rapla TÜ (04.04.1904) · Vändra TÜ (29.12.1904) · Saaremaa TÜ (10.11.1905) · Räpina TÜ (18.08.1906)-2006.a · Hiiumaa TÜ (09.05.1907) · Viljandi TÜ (26.01.1908) · Tartu TK (20.09.1908) · Lihula TÜ (12.10.1908) · Laekvere TÜ (25.03.1909) · Harju TÜ (13.08.1909) · Keila TÜ (27.08.1909) · Abja TÜ (18.09.1909) · Tõrva TÜ (18.08.1910) · Väike-Maarja TÜ (25.09.1910) · Haapsalu TÜ (03.04.1911)
saame näha kaarakent, mis oma suursugusega hakkab esmajoones silma. Ehitise sissekäik on eenduv poolringi kujuline uks, mille kohal taaskord kõrgub suurejooneline kaaraken. Tatari 21b asuval hoone aknad on tugeva raamistusega ning ka need on kergelt eenduvad. Hoonet valgustab seespoolt ülal asuv klaaskuppel. Kuna hoone sissekäik on eenduv, siis see mängib hästi välja tema asukoha, kuna hoonesse sisenemiseks tuleb uksest sisse astuda pea täitsa tänavalt. Aadressil Pärnu maantee 10 büroohoonet võime lugeda Eesti silmapaistvamaks juugendstiilis büroo- ja üürimajaks. Hoone projekteerijaks on ei keegi muu, kui soome arhitekt Eliel Saarinen. Monumentaalse 5-korruselise hoone esifassaad on ülalt stiilse tammevoodrit meenutavad materjaliga kaetud. Kolmetasandiliste pandustega siseõue, liftide ja lukskorteritega hoonest sai kohe peale selle valmimist Tallinna kõige moodsam hoone. Kuni aastani 1921 kaunistasid paraadtrepiga hoonet Jaan Koorti tehtud egiptuseteemalised
Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest (raadiojaam, sillad, raudteejaam, üle 100 hoone). Sõja järel 1950
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel.
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede
ajalooliseks piiriks. Koruste Koruste on Rõngu valla vanimaid külasid, mainitud juba 13. sajandil. Juka talus oli helilooja Aleksander Läte (1860-1948) viimane elupaik aastail 1944-1948. Kaitsealuse Juka tamme kõrgus on 22 m, ümbermõõt 3,8 m. Peale Aleksander Läte elasid Koruste kandis maalikunstnik Elmar Kits (1913-1972) ja kirjamees Kusta Toom (1892-1973), kelle mälestuskivid asuvad Rõngu-Pikasilla teelõigul. Rõngu surnuaed Kalmistu rajati Tõrva maantee äärde 1811. a. ning laiendati 1891. a. Siin puhkavad köster ja muusikamees Carl Rossmann, ajakirjanik Jüri Reinvald, helilooja Aleksander Läte, kirjanik Jaan Kärneri vanemad Kaarel ja Liis, jõumees Aleksander Sannik, botaanik Karl Eichwald, ajakirjanik Kusta Toom, luuletaja ja keelteprofessor Ivar Ivask jt. Rõngu kirik Peaingel Miikaelile pühendatud kirik on Rõngu vanim ehitis ning ainuke ühelööviline kirik Lõuna-Eestis. Arvatavasti 14
Suure peo lõpus pidas Jannsen emotsionaalse lõppsõna, kus avaldas tänu peol osavõtjatele. Kõne oli lühike, kuid kaunis ja südant puudutav. Eriti kiitis Jannsen lauljaid nende väärika käitumise eest. Kõne lõpuks lauldi veel kolm korda riigihümni (Palamets, Hillar 1994:18). Sellega oli esimene eesti üldlaulupidu edukalt läbi saanud. Mõned koorid alustasid juba samal õhtul teekonda kodu poole. Vanemuine saatis Estonia seltsi lippude lehvides Tallinna maantee alguseni ja seal korraldas südamliku lahkumise. Kel pidulistest jätkus veel jõudu ja huvi, see liikus neljandal päeval mööda Tartut ringi ning seda võimalust kasutasid paljud. Vaadati Tartu vaatamisväärsusi ja külastati ülikoole ja raamatukogusid ning sellest 13 oli talupoegadel väga palju õppida. Neil ei olnud igapäevaselt võimalik suurlinnas vaatamisväärsusi imetleda (Palamets, Hillar 1994:19). 1.7. Esimese laulupeo tähtsus Võib tõdeda, et suur pidu läks igati korda
Arhitekte. - Tallinna linnaosad Mustamäe, Lasnamäe tema juhtimisel - EV välisministeeriumi hoone tema juhtimisel- kõrge risttahukas torn - Üks Viru hotelli arhitektidest R.- L. Kivi - Funkts. Tartus - Ekraani kino - Ülikooli ühiselamud Palju funkts. Eesti suvilaarhitektuuris, tihti püütud arvestada ka looduslikku keskkonda- orgaaniline arhitektuur. Esindaja V. Bormeister. Palju 70.-80- funkt. Stiilis ka kultuurimaju, kolhoosihooneid Toomas Rein- Rapla haldushoone, Laeva kultuurimaja 1980ndad Tallinna 10 äratas rahvusvahelist tähelepanu, tuntuim selle arhitekt V. Künnapuu, J. Fjuk (HTG vilistlane). Eesti arhit 80. A väga hea taseme, kannatab 80. Lõpus majanduskriisi all. Künnapuu- Tartu tigutorn, Pärnu sanatoorium Tervis.
Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut "Punane Kompu" ja "Kalev" vaid ühe häälega jäi peale nimi "Kalev". 1957 - aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev, millega aasta hiljem liidetakse vabrik Karamell. 1962 - kondiitritööstusettevõtete liitmine jõuab lõpule: Uus Kalev ja Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139. Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud endise N
kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.(1) Eesti jaguneb 15 maakonnaks . Maakonnad: · Harju maakond · Hiiu maakond · Ida-Viru maakond · Jõgeva maakond · Järva maakond · Lääne maakond · Lääne-Viru maakond · Põlva maakond · Pärnu maakond · Rapla maakond · Saare maakond · Tartu maakond · Valga maakond · Viljandi maakond · Võru maakond · (3) 10 KOKKUVÕTE Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.
LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS Jüri Uljas Tallinna liiklus on muutunud väga ohtlikuks. Eestis tervikuna on Maanteeameti hinnangul jalakäija tõenäosus liikluses elu kaotada 3 korda suurem kui Prantsusmaal, Belgias või Austrias ja 5 korda suurem kui Põhjamaades. Jalakäijatega on seotud kaks igast kolmest liiklusõnnetusest (Janar Filippov. ”9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale” Eesti Ekspress, 18.04.2003). Tallinna kõige eluohtlikumad tänavad on Pärnu maantee, Mustamäe tee ja Paldiski maantee. Surmajuhtumite pingereas on kuude lõikes kõige ohtlikemateks kuudeks märts ja detsember. Kellaajaliselt on oht surma saada kõige suurem 11 ja 15 vahel. Vanainimesed, kes moodustavad surmajuhtumitest enamuse, liiguvad ringi peamiselt keskpäeval. Ohtlik aeg on ka õhtune tipptund (kell 17-19). Lapsed, kes domineerivad vigastada saanute pingereas, jäävad autode alla peamiselt koolivälisel ajal, s.t. õhtupoolikul. Põhjusteks,
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kontekstist rääkides kalendriv
4. Mida tähendavad kreeka keelest üle võetud sõnad megaliit ja monoliit? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 6. Milline võis olla selliste megaliitsete rajatiste otstarve? 7. Stonehenge'is pole mägesid. Kust pärinevad siinsed monoliidid e. tervikud kivirahnud? 8. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teada olevat inimest kujutavat skulptuuri? 9. Millises linnas seda skulptuuri näha saab? 10. Miks käib Bretagne'i poolsaare väikeses asumis Carnacis nii palju turiste? 2. SUURED PÜRAMIIDID GIZAS (u. 28-26 saj. eKr.) Giza [loe: giiza] paikneb Egiptuse pealinna Kairo külje all, sama kaugel Kairost kui Laagri või Viimsi Tallinnast. Kui saatus teid Kairosse viib, tellige hotellist takso ja oletegi poole tunniga kohal. NB! Suurenda pilte! a) Suured püramiidid Kairo lähistel Gizas b) Suur sfinks Gizas Cheopsi püramiidi ees Ühtne Egiptuse riik tekkis ligi 2800 aastat eKr. Seda valitses piiramatu võimuga,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
