Kitseküla asum on asum Tallinnas, mis asub
Kesklinna linnaosas.
Asum piirneb põhjasuunal Uue Maailma asumi,
idasuunal Luite asumi, lõunasuunal Ülemiste järve
asumi ja Järve asumi, läänesuunal Lilleküla
asumiga.
1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel
Kitseküla asumis 3468 elanikku.
Kitseküla asumi suurimad tänavad:Alevi tänav,
Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo
tänav, Järvevana tee, Kauba tänav, Keava tänav,
Paide tänav, Pärnu maantee, Rapla tänav, Saku
tänav, Tondi tänav,Viljandi maantee.
Kitseküla asumis asub Kitseküla raudteepeatus.
Kitseküla asumis asub TallinnVäikse
raudteejaam.
Kitseküla asumis asub Politsei ja Piirivalveameti
Põhja Prefektuur.
Asumis asus ka Tallinna Piimakombinaat,
Tootmiskoondis Vasar.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karinake995
Õppematerjali autor
Pelgulinn ja Pelguranna 1) Kirjanduse põhjal ajalooline ülevaade linnaosa kujunemisest. 2) Kindlasti palun kasutada ettekandes ka kaarte. 3) Tutvumine kohapeal elukeskkonnaga. 4) Kindlasti palun tutvuda raamatuga "Life between buildings". 5) Müra, teed, tänavad, jalgrattaga sõitmise võimalus, rohelisus, puhkealad, turvalisus jne.... Pelguranna Pelguranna on asum Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2. Kust sai Pelguranna asum oma nime? Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi. Elanikkond Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta. 2016. aastal moodustasid 017 aastased asumi elanikkonnast 1217%,
Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna poolt Kristiine ja edelast Haabersti linnaosaga. Linnaosa põhjapiiriks oleva rannajoone pikkuseks on umbes 20 kilomeetrit, mis moodustab 45% kogu Tallinna merepiirist. Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad üheksa erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Merimetsa, Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla: Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul. Paljassaare asumis elab ligi 600 elanikku. Paljassaart Koplist eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama ehitamise ajal 1912-1917 aastatel. Enne 1940. aastat oli Paljassaarel 2 kaluriküla, kuid alates 1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub 109
Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak. Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 20112017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 017aastased asumi elanikkonnast 2331%, üle 68aastased moodustasid 39%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50 79% vahele. 4.1 OLULISEMAD OBJEKTID Kadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi poolest. Kadrioru administratiivhoones asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Kadrioru asumi piiresse jääb Tallinna Lauluväljak. Lk 6/20 TALLINN TURISTIDELE 4.1.1 Haridus ja kultuur Kadriorus asuvad Eesti Metodisti kiriku teoloogiline seminar, Kadrioru raamatukogu, millega samas majas asub A. H
Restoran Gloria- prantsuse köögi lipulaev eestis, pakkudes Põhjamaise kulinaaria põhimõtetele tuginedes parimale kohalikule toorainele ning eelistades just seda, mida käesoleval aastaajal peenralt ja metsast leiab. Itaalia restoran Da Rocco- rõõmustab kõiki Itaalia toidu austajaid, parimast toorainest valminud road tekitavad tunde, justkui viibiksidki Itaalias. Tallinn väljaspool Vanalinna. Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare ja Kopli, Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal paekaldal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. Muuseumid väljaspool Vanalinna.
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse säilinud linnamüüri
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht..................................................................................................
piirneb Kohtla vallaga) ja 40 kilomeetrit itta jääv Viivikonna linnaosa koos Sirgalaga (kokku umbes 600 elanikku, piirneb Toila ja Vaivara vallaga, lähim linn on 10 kilomeetri kaugusel paiknev Sillamäe). Kaugemal asuvad linnaosad on Järve linnaosaga ühenduses Ida-Virumaa teedevõrgu keskuseks oleva Jõhvi kaudu. Tulevikus on kavas liita Kukruse Kohtla vallaga, Oru Toila vallaga, Sompa Jõhvi vallaga ning Viivikonna ja Sirgala asum Vaivara vallaga. 4. oktoobril 1952 avatud Kohtla-Järve kaevurite kultuurimaja Kohtla-Järve on noor linn (linna staatuse sai 15. VI 1946) ja seetõttu on siin suhteliselt vähe arhitektuuri- ja ehitusmälestisi. Arhitektuuriliselt huvitavaimad hooned asuvad Järve linnaosas: 1920.–30. aastail põlevkivitööstuse töölistele (Hädaküla) ja teenistujatele ehitatud paekivist elamud (Siidisuka) ning ühiskondlikud hooned – 1938 ehitatud õigeusu kirik, 1939
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,0% vastu. Pensioniealiste e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid