Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjutatud ja kirjutamata reeglid minu elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moraalsed, tavaks, põhiseadus, karistus, asjast, maksan, iseloomuga, haridus, niiväga, viisakalt, lapsik, kellelgi, südametunnistus, kommete, mõtleme1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine
· Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtusi võib jaotada valdkonniti: Väärtused (näited): · Tervis, asjad, turvalisus · Majanduslik tootlikkus · Ausus, õiglus, hoolivus · Altruism, sõprus, armastus · Vabadus, õiglus, võrdsus · Ilu, graatsia, sümmeetria · Usk, pühadus, halastus · Teadmised, tõde, tarkus · Looduse puhtus, elamiskõlblikkus Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed · Poliitilised · Esteetilised · Usulised · Intellektuaalsed · Ökoloogilised Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1. Seesmine väärtus ehk iseväärtus inglise k. intrinisic value/good Väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. Näiteks: rõõm, nauding, elu 2. Instrumentaalne väärtus
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Normid on kohustuslikud kõigile ning nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Kehtivad kolme sorti normid: moraalinormid ja õigusnormid, religiooninormid. Õigusnormid on seadused, mis on seadusandluse poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemide ja institutsioonidega, näiteks kohus või vangla. Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Kõik, mida usutakse ja mida järgitakse on pühakirjas kirjas. Piibel on nii vana, mistõttu võib tekkida küsimusi, kuidas see puutub meie tänapäevasesse ellu või kuidas tagatakse religiooninormide täitmine. Religiooninormide on sisemised motivaatorid, see tähendab,
õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) transnatsionaalne õigus. Transnatsionaalne õigus vs rahvusvaheline õigus peamiseks erinevuseks on see, et rahvusvahelises õiguses tehtud ettekirjutused on pigem soovituslikku iseloomu kandvad ja puudub reaalne jõustruktuur, mis rahvuvahelise õiguse norme kontrolliks või sanktsioone rakendaks; transnatsionaalses õiguses on jõustruktuur olemas ning oma olemuselt on see üsna käskiva ja sundiva iseloomuga õigus. Meil on selleks jõustruktuuriks Euroopa Liit (keskkohaga Brüsselis). Need on kõik käskiva iseloomuga ning isegi ülimuslikud. Õiguslikust küljest ja suveräniteedi probleemistiku kontekstis on siin esile tõusnud mõningaid küsitavusi ja (rahvusliku enesemääramise) probleeme, millele tasuks mõelda: ekspressiivne individualism (natsionalism) väikeriikidel on alateadvuslik hirm oma kultuuri, oma identideedi kadumise või laialivalgumise ees
Laps peaks varastatud asja viima selle omanikule. Väike laps teed seda koos temaga. Suurem laps teeb ise. Selle teo üle piinlikkuse tundmine aitab edaspidise vältimise. Kui asi katki, toit söödud, mida varastas. Aita lapsel leida teid, kuidas teenida raha vms, et see tagastada, kompenseerida vms. Anna võimalus endal taskuraha teenida. Siis vähem tõenäoline, et varastab. Õpeta lapsele, et ta ei saa lkõike, mida tahab. Varastamine on põhjuseks, miks tekivad moraalsed teistsugused arusaamad. Enne varastad paar korda, siis tekivad oma moraaliead. Teatud liiki seotus probleemidega on selle ea ülesanne, et saada täiskasvanuks. Noorukieas üldiselt taunitakse varastamist. Taunitakse seda, kui poest varastatakse, vanemate asjade varastamist, et neid müüa; vanemate raha varastamist. Liberaalsemalt suhtutakse: tänavalt raha leidmine ilma omanikku otsimata, õe venna järelt magusa näppamine. Kui su laps ei tunnista ennast süüdi ja ei vabanda
Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu. · Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. · Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu. Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt. Eneseülistuse moraal e minaism: · Nietzsche o Peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi valitsedes teisi, enne kui neamd hakkavad valitsema meie üle.
N: kui ma tahan moraalselt käituda siis ma ei või Nelele ütelda, et mul on suva ta tränalauludest! Aga kui mind jätavad tõepoolest need laulud ükskõikseks, kas on siis moraalne talle valetada et nii kift, mind väga huvitavad need laulud?? 3. Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika? Teoreetiline eetika ütleb, kuidas oleks üht või teist asja õige teha ning mainib, et kui sa nii ei tee, siis oled ebamoraalne ja ebamoraalseid ootab karistus või ootavad teda sanktsioonid. Praktiline eetika on see, kui ebamoraalse teo teinud inimest ka karistatakse. Näiteks trahvi, vangla, füüsilise karistuse näol. Teoreetiline (nt. metafüüsika, keelefilosoofia) eetika ütleb, mis on ja praktiline (nt. moraalifilosoofia, ), mis peaks olema. Teoreetiline tegeleb üldiselt eetikareeglitega ja praktiline otsib konkreetseid lahendusi konkreetsetele olukordadele. 4. Miks on moraali vaja
toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). · Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. · Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiizis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele)
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil – inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. • Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid – ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiižis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud
kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Ilma moraalita me ei saa hüvesid edendada. 6. Kas on alati inimeste huvides olla moraalne ? Mis on moraali funktsioonid Kui lähtuda Hobbes'ist, kes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, siis ma arvan, et ei ole alati inimeste huvides olla moraalne- sest vahel on meie huvides ka selliseid asju, mis ei pruugi moraalsed olla. Samas kui ei oleks mingit moraalisüsteemi või mingit ühist võimut, mis hoiaks inimesi aukartuses, siis poleks inimese elu kõik seda, mida ta võiks meie praeguses ettekujutses olla. Seepärast on tegelikult igale inimesele parem, kui järgida mingisuguseid reegleid, loobuda osaliselt oma vabadusest teha ainult seda, mis meeldib ja teatud isiklikest huvidest. Siis on tõenäolisem, et me same kõik neid asju, mida me tahame või enam vajame: turvalisust, õnne, võimu, jõukust, rahu
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus. Semiootiline lähenemine on sügavalt kultuuriline ja üdini sotsiaalne. Ei saa kõnelda ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide seisundist vastavalt sellele, missuguses ruumi piirkonnas või dünaamilise tasakaalu protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon) parasjagu asub või liigub. Sellepärast iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste väljas on käsitletav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest punktidest. Norm on sama objektiivne , kui seda on norm strukturaalses ühiskonnamudelis
toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). • Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil – inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu. Probleem: inertsus on sisse kirjutatud, jäik. • Traditsiooniline: Allikaks traditsioonid – ametikoha püsivus (me usume, et see süsteem toimib). Toodab lojaalsust positsioonile. Küsimus staatuses, prestiižis, mitte kompetentsuses. Isiku ja positsiooni vahel pole vahet. Administratsiooniks on tavaliselt perekond või kasusaajad (vasallid). Probleem: seadused kehtivad teatud
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
Kuulma kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust Kuulama tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust teise inimese eest. Toetav kuulamine Kohalolek: segavate tegurite puudumine; füüsilise tähelepanu osutamine, silmside ja avatud kehahoiak Kehakeel: reageerimine rääkija jutule, osavõtlik näoilme, vaikimine sel ajal kui teine räägib Ukseavajad: avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad inimest asjast rohkem rääkima (,,tahaksid sa mulle sellest veel rääkida..."). Eriti efektiivsed suhtluse algusel. Nad annavad edasi järgmist ,,nüüd on sinu kord", ,,sina räägid, mina kuulan", ,,ma olen valmis sind kuulama". Vaikimine: ei sekku, toetuse andmine sõnadeta, sageli alahinnatud. Vaikusel on aktsepteerimise edasiandmisel suur jõud, eriti tugevate tunnete puhul nagu kurbus, viha või hirm. Ometi on toetaval kuulamisel omad piirangud:
Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: 1. Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi. 2. Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha. 3. Kolmandaks osaks on sotsiaalne reageering sellele käitumisele nt legaalne karistus tulistanud inimesele. 67. Millisest kolmest osast lähtudes võib hälvet, deviantsust uurida? Õiguslik vaatepunkt tegu, mille eest on ette nähtud karistus; Sotsioloogiline aspekt kui pannakse toime tegu, mis ei ole teiste isikute või ühiskonna poolt aktsepteeritav; Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele; 68
Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär Heaoluühiskond riik hoolitseb, et kõikidele ühiskonna sotsiaalsetele kihtidele oleks tagatud arstiabi, haridus ja sotsiaalabi, seda ka töötuse, invaliidsuse jm sellise olukorra puhul. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ühiskond läbides oma arengus sotsiaalse killustumise ja funktsionaalse kihistumise, jõuab tähtsamate süsteemide iseseisvumise seisundisse ehk: iga süsteem nagu majandus, poliitika, haridus jm hakkavad eksisteerima oma seaduste alusel ehk kaob erinevate ühiskonnasüsteemide arengus nende omavaheline
Õigus Kehtiv kõigile Seadused Seadusandliku kogu määratus karistused Religioon Eri religioonide pühad Südametunnistus – Usuline ilmutus, Jumala raamatud igavene rasu ja karistus autoriteet üleloomuliku toimija või jõu poolt 9. Milline on eetika ja religiooni vahekord? Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud
Õigus Kehtiv kõigile Seadused Seadusandliku kogu määratus karistused Religioon Eri religioonide pühad Südametunnistus Usuline ilmutus, Jumala raamatud igavene rasu ja karistus autoriteet üleloomuliku toimija või jõu poolt 9. Milline on eetika ja religiooni vahekord? Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud
paratamatu, aga vaatamata sellele, et see ebavõrdsus põhjustab allutatud klassile teatud kannatusi, kitsendusi, leidis Comte, et ei ole mõttet klassivahedega võidelda, vaid rõhutud klass peaks mõistma, et ühiskonnas on alati kaks võimu: ajutine võim ja nö alaline võim ehk vaimne võim. Ajutine võim on reaalne selles maailmas, kus antud hetkel elatakse, kuid allutatud klassile peab alati olema lohutuseks see, et see reaalne võim on ajutise iseloomuga, mis tähendab, et rõhutud klassidel tasub alati loota sellele, et võib-olla nende seisund paraneb seises ilmas, maailmas. Niisugune mõtte arengus lõhnab Piibli järgi ja viitab sellele, et päris ateistlikud Comte seisukohad ei olnud, ei positiivse teaduse ega ühiskonna osas. Milline suhe oli Comte'l õigusega? Ta suhtus õigusesse kaheselt. Juba tol ajal eristati subjektiivset õigust (eraõigus) ja objektiivset õigust (avalikõigus). Comte suhtus
taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon-reeglid abiellumise, lastesaamise kohta Haridus kui institutsioon- kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad Religioon kui institutsioon- kirikud moseed jne 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Nt seadus, keel, norm.(eksisteerib sõltumatult indiviidi teadvusest ja tahtest) 6. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?
kiitust, laitust, tunnustust, karistust, süüd. Norm reegel, mis ütleb, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Erinevad normid: moraalinormid, õigusnormid (seadused, mis on seadusandja poolt kehtestatud. Tagatakse riiklike süsteemide, institutsioonidega. Nt kohus, vangla. Õigus on piiritletud riigipiiriga seadused kehtivad ühe riigi piires. Kas nad on moraalsed? Oleneb inimesest, eri arvamused), religiooninormid (kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Pühakirjas on kirjas. Piibel nii vana, et kuidas puutub see meie tänapäevasesse ellu? Kuidas tagatakse, et neid religiooninorme täidetakse? Välised saktsioonid. Sisemised motivaatorid: ei tee sellepärast, et saab midagi Jumalalt, vaid tajub, et nii on õige
Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja
yhingute ja liikmete tegusid. Normides sisalduv sotsiaalne kohtustus kehtib yksnes selle liikmeete suhtes. Suhe selle organisatsioonia tekib vabatahtlikkuse alusel. Õigusnormid- kuuluvad sotisaalsete normide hulka. Üldise iseloomuga, yldkohustuslik, formaalseltmääratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. ÕIGUSE TUNNUSED On üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem Üldkohustuslike käitumiseskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele või teatud isikute ringile Riigi tahteline akt , st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt Tagatud ,ittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga- ultima ratio 3. ÕIGUSE MÕISTE ERINEVAD TÄHENDUSED Õigus objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogum, kirjapandud õiguse allkikad
Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. 1.1 MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on normatiivne
Vigadest õpitakse. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk , milles viibime praegu... Ma ei kadesta raudtee rööpaid, sest nad lähevad edasi küll koos, aga päris kokku ei saa kunagi . I´m sorry , i can´t be perfect . Ma pole pika vihaga maksan kätte ja unustan. Sa ütlesid, et näkku ei lööda, aga sa lõid südamesse. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama.
juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas?
staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning
ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. 13. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. Õigus on majanduse peegeldus. Kui majanduses toimuvad olulised muudatused, siis peavad need toimuma ka õiguses. Samas avaldab õigus mõju ka
lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris: · Kohanemine keskkonnaga · Korra säilitamine · Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt sotsiaalseks inst-ks on perek · Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid kultuuriline erinevus. Kultuuriuniversaali elemendid: Nt keel, sport, ühine töö tegemine, tantsud, haridus, matuserituaalid, seksuaalsed piirangud (nt ei tohi abielluda veresugulaste vahel), kunst jms. Miks? Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 7 Sotsioloogia alused Liina Käär · Aluseks bioloogilised faktid nt väikelaste abitus, vajadus soojuse, toidu järgi jne · Ka teatud väärtused ja mõtlemisviisid on universaalsed nt mõrvarit karistatakse.
annaabi.ee 
