Kirjutatud ja kirjutamata reeglid minu elus (0)

Kirjutatud ja kirjutamata reeglid minu elus
Ühiskonnas on kirjutatud ja kirjutamata reeglid ning need omavad suurt mõju. Nende alla kuuluvad tavad, seadused, moraalsed normid ja väärtused. Kirjutamata reeglid on näiteks kombed. Pole üles kirjutataud, kuidas neid tähitatakse, vaid igaüks tähitsab neid nii nagu nendele see tavaks on muutunud. Kirjutatud reeglid on näiteks seadused. Eestis on põhiseadus , kus on kirjutatud kõik seadused, mida peab kindlalt järgima, kui neid rikud siis on sellele vastav ka karistus .
Me kõik oleme kohustatud järgima nii kirjutatud kui ka kirjutamata reegleid. Seadused on kirjutatud reeglid, näiteks me oleme kõik kohustatud maksma aktsiisi-,käibe-,sotsiaal-ja füüsilise isiku tulumaksu. Igal maksul on oma %, mis moodustab mingist asjast mingi summa. Kui ma poes käin siis ma näiteks maksan käibemaksu ning see on minu jaoks ka hetkel ainuke maks mida maksma pean.
Väärtused on igal inimesel erinevad, kuna kõik inimesed on erineva iseloomuga . Inimesed väärtustavad asju, mis on nende meelest neile olulised. Minu jaoks on olulised perekond, haridus , sõbrad ja usaldus. Aga on veel ka palju teisi väärtusi. Näiteks mõned väärtustavad armastust, raha ja tervist.
Moraalsete normide alla kuulub aktsepteeritav käitumine ühiskonnas. Selge on see, et sõprade juures, koolis ja töövestlusel käitub iga inimene erinevalt. Sõpradega oled vabameelne ning kasutad slängi, sa ei pea niiväga kontrollima oma käitumist. Aga töövestlusel pead olema jällegist ametlik ja aktsepteeritava käitumisega st, et käitud viisakalt ja korralikult. Minu käitumine on sõpradega vahest lapsik ja vahest samas ka tõsine, kuigi ametlikus olukorras oskan ma ennast väga hästi ülal pidada, ent olen suhteliselt pelglik.
Kombed ja tavad on kirjutamata reeglid, ning neid peetakse igal pool erinevalt. Täpselt nii nagu kellelgi välja on kujunenud. Tihti oleme me mingis rollis. Vanematele laps, õpetajale õpilane, ülemusele alluv jne. Mina olen hetkel veel lapse ning õpilase rollis. Ka südametunnistus kuulub mingitpidi kommete ja tavade alla. Me alatihti mõtleme kas me käitusime nüüd õigesti või valesti. Ainult sisimas enda sees teame õiget vastust, näiteks keegi teine ei saa sulle öelda mida sa pead nüüd edasi õppima minema, vaid igaüks otsustab ise, selle järgi, mis talle meeldib ja mida ta kõige paremini oskab.