Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "''Kirjutamise kunst'' Martin Ehala küsimustik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjand, religioon, kirjandi, esmalt, põhimõiste, kirjandis, parima, juttu, koolivägivald, usuõpetus, kunst, kirjutan, seljuhul, lausutud, hakkaks, sulid, lugejat, ehkki, kuhugi, loetledartiklit, koostamiseks, üldistada, sobiksid, tolerantsed, riivavad, kuritegu, koolile, hoiduma, seotus, sajandeid, piiblit, laulma, unustada, saadetud, ristisõjadTekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
eksperimendi ülevaadet, loetleda argumente mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks. Nimekirja koostamine Kuigi nimekiri on oma ülesehituselt lihtne, ei maksa selle koostamisse kergekäeliselt suhtuda. Kõige parem on nimekirja koostada mitmes järgus. Kõigepealt tuleb endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Näiteks kui kirjandi pealkiri on Kunst . kellele ja milleks?, sobib nimekirja koostamise lihtsustamiseks see enda jaoks ümber sõnastada Kellele ja milleks on vaja kunsti? Eesmärk kirjutage lehe ülaserva nagu pealkiri. See aitab mõtteid koondada. Seejärel kirjuta sinna alla lühidalt ja kiiresti niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järjekord ei ole oluline. Tähtis ei ole ka see, kas põhjus on hea või
Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte
Enne kirjutama asumist peaks teadma! Sellise skeemi järgi saab kirjutada keskmiselt korraliku kirjandi! Selleks, et saada rohkem kui 70 punkti, peab kirjutaja järgima küll skeemi, kuid olema isikupärane, näitama oma eruditsiooni, lugemust, haritust ja loogilist arutemisoskust. Loomulikut tuleb osata õigekirja! Kirjandi kirjutamise õppimine sarnaneb võõrkeele õppimisega: õpetaja abiga õpitakse selgeks sõnad ja grammatika, vestlemise ja igapäevase suhtlemise oskust tuleb aga igaühel endal arendada. Enne kirjutama asumist peaks teadma! · Lõikude ja lausete pikkus kirjandis võib olla individuaalne. Juhendis antud numbrid on vaid soovituslikud. · Ometi on töö käigus tõestatud, et lühemad lõigud ei mahuta
KIRJELDAV, ARUTLEV, JUTUSTAV KIRJAND 5. KLASS Sissejuhatus Inimesele on omane soov ennast väljendada, anda edasi infot, teadmisi, emotsioone. Koolis õpime lugema ja kirjutama. Kõigil meil on vahel vajadus oma mõtteid kirja panna, olgu see siis blogi, essee, kirjand, jutt või kommentaar. Peale edasiantud mõtete iseloomustab kirjapandu vahel ka kirjutajat ennast. Kuidas hästi kirjutada? Riina Rotsan Kirjandite liigitus Jutustav kirjand Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand 1.12.2013 Riina Rotsan Erinevaid jutte ja kirjandeid: Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme olemust, loob meeleolu.
Mina arvan, et see on üks punkt, millega õpetajad feilivad. Õpetajad ei suuda kohe alguses õpilastele piisavalt selgelt ära seletada, mis on lõpukirjand ning miks seda kirjutatakse. Lõpukirjand on kindlatel faktidel põhinev loogilises järjestuses oleva sisuga analüüs. Keeruline, eks? Hüva, seletame selle lahti. Lõpukirjand on oma olemuselt ajaleheartikkel nende kahe põhimõte on sama. Mida selle all mõeldud on? See tähendab seda, et kirjandis on kindel temaatika, raudsed faktid (nimed, kuupäevad, aastaarvud, kohanimed, mõisted, selgitused), sissejuhatus (mis püstitab küsimuse ning hakkab sellele vastama ja analüüsima), sisuarendus ning kokkuvõte (mis võtab kõik tähtsamad punktid kokku teiste sõnadega). Väga tähtis on enne kirjandile minekut aru saada, miks üldse kirjutatakse seda ja kuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase
12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamis
kuna siis on juba teada, mida töö sisaldab. Teemaarenduses arutletakse samm-sammult kõnealust probleemi, esitatakse autoriteetide seisukohti ning polemiseeritakse nendega. Et teemaarendus ei oleks hüplik, võiks koostada kava ja mõelda läbi argumentatsiooniloogika, mis järjekorras millest tahetakse kõneleda või proovida pärast essee valmimist, kas iga lõigu kohta on võimalik ühe lausega öelda, millest selles lõigus juttu on ning kas selliselt saadud laused on loogilises järjekorras (st tehakse kava tagantjärgi kontrolli mõttes). Tuleks hoiduda "kõrvalehüpetest" või probleemiga lõdvalt või üldse mitte seotud mõttearenduse loomisest. Selleks, et essee ei manduks referaadiks, tuleb eristada oma originaalsed seisukohad autoriteetide omadest (nt "ma väidan, et...", "sellest järeldub, et...", "minu isiklik seisukoht antud küsimuses on, et...").
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning samuti saavad ka terved lapsed aimu sellest, et on olemas ka nendest erinevaid lapsi, kuid teisest küljest on see õpetajale väga raske, sest erivajadusega laps nõuab ro
Mis on modernism? -Modernism purustas tavapärased arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta -lagunesid kirjanduslikud zanrid -Kirjanduse kaudu ei kirjeldatud enam maailma Loovülesanne: -Millise kangelase loob modernistlik kirjandus -Loo tema portree, pöörates tähelepanu järgnevale: -Suhted teiste inimeste ja ümbritsevaga -rahulolu/rahulolematus iseendaga -tunnetemaailm -oma elu mõtestamine Kirjandite analüüs -Kirjandi vastavus teemale -Teeskava olemasolu, kirjandi stuktuur peab olema paigas -Teeskava: sissejuhatus, teema põhiprobleem. Allteesid, lõppsõna -Argumentatsiooni struktuur -Stiil. Kõik laused oleksid selgelt väljendatud. -Õigekirja kontroll ,,Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses"- Antoine de Saint-Exupery Kirjandi retsensioon Kirjandi teeskava on puudulik. Raske on eristada erinevaid mõtteid. Sissejuhatus läheb muu jutuga ühte. Pole põhiküsimust ega allteese. Puuduvad väited või siis olemasolevatel väidetel
Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õigekiri oli igas kirjandis väga hea. Aasta esimesel kahel kirjandil oli stiil hea, kuid kahel viimasel väga hea. Vorm oli igas kirjandis väga hea. On toimunud silmnähtav areng. Paranenud on õigekiri, stiil ja vorm. Gümnaasiumi viimases klassis õnnestus mul saada ka enda kõrgeim punktiskoor- 80,
Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elulookirjelduse kirjutamine.
õpetamismeetodis, mis üldse neile ei sobi. 4. ,,Sündinud" õpetajatest Muidugi mõnedel on anne ,,olla õpetaja", aga isegi neil oli vaja aega, et ära teenida õpilaste tähelepanu ja lugupidamist. Noorel õpetajal lihtsalt ei ole veel praktikat, aga see on ainult aega küsimus. Kui ma lähen esimest korda tõeliselt kooli töötada, siis proovin paralleelselt klassikalise õpetamismetoodikaga kasutada uudseid nippe, mis olen uurinud ülikoolis. See võiks esmalt imestada õpilasi ja äratada nende tähelepanu, et edasi me saaksime leida sobiva suhtlemisviisi. Teiseks ma küsiks nõuannet kolleegidelt, kuidas nad praktikas tegelevad klassiga, sest reaalsus võib tõsiselt erineda teoreetilistest teadmistest. Hea suhtlemine teiste autoriteetsete pedagoogidega võib ka veenduda õpilasi anda mulle sansi. Viimaseks tuleb lihtsalt ära elada proovi panemist perioodi (nagu ma mäletan kooli ajast, iga uue õpetaja jaoks oli meil katsetused)
ka raamatuid, millega olete teemat uurides tutvunud, aga töös nendele ei viita.) Kirjanduse nimekiri tuleb järjestada tähestiku järgi raamatute või artiklite autorite perekonnanime alusel. Sama autori teosed järjestatakse kronoloogiliselt. Kui väljaandel puudub autor, tuleb alustada väljaande pealkirjast ja see paigutada nimekirja vastavalt tähestikule. Allikate ja kirjanduse nimekirja vormistamisest tuleb lähemalt juttu allpool. 2. Lisad Vajadusel liidetakse tööle lisad, nende hulgas võib olla ka heli- või andmekandjaid. Olenevalt töö teemast saab lisadesse saab panna mahukad illustreerivad materjalid, analüüsitavad õppekavad, kasutatud küsimustikud jms kõik selle, mis hõlbustab lugejal töö mõistmist, aga põhitekstis oleks liiga koormav. Lisad peavad olema pealkirjastatud ning järjest nummerdatud lehtedel. Kui lisades on tegemist
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
stressirohke koolielu ja vanemate esitatud nõudmised. 1.2. Stressi kujunemise faasid Stressi kulgemist jaotatakse kolme erinevasse faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Häire faasis ollakse juba kokku puutunud stressoriga. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda, või loobuda võitlemast. Õpilasele teatatakse, et järgmiseks päevaks on tal kaks kontrolltööd, üks kirjand ja retsentsioon vaja kirjutada ja õhtul kella kuuest kaheksani trenni minna. Õpilane on paanikas, arutab ja mõtleb, kas oleks mõtekas tänane trenn ära jätta, et jõuaks kõik kodutööd tehtud ja jätta kontrolltöödeks õppimatta, ning kirjutab ainult kirjandi ja retsentsiooni valmis, või siis kogub kõik jõuvarud kokku käib trennis ära ja õpib kontrolltöödeks ja kirjutab kirjandi ja retsentsiooni ilusti ära kasvõi unearvelt ja ohtra kohvi joomisega. Vastupanu faas
Sõnumi loomine, edastamine, vastuvõtmine, töötlemine võtab aega. 10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda. Juttu saab huvitamaks teha kehakeele, miimika, intonatsiooniga mängimise teel. Keskkond tuleb valida nii, et see soosiks kommunikatsiooni nt. Ei saa rääkida suure müra sees, sest seal ei kuule midagi. Keskkond ei tohiks ka tähelepanu kõrvale juhtida. Tuleb rääkida kuulajale arusaadavas keeles. Mitte kasutada mitmetähenduslikke sõnu, kui kuulajale võib tähendus ebaselge olla. Sõnum peab olema otsekohene ja aus, selge, sirgjooneline, peab toetama kuulajat, sõnumi peab edastama kohe, 12
Kokkuvõte 4. Kirjuta alljärgneva teksti põhjal lühike ja hea refereering. Sooviga tutvuda eesti koolis hariduse omandanud õpilaste keelekasutusega, uurisime gümnaasiumi lõpukirjandeid, mis olid hangitud Eesti eri paigust. (---) Kokku kasutati 139 lõpukirjandit, 10 kirjandit paikkonna kohta kõikjalt üle Eesti. See on piisav arv, et teha mõningaid järeldusi eesti koolis omandatava kirjakeele kvaliteedi kohta. (---) Vaadeldud 139 kirjandi vigade koguarv oli 1890, seega ühes kirjandis on keskmiselt 14 viga (---) Kirjandite analüüs põhjal võiks õpilaste eesti keele oskust hinnata keskmiseks. Väga paljude maakondade tulemused olid nõrgad, mistõttu eesti keele taset tuleks seal tõsta (---) 5. Loetelu vormistamine Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: kirjastus Istandik. Orav, Heli, Ene Vainik 2005. Keel ja kirjandus nr3. Tee tööd ja näe vaeva... aga ikka oled vihane. Lk 241-256. http://www.vikerkaar
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad ...............
mäluaugud, mida püütakse täita väljamõeldistega. Päevik võib sisaldada struktureerimata materjali, mis jätab uurijale tõlgendamisvabaduse. (2004: 203204) UURIMISTULEMUSED Uurimuses tuleb andmeid analüüsida, tõlgendada ja siis järeldustele jõuda need on uurimuses otsustava tähtsusega. Andmeid tuleb kontrollida, täiendada ja korrastada. Tulemuste analüüsil tuleb valida selline analüüsiviis, mis võimaldab anda probleemile või uurimisülesandele parima vastuse. Ainult analüüsimisest üksi ei piisa, andmeid tuleks ka sünteesida. Sünteesis ühendatud tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele. Tõlgendamise all mõeldakse uurija mõtisklust analüüsi tulemuste üle ja neist tehtud järeldusi. Tõlgendamisel seletatakse ka analüüsis kerkinud tähendusi. Uurimuse järeldused põhinevad sünteesil. Uurija peaks arutlema, milline on saadud tulemuste tähtsus tema uurimisvaldkonnas ja milline on nende laiem tähendus.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Margit Onga KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE Referaat Juhendaja: Pilvi Kula Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus............................................................
,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste
3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 9
Sellel on pea, käed, jalad jne, mis kokku moodustavadki keha. ,,Kõigepealt niisiis aistisin, et mul on pea, käed, jalad ja muud liikmed, millest koosneb see keha, mida nägin justkui enese osana vai isegi pigem endana tervikuna; ja aistisin, et see keha viibib paljude teiste kehade vahel, mis võivad teda mõjutada mitmesugustel kasulikel või kahjulikel viisidel, ja seda kasulikkust mõõtsin mingi lõbutunde järgi ja kahjulikkust valutunde järgi." Hing: Esmalt tuleb mainida, et keha ja hing on täiesti erinevad asjad. Keha on lihtsalt keha, kuid hing on see, mis saab eksisteerida ka ilma kehata. Hinge ei saa mõõta ega kindlalt määratleda ning see on kõikjal, samas mitte kuskil. Tänu hingele on isik see, kes ta on. Seos: Nagu öeldud, saab hing eksisteerida ka ilma kehata ning see on see, mis annab kehale tähenduse. Hing on kõik, mida me ise oleme, vaimsel tasandil. Keha võib käsitleda kui lihtsat tööriista, mis aitab meil
annaabi.ee 
