"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber
maailma algtõukeks, kuid raske haiguse ajal tunnistas temagi, et vajab Jumalat, kellele loota. · Kirjanikule oli eeskujuks J. W. Goethe ,,Faust" (ta jutustas uut Fausti ja Margarete lugu). TEGELASKOND Bulgakovi romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Pilatus Jesua · Ta on Juudamaa prokuraator, kelle · Bulgakovi Jesua on eelkõige inimene, valitsemisajal I sajandil toimusid kes astub julgelt oma hukutajatele peamised evangeeliumi sündmused, vastu. ka Jeesuse hukkamine. · Ta ei ole Jumala Poja rollis, sest meie · Kohtumine Jesuaga paneb ta oma keskel elas ta kui inimene rolli üle järele mõtlema. (inimlikkus, vaprus).
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on
Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle. Nende vestlusse sekkub end konsultandiks nimetav tundmatu, kes tahab Jumala olemasolu tõestada ning alustab
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee
ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee
Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Võõras oli Venemaal, et uurida maag Aurillac Herberti käsikirju. Ta ise tegeles samuti musta maagiaga. Lõpuks teatas ta, et Jeesus oli olemas ning selleks ei pea tõestust olema. Teine peatükk: Pontius Pilatus Prokuraator Pontius Pilatus vihkas roosilõhna ent just seda ta tänna pidevalt tundiski. Samuti oli tal kohutav peavalu. Ta pidi tegelema Jesuaga ehk Ha-Nostriga. Ha-Nostri nimetas kõiki headeks inimesteks. Pontius vihkas, et teda nii kutsuti ning lasi tsensuurio Marcus Rotitapjal mehele õpetada, kuidas peab rääkima. Edaspidi kasutas Jesua sõna hegemon. Ha-Nostri sai aru, et Pontiusel on peavalu ning ta sooviks oma koera Bangaga koos olla. Pilatus määras mehe süüdi. Oli
1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see oli esimene raamatuna trükitud variant, ehkki kärbitud versioon. 1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka
välismaalaste ees ning hirm spioneerimise ees. Siiski leidus ka erandeid, kes tunnistasid jumala olemasolu. Ivan Bezdomnõi traagika: Ivani iseloomuga oli kõik korras, kuni ta kohtus Wolandiga ja Berliozi pea otsast lõigati. Pärast seda varises tema maailm kokku, tema suhtumine ja käitumine muutus ning ta muutus üsna paranoiliseks. Selletõttu viidi mees hullumajja, kus ta kohtus Meistriga. Kui Meister Ivaniga lõpus hüvasti jätab, siis andis ta talle ülesande Pontius Pilatuse lugu lõpetada. 3.Wolandi ja tema kamba tähtsus: Nad kujundavad Moskva elanike saatusi, nendega manipuleerides. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalat. Samuti kritiseerisid ühiskonda ja jagasid kriitikat ka riigikorra suhtes. Nende tegevuse eesmärgid: Saada teada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku sellesse linna. Samuti võib tuleku eesmärgiks olla, et ära viia Meister, Margarita ja romaani käsikiri.
juhtub pretsedenditu Stalin helistab MB-le vt Päevikud, lk 500. Tagajärg MB saab tööd Kunstiteatris. Teda ei represseerita, kuid ka ei avaldata endiselt (mitut näidendit hakatakse lavastama, kuid keelatakse viimasel hetkel ära), ei lasta ka välismaale, ta ei kohtu Staliniga. Ajakirjanduses mõnitatakse, samas kitsa ringi intellektuaalide jaoks kujuneb M sümboliks. Kirjutab ka näidendi Stalinist, ,,Batum", kuid ka see kukub liiga ausalt välja keelatakse ära. MM: Woland Margaritale: ,,...ärge kunagi ega midagi paluge!Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise." Näitleja Bossoi unenäos: lk 209 (silmad ei valeta). 1933 palub MB Jelenal hakata päevikut pidama. MB töötab kuni surmani oma ,,loojanguromaaniga". Raskelt haigena, surm silme ees. Jelena hoolitseb ta eest ennastsalgavalt, viimased aastad võitleb ta elu eest. Vaatamata rängale elule ei olnud nende vahel ühtki tüli
tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosfor rohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte
„Meister ja Margarita“ Raamatuanalüüs Teose tegevus toimub 20.-30. aastate Moskvas, iidses Jeršalaimis ning igavikulises teispoolsuses. Ühel päeval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse. Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale pööratud, hakkab juhtuma igasuguseid imelikke asju ja enamus inimesi, kes Wolandiga natukenegi rohkem kokku puutuvad, lähevad hulluks. Esimine põhiprobleem on, miks inimesed on ahned? Raamatust näide, et teatris kus Woland esines, tegi ta triki inimeste peal, kus ta lasi rahal langeda inimeste sekka ja jälgis, kuidas inimesed hulluvad ja raha järele krabavad ning käe sirutavad.
peaparanduseks viina ning sakuskat toonud oli ,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz" Tsitaat tundub imelik, kuid kui teost lugeda, saab aru, et telegrammis olid paar sõna läinud vahetusse ning sellest ka teksti imelik sisu. Tegelikult oli jutt sellest, et Berlioz jäi trammi alla ja hukkus 2. Lühikokkuvõte teosest. Teoses on juttu on kahest Venemaast revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim. Romaani peategelane meister oli anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist tehti riigiametnike poolt palju vastuargumente, mis kirjanikule väga hinge läksid, ta hävitas oma raamatu ja läks vaimuhaiglasse. Süsteem, mis kehtestab reegleid, väänab ajalugu ja religiooni enda suva järgi, oleks otsekui võitnud, teisitimõtleja oli murtud. Sel kohal sai teos hoo sisse kuna mängu tuli
5) Seosed tänapäevaga Kuna Tsehhov pigem naeruvääristas raamatutegelasi, siis ei usu ma, et selliseid inimesi, kes suures kitsikuses priiskaksid, olemas on. Seega pole neid ilmselt ka tänapäeval. Kuigi selliseid inimesi, kes pettuse ohvriks langevad, nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4
5) Seosed tänapäevaga Kuna Tsehhov pigem naeruvääristas raamatutegelasi, siis ei usu ma, et selliseid inimesi, kes suures kitsikuses priiskaksid, olemas on. Seega pole neid ilmselt ka tänapäeval. Kuigi selliseid inimesi, kes pettuse ohvriks langevad, nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust. 6) Kavapunktid: 1. Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud. 2. Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile. 3. Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda. 4
seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, pärast seda kolib koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. 1944 põgeneb Rootsi. Sureb 1960, maetud Örebro kaimistule. LOOMING: 1909-1924: Romantiline laad, erandlikud karakterid ja hingeseisundid. Üldtuntuks saab seoses Siuruga. Selle perioodi teosed: Klounid ja faunid (följetonikogu, 1919) Saatana karussell (novellid, 1917) August Gailiti surm (novellid, 1919) Rändavad rüütlid (novellid, 1919) Muinasmaa (rmn, 1918) Purpurne surm (rmn, 1924) Idioot (2 novelli, 1928) Iseloomulikku: püüe erakordse poole nii materjalivalikul, sõnastuses kui tegelaskujudes. Värvide julge kasutamine, loodusnähtuste sümboolika, grotesk. Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi.
Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõnevaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Hea näide sellest on Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Need mõtted ja tunded on esindatud siirdkõnes ehk jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis. ,,Meister ja Margarita, Mihhail Bulgakov 24.Romaanis ,,Meister ja Margarita on peaaegu kõikidel Jersalaimi-süzee tegelastel Moskva-süzees oma doppelgänger ehk kaksik. Nimetage neid paare ja seletage, miks kasutas Bulgakov seda võtet nii järjekindlalt. Sellisteks kaksikuteks võiks pidada Jesua ja Meistrit- Jesua oli tõekuulutaja Jersalaimis, Meister püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule. Woland ja Pilates kõikvõimsad juhid/liidrid kumbki oma maailmas.
Õpetab armukadedat abielumeest, kuidas konkurentsist üle olla. Võrdleb armastust sõjaga. Õnnelik, muretu lapsepõlv → üleolev suhtumine. Ütles, et jumalad on rumalatele, et neid vaos hoida – läks Augustese arvamusega vastasseisu. „Läkitused“ on naiskangelannade kirjad armastatud meestele, nt. Penelope, Medeia jne. Näitab meisterlikkust kangelannade kujutamise näol. „Armastuse kunst“ „Ars Amatoria“ paroodilisdidaktiline – kasvatav, õpetav. Kust ja kuidas leida armastatu, kuidas armastust hoida? „Ravimid armastuse vastu“ – mõtted armastusest viib mujale füüsiline töö ehk põllutöö, reisimine, sõda. II periood - mütoloogiale keskendumine. „Metamorfoosid“ ehk muundumised. Kirjeldab ilukirjanduslikult kreeka ja rooma moondumismüüte. Inimesed muutuvad loomadeks jm. 250 muutumismüüti, mis moodustavad tervikliku teose. Algab maailma loomisega, lõpeb Julius Caecari muundumisega komeediks. Hamiltoni kirjapandud müüdid on Ovidiuse nime alt
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning
20. sajandi I pool Kirjandus Kirjandus on trükitud proosa. See on ühtlasi kui kaubanduse haru. Meid huvitab kirjandus kui looming, vaimne seisund mis on seotud inimese kunstilise väljendusega üldiselt. Kõik saab alguse samast lättest. Nt afrikas moonutati muretult inimkehi, et saavutada ekspressiivsust. Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa. Loodi Sveitsis kohvikus Voltaire. Sündis umbes 1914 ringis. Üks esindaja oli Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii nagu inimene magaks �
ka hingeomadustelt täiesti emasse. Isa ei tundunud ta küll nii lähedast iseloomusarnasust, aga talle meeldis siiski ka ise seltsis aega veeta, eriti siis, kui isa jahile läks või hobusega kuhugi kaugemale sõitis, millest kujuneb välja Vilde reisihimu. 1875. aastal, mil Eedi oli kümneaastane, oli ta saksa keele algõpetuses nii kaugele jõudnud, et võis astuda saksa õppekeelega algkooli. Vanemad otsustasid saata Eedi sügisel Tallinnasse ning panna poiss kostile tädimees Jaan Brunbergi (Bornhöhe) perekonda. Sama aasta augustis sõidutas Muuga mõisa kutsar Eduardi koos isaga Rakverre, kust nad kahekesi jätkasid rongiga 6 teekonda Tallinnasse. Vilde nimetas Rakveret oma haridusväravaks, sest selle linna kaudu avanes talle tee haridustemplisse. 4. Kooliaastad Tallinnas Tädimehe perekonnal oli kasutada ühetoaline korter väikeses puumajas
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,,Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo ,,Hüljatud" Muusika- ,,Carmen", Lydia ,,Mu isa maa ja mu arm, Bulgakuv ,,Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud ,,Kalevi Poeg", Jüri Harrak ,,Suur Tõll", LilliPromet ,,Primavera"(Kevad) Filmikunstiga-Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, ,,Kevade", ,,Uku aru" Balleti ja ooperiga- Bulgakov Teatri kunstiga- Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Pilet number 3 Kirjandus rühmitused sajandi alguses Noor- Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor- Eesti- (1905- 1915) Rahvuslik liikumine, Venesstusaeg, Revolutsioon. Rühmitus sai alguse üliõpilaste seltsist. Gümnaasiumi õpilane Gustav Suits toimetas albumit kiired. 3 osa(1902). Noor- Eesti väljundid olid samuti albumid. Albumeid oli 5. I
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Muidugi on sel kunstlik tähendus, et inimväärse tegelasena askeldab ka kärbes, joob veini ja peaks nagu filosofeerimagi. Kärbsel on aga käesoleval korral nõrk ehituslik tähtsus teoses: ta võimaldab küll korteri peremehel filosofeerida, kuid tema olemasolul pole erilisi tulemusi. Ta tundub võõrkehana. Nii jõuame ,,Kõrboja peremeheni" (1922), ilma et teemaks võetud otsinguil oleks mingeid tähelepandavaid tulemusi. Esimesel pilgul ähvardab ,,Kõrboja peremeeski" tühjalt edasi saata. Heitkem aga pilku Katku Villu noorpõlves vigastatud silmale. Katku Villu ja Kõrboja Anna vahekorra kujunemist ta ei mõjuta kuidagi asendamatult. Nende kahe isiku vastastikune külgetõmbavus seal soodetaguses kolgas oleks toimunud nii või teisiti; intensiivistavaks takistuseks oleks olnud piisaval määral Eevi laps, Villu vangisolemine, tema halb kuulsus jne. Soovi korral oleks saanud leiutada hõlpsasti veelgi mõne loomulikuna tunduva kehalise vigastuse
Antsla Gümnaasium Janar Kannimäe 12.a ,,MUST PRINTS" Iris Murdoch Uurimustöö Juhendaja: õp. Iri Reile Antsla 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 Kas tegemist on realistliku või romantistliku romaaniga?...................................................4 IRIS JEAN MURDOCH......................................................................................................5 ,,MUST PRINTS"................................................................................................................7 LÜHIKE ÜLEVAADE SISUST..........................................................................................9 TEGELASTEST................................................................................................................12 Christian ........................................................................
(A.Meissaar 1935:11). Varsti lahkus Dostojevski Siberist ja asus lõpuks Peterburi. Naine oli haige ja jäi Tveri. Peterburis algas Dostojevskil hoogus kirjanduslik tegevus. Ta kirjutas teoseid ja toimetas ajakirja ,,Vremja". Varsti muutus ta üliõpilaste lemmikuks. Ühtlasi elas ta nüüd oma, 40- aastasena, üle oma teise armastusseikluse. Oma mõrsja Poliinaga sooritas ta pikema välisreisi, kannatades väga koketse ja kergemeelse armastatu käitumise tõttu. Välismaal sattus Dostojevski mängukire ohvriks. Painajalikke mälestusi sellest ajast leiame teosest ,,Mängija". Poliina on olnud algkujuks mitmele Dostojevski naiskujule. Varsti katkes vahekord Poliinaga, kuna Dostojevski oli vahepeal moest läinud oma romaani ,,Kuritöö ja karistus" (1866) tagajärjel, millist üliõpilased pidasid endi kohta häbistavaks. Enne ilmunud Dostojevski töist on sest ajast mainimisväärne ,,Ülestähendusi surnud majast"
,,Ärge küsige mult luuletusi" retooriline pöördumine. Ta pöördub ka Noor-Eesti poole, et nemad tema luulet ei avaldaks. ,, Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan" retooriline küsimus. ,,Helin" allegooria. ,,Oleksin ma luuletaja" (9.juuni 1986). Armastusluule Mahult kõige väiksem osa. Enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja ünne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastusluulet ka emast. Näiteks ,, Sa tulid", ,,Üks suu". Veel on kirjutanud ,,Ei usus ilust", ,,Üle vee" (hästi palju kordusi), ,,Sa tulid nagu päikene" võrdlus. ,,Emale" üks pikemaid Liivi luuletusi. Isamaaluule ,,Isamaale" sügavtundeline, sees traagilised noodid, ei ole tuleviku lootust. ,,Must lagi on meie tool"
Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida
Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur - "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika - "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter, Kristjan Raud "Kalevi Poeg", Jüri Arrak "Suur Tõll", Lilli Promet "Primavera" (Kevad) Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru" Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema - nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Kaasaega ja kaasajareegleid tutvustav romaan. Puskin tahtis teosega näidata hinge enneaegset vananemist ja ükskõiksust elu vastu. Onegini stroof- 14 rida (korrastatud värsid). Kangelaste hulgas on autor ise ja kuna P ise sekkub, tundub kogu teos tõepärasem. Lüürilised kõrvalepõiked. Tegevus toimub aastatel1820- 1825. Autor põletab peatükid dekabristide ülestõusust. Realistlik! Kohad: · Peterburi, maamõis, mis sarnaneb Mihhailovskojele. · Moskva. Puskin vastandab tegelasi. · Õed- üks punapõsine ja blond, pinnapealne, rõõmus Olga, teine tõmmu, vaikne, haritud, keeli oskav Tatjana. · Onegin vs Lenski. Onegin kadestab teatud viisil Lenskit, sest tema ei suuda enam millestki vaimustuda. Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet).