siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai abiellumisel sõduriga riigilt toetust). Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale. Elisabethi korter hävib, mitu ööd elavad nad Ernstiga põhimõtteliselt lageda taeva all. Järsku, täiesti juhuslikult märkab Ernst keset lagunud varemeid üht täiesti tervet aiaga maja. See on proua Witte külalistemaja. Noored viibivad seal paar päeva ning Ernst suudab kindlustada Elisabethile sinna majja toa, ise peab ta aga rindele naasma. Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest
c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". 8 g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis.
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" - sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin - võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna - tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis.
Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna
c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. kõige helgem teos. d. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". põhiküsimus, miks sünnivad kuriteod ? Karmim karistus inimesele on peale sunnitud üksildus. g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis.
· "Vennad Karamazovid" · "Kirjaniku päevik" (1880-1881) Pilet nr. 9 Dostojevski ,,Idioodi" või ,,Kuritöö ja karistuse" analüüs. (Idioot) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks
Ta pidi neile jutustama ja patte lunastama. Kuid üks türduk jäi Eke juurde seisma ja rääkis, et tal ei ole pattu lunastada kuid teised tulevad siis kurbadene ja lahkuvad rõõmsatena, aga tema tuli ja läheb kurvana. Ta tahtis Ekke käest ühte pattu. XVII Peederga talu vana ruttab jälle kingule vaatama, kust ulatub vaatama kogu Toomlõuka sood. Ta vaatab jõulist meest Aleksandrit. Ta tahab teda oma tütrele meheks, sest ta ise ei viitsi tööd teha. Vana saadab oma tütre Elda Aleksandrit vaatama. Ühel päeval joovad mehed kõrtsis, kuid järgmistel päevadel ei ole Eldat töötegemist jälgimas. Üks naine jutustab, et Elda pidavat mehele minema Aleksandrile. Aleksander küll ei mäleta, et ta oleks Eldaga pastori juures käind nimesid kirja panemas. Ta ei armasta Eldat. XVIII Pulmapäev läheneb mehed (töökaaslased) valmistuvad peoks. Enam ei käi mehed joomas, vaid hoiavad raha kokku, et osta uued kuued
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
KOOL EKKE MOOR Referaat Koostaja:NIMI 2010 Sisukord · Sisukord.....................................................................................1 · Sissejuhatus................................................................................2 · Autorist ja tema loomingutest....................................................3 · Raamatu kokkuvõte....................................................................4 · Minu arvamus.............................................................................7 · Kasutatud kirjandus....................................................................9 2 Sissejuhatus Raamat räägib noormehest nimega Ekke Moor , kes oli armunud tüdrukusse nimega Eneken Üüvesse. Sõltumata saatuse soovist, ei meeldinud Enekeni isa Toomas Üüve-le ,et tema
Romaani analüüs ,,Ekke Moor" A. Gailit Romaan algab sellega, kuidas Neenu ja Enge tahavad minna Ingelandi laadale. Neenul on kolm poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida. Ühel päeval, kui ema magab ronib Ekke taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta, kuhu ta ise plaanib minna, kuid mõtleb siiski ringi. Ema võtab ta laadale kaasa, kuid ei taha talle raha anda.
Kadi oli aga sama kuri edasi. On pühapäev kui Ekke ütleb praostile, et ta lahkub. Praost Odja on küll kurb kuid ta kiidab Ekket tehtud töö eest ja üritab teda meelitada jutuga, et kuna tema poeg ikkagi ostis selle maatüki ära, siis nad hakkavad sinna taimi istutama ja see võib päris vahva olla. Aga Ekke ei ole nõus, ta tahab juba täna lahkuda, kuid saju tõttu lükkub see üheks päevaks edasi. Ta ei tea kuhu minna, kuid eks elu näitab. Juba mitmendat ööd näeb ta unes isakodu, Ingelandi ja Enekeni, Ekke ärkab keset ööd, ta ei mõista miks ta selliseid unenägusid näeb. Hommikul istuvad Kadi, Ekke ja praost vaikselt laua taga. Praost tõuseb ja lahkub. Nüüd on ka Ekkel , vaatamata vihmale, aeg minna. Ta tunneb kergendust ja rõõmu, ta vilistab mööda maanteed. Teel tunneb ta külma, tuisku ta näos, ta rändab talust tallu pakkudes erinevaid asju rahvale, pitsi, ehteid, küünelakke jne..
Kadi oli aga sama kuri edasi. On pühapäev kui Ekke ütleb praostile, et ta lahkub. Praost Odja on küll kurb kuid ta kiidab Ekket tehtud töö eest ja üritab teda meelitada jutuga, et kuna tema poeg ikkagi ostis selle maatüki ära, siis nad hakkavad sinna taimi istutama ja see võib päris vahva olla. Aga Ekke ei ole nõus, ta tahab juba täna lahkuda, kuid saju tõttu lükkub see üheks päevaks edasi. Ta ei tea kuhu minna, kuid eks elu näitab. Juba mitmendat ööd näeb ta unes isakodu, Ingelandi ja Enekeni, Ekke ärkab keset ööd, ta ei mõista miks ta selliseid unenägusid näeb. Hommikul istuvad Kadi, Ekke ja praost vaikselt laua taga. Praost tõuseb ja lahkub. Nüüd on ka Ekkel , vaatamata vihmale, aeg minna. Ta tunneb kergendust ja rõõmu, ta vilistab mööda maanteed. Teel tunneb ta külma, tuisku ta näos, ta rändab talust tallu pakkudes erinevaid asju rahvale, pitsi, ehteid, küünelakke jne..
sonetid ,, Ekstaas" ,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema: 1) Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda 2) Kujunesid välja isiksusteks Sümbolism + impressionism= uusromantism Under printsess Adson tema paaz Visnapuu vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt. Tekitab jõulisust.(J. Barbarus ,,Katastoof I"- tsitaat ,,Läheb hukka kõik, täis pooduidvõllad, palgid). Ilmub ka ajakiri. (7 numbrit). Ametlikud liikmed: Artur Adson, August Alle, J. V. Barbarus, Albert Kivikas- proosa; Jaan Kärnas- luule; M. Under, F. Tuglas, J. Semper. Lagunemis põhjused:
Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud sveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda
naastes ma soovis, et poleks iialgi läinud puhkama. Ta ei tundnud ennast enam sobivana maailmas. Paul oli ainuke, kes elas sõjakoledused üle, kuid ta ei suutnud iialgi oma normaalse elu juurde naasta. E.Maria.Remarque „Triumfikaar“ Pagulane Ravic leiab kord Pariisi tänaval Võim muudab inimesed südametuks ja isekaks. Romaan. jalutades hirmunud naisterahva Joani, kelle ta Sõja mõju psühhikale on hullem kui kehale. endaga koju kaasa võtab. Naine on hiljuti Kättemaks ja selle tähtsus. Armastuse nimel kaotanud oma abikaasa ja seetõttu Ravic peab pingutama ja sageli kaotusi kandma. Kõik
Tema sisemus jäi igas olukorras endiseks. Põhiidee: olud võivad ka kõige ausama, endale õiget teed otsiva inimese panna väljapääsmatusse olukorda ja ta vajub aeglaselt räpasesse mülkasse, millest ainult lähedaste usu ja suure armastuse abiga on võimalik kuidagi välja ronida. 1868 "Idioot" kriitiline realsim. Kritiseerib Vene ühiskonda. Võib nimetada polüfooniliseks ehk mitmehäälseks- igal tegelasel on oma iseloom ja karakter teose lõpuni. Peategelast vürst Mõskinit võib võrrelda Jeesus Kristusega. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 8 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest.
armastab. Ka kirikuõpetaja on ,,Tões ja Õiguses" üheks peamiseks rivaliteedi reeglistajaks. ,,Mõtle ka armu peale ja ära nõua ainult õigust taga oma naabrimehelt", ütleb õpetaja Andresele. ,,Õigus teeb südame kõvaks, sinu meeled kurjaks, õigus paneb silma silma ja hammas hamba vastu". Algab see kõik aga kirjaniku tõdemusest, et hea meelega oleks Andres ostnud kogu Vargamäe, et elada siin omasoodu nagu vürst, aga teine mees oli ette jõudnud (lk 18) [1]. Ta eluvõitluse suureks mõtteks ongi saada kord ometi kogu Vargamäe enda kätte. ,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte". Igapäine rivaliteet, võitlus üleaedsega, on Andrese sauniku sõnul tõeliseks leivakõrvaseks. Sauna-Madis tõdeb: ,,elame siin nagu kärbsed sitahunniku [2] otsas" (lk 15). Nood kaks kärbest, Pearu ja Andres tahavad üksteisest kõigest hingest erineda. Aga palju ühel kärbsel ikka teisest erineda annab
Sisemised põhjused: 1. Armastas poega ning ei suutnud kaotusega leppida. 2. Sisemised vastuolud. 3. Arvas, et Vronski ei armasta teda enam. 4. Süümepiinad Kity pärast. 5. Armukadedus 6. Ei suutnud Vronski tütart nii armastada kui oma esimest poega. 7. Anna oli pessimist ! Kity on Vronskisse armunud, aga Vronski on tüüpiline naistemees mängib temaga ning suhtest ei saa asja. Kity on löödud ning ei salli mehi enam. Levin on terve elu olnud Kity peretuttav ning tegi talle abieluettepaneku, mis tagasi lükati. Ta oli sellest löödud nng ei julge enam Kity'le läheneda. Ballil kirjutavad nad mõlemad kriidiga oma tunded seinale. Levin teeb uuesti abieluettepaneku, Kity nõustub. Nende abielu kujuneb õnnelikuks, kuigi neil on probleeme üksteise mõistmisega nad pingutavad. Kity esialgu naiivne, kogenematu, emotsionaalne, mõjutatav. Talle on armastus oluline.
on parem) · armastus ja kired dunja ja razumihhin(kõige parem armastus raamatus), luzin, svidigailov, sonja ja roskolnikov roskolnikov oli abielu vastu, roskolnikov leidis sonjas selle, kes teda mõistaks, sest sonja oli nii õilis ja puhas inimene ja julges talle oma kuriteo ära rääkida, truu naine. IDIOOT tegevus peterburi-varssavi rongis, isuts seal vürst m, oli üle 4 aasta vaimuhaiglas, haiglase välimusega, aga pm terve, kohtas rongis parfjon ragosinit ja lukjani. jõudis peterburgi, pidi minema kauge sugulase majja, kohtus kindrali 3 kauni noore tütrega, algul terve pere võttis külmalt vastu, sest ta oli hullaris olnud, aga tegelt nägid kui siiras ja hea inimene Mõs oli, naiivne; kolm tütarta aleksandria, adelandria, aglaja(rabas mõssi oma iluga), oli näinud kindrali toas kabinetis näinud teisest peategelasest
Ekke Moori tee eneseleidmiseni Raamat ,,Ekke Moor" räägib poisist, kes elab Ingelandi lähedal olevas külakeses. Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks. Neenu Moor on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ning nõrk. Kui Ekke oli hea poiss ja oskas korralikult käituda, siis Neenu käitus poisiga samuti hästi, kuid kui Ekke ei kuulanud ema sõna, tegi pättust või lihtsalt narritas teda, suutis Neenu väga karm ja tige ema ol
Peet Vallak-al.luuletuste ja lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil- elunähtuste võigas kujutamine;tema teg. on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: ,,Omakohus" , ,,Neli tuult jalge all", ,,Teod pahurpidi" , ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"- sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Karl Ristikivi-seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei
kiskudes kaasa kaas tegelasi niimodi, et peale esimest näitlist on kogu rändteatri kogukond tema über kiidusõnu ladumas ja rahvusteatrisse kutsumas. Teises vaatluses aga sattub Ekke liiga hoogu ning vältides direktori ja teiste näitlejate proove näident tagasi rööbastele tuua, ohutab ta rahva Rasputini näitlejale peksa andma ja küürakas on sunnitud kardina ette tõmbama ja kuulutama näidendi lõplikuks. Habemes ja peenes kuubes Ekke põgeneb ja seabsammud koju peale kahte magamata ööd ja kolme tegude rohket päeva. #5 Neenu on kodus piiblit lugemas ja nuttmas Aat Elmele kes oma uut piibu imetleb. Algul ei saa eit aru, et vanake kes tarast sisse astub on Ekke mitte teejuhiseid otsiv võõras. Ekke hämmalduseks on Neenu äärmiselt rõõmus ja koos Aadu abiga saunatab, toidab ja riietab Ekke nagu see oleks laulatusele minemas. Neenu oli kahetsenud seda, et pojale ei olnud lihuniku makstud rahast Ekkele midagi andud ega muretsenud kuidas too koju saab ning äkki on ta
seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei
laipade nägemisest. Üks noormeestest Paul saadeti puhkusele, kuid naastes ma soovis, et poleks iialgi läinud puhkama. Ta ei tundnud ennast enam sobivana maailmas. Paul oli ainuke, kes elas sõjakoledused üle, kuid ta ei suutnud iialgi oma normaalse elu juurde naasta. Remarque ,,Triumfikaar" Pagulane Ravic leiab kord Pariisi tänaval jalutades hirmunud Elu pole muinasjutt, et sa naisterahva Joani, kelle ta endaga koju kaasa võtab. Naine saad alati olla sellega, on hiljuti kaotanud oma abikaasa ja seetõttu Ravic otsustab kellega olla tahad. teda kaastundest abistada, otsides talle töö. Nende vahel Armastuse nimel peab tekib suhe
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust. Tema luule oli emotsionaalne ja sisendusjõuline, luules oli ka pettumust ja ma
20.saj.alguse kirjandusvool, mis elustas ja arendas edasi romantismi põhimõtteid, eitades naturalismi ja realismi). Seejärel tekib loomingusse paus,sest kirjanik korraldab kirjanduselu. 3. 1935-lõpuni. Pöördub tagasi realistliku kirjutamislaadi poole. Romaan ,,Väike Illimar". Kirjutas edasi novelle, miniatuure, marginaale. Novellid võib jagada kaheks: 1. Uusromantiline novell, mida iseloomustavad sümboltegelased, detailirikkus ja süngetoonilisus, hukkumismeeleolud. Näiteks novellis ,,Popi ja Huhuu" sümboliseerib Popi rahulikku ja truud inimest, Huhuu on tigeduse, tooruse ja rumaluse sümbol. Isand sümboliseerib kainet mõtlemist. 2. Hilisnovellistika nendes novellides pole fantastikat ega tundelislüürilisi mõtisklusi, Tuglas kirjutab realistlikult. Näiteks ,,Ühe elu mõistatus", ,,Viimne tervitus".
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus tegevusi on samad, ainult lõpp oli tehtud natukene teismoodi. Filmis vürst Mõskini ja Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis
(peremehe tütrega) abielluma, kuna ta oli eile seda lubanud. Niisiis pidas Aleksander oma sõna. Ta läks enda sõpradega poodi ostma ülikonda ja jooke. Sõbrad ostsin endale samuti pulmaks korralikumad riided ning palju jooke. Kui pulmapäev siis kätte jõudis, hakati sööki ja jooki peopaika vedama. Kohale oli tulnud hulk rahvast. Aleksandri poolt oli tehtud suured ettevalmistused, kuid siis tuli jälle Ekke Moor jutuga, et Elda poolt ei ole mingisuguseid valmistusi ega midagi. Elda pettis teda. Ning samal ajal tuli kaks hobust koos vankritega toidu juurde, mis laotati kõik vankritesse. Kogu rahvas sai aru, et neid on petetud. Kuid seda asja ei jäätud nii. Külalised kutsuti majja edasi pidutsema. Pidutseti kaua-kaua. Peale mõningaid väiksemaid sündmusi läks Ekke tagasi koju. Ta kuulis juba koduväravast, et keegi siristab puu ladvas. See oli tema ja Eneken Üüve poeg, nimeks samuti Ekke Moor. Enekese poeg oli samasugune nagu Neenu poeg Ekke kunagi
iseseisev, rahulik ja vaoshoitud. Ta läheb lihtsalt vooluga kaasa, et sarnaneda oma kaaslastega, kuigi peab selleks käituma loomuvastaselt. Täpselt nii tegi ka F.Dostojevski teoses "Idioot" neiu Aglaja Jepatsin. Ta esitles ennast teistele teravameelse ja iroonilise inimesena, kuid tegelikult oli ta väga sügavatundeline naine, kes vajas hellust, hoolt ja armastust nagu me kõik. Ta mängis lähedaste tunnetega, näiteks sellest hoolimata, et ta armastas meeletult vürst Mõskinit, ei tahtnud ta seda välja näidata ja tahtis teistele jätta muljet, et tal pole vürsti vastu mingeid tundeid. Selline käitumine tõi aga kaunile naisele kaasa rohkem kahju kui kasu ning oma õnne ta ei leidnudki. Inimeses on palju varjatud külgi, millest meil endalgi palju aimu pole. Need võivad esile tõusta ohuolukordades või ekstreemsetes situatsioonides. Näiteks ränga liiklusõnnetuse puhul võib ka varem väga enesekindla ja tugeva inimesena tundunud persoon kaotada
Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ja loomuse üle filosofe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
