Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
2. Illustreerimine - näiteid on VAJA arutlemisel selleks, et iseloomustada Üldist Läbi üksiku. Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hiljem. Tsitaatides väsid, Puhka 5-10 minutit. 6. Tsitaatides Mustand on Type Tüüp, analüüsi Seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - Kas kirjand vastab teemale; - Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid JA-fraase;
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu
12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte
2) loetakse tunnetuslikust huvist. Esimesel juhul on valdav info siirdeprotsess. TEKST LUGEJA Sel juhul: 1) on tähendus tekstis; 2) siirdub lugedes tähendus tekstilt lugejale; 3) on protsessi võti lugemisoskus; 4) on lugemise mõõdupuu lugeja vastuvõetud info hulk; 5) saavad head lugejad tekstist rohkem infot kui halvad lugejad. Teisel juhul on lugedes esikohal tõlgendusprotsess. TEKST TÕLGENDUS LUGEJA Sel juhul: 1) muutub tähendus, kui võrrelda mitut lugejat või üht lugejat eri ajal ja oludes; 2) tõlgendavad lugejad teksti erinevalt, kuid sarnase mõtlemistüübiga lugejad mõistavad seda lähedaselt; 3) kasutab lugeja tõlgendusprotsessi võtmena kultuuri- ja kogemustausta ning ajaloolis- ühiskondlikku konteksti. Lugemisstiilid Inimesed kasutavad iga päev erinevaid lugemisstiile. Neid saab liigitada neljaks. 1. Kommunikatiivne lugemine Selle eesmärk on täita kommunikatsiooni tühimikku
VALIKUD Uurimisprotsess on täis valikuid. Uurimisele on loodud hea alus, kui uurija valikud kõigil neljal probleemiseade, teadusfilosoofilisel, uurimistrateegilisel ja teoreetilise käsituse tasandil on ühtekuuluvad. Uurija valikud enne andmete kogumist: 1) Probleemiseade: · Kuivõrd täpselt suudan määratleda probleemi? · Kuidas liigendada probleemi? · Kuidas formuleerin probleemi selgesti ja mõistetavalt? 2) Teadusfilosoofilised valikud (ontoloogia, epistemoloogia, loogika, teoloogia): · Kuidas saan aru uuritavast objektist? · Kuidas loodan saada teadmisi? 3) Meetodite valimine: · Missugused meetodid annavad kõige parema lahennduse püstitatud probleemile? · Missugused alternatiivid tulevad arvesse? · Kuidas põhjendada oma valikut? · Missuguseid andmeid on oluline koguda? 4) Teoreetiline käsitus: · Missugused teooriad liituvad uurimuse teemaga? · Missugune on uurimuse suhe teooriaga? · Mis on uurimuse võtmemõisted? · Kuidas määratlen mõisteid
(Nende plussid ja miinused) -*Ekspromptkõne - Tabavad, vajavad head improvisatsioonioskust. *Maha loetud kõne - Ei mõju kuulajaile, näitab välja ebakindlust. *Päheõpitud kõne - Inimesel puudub oma välja vaade teemale ja ei mõju kuulajale. *Vabalt rääkimine - Formaalse esitusena ei sobi, kuulajatega kõige parem kontakt. 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et võita sümpaatiat ja usaldust 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? - Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Pane statistika tuttavatesse terminitesse, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? - Oluline: Ootuste seadmine, Traditsioonilised funktsioonid. Peab olema: Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled?, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tee parajalt pikk sissejuhatus. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida
69. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? ... loodus ei salli tühja kohta... kõige kohta ei teki kunagi ametlikku informatsiooni 70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, Auditoorium, Kommunikatsiooni allikas, Tagasiside 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, Maht, Visuaalsus AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? Veenmise eesmärgiks on panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 3. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente
vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui tehakse suuremaid muudatusi teose tekstis. Dramaatika ja eepika suhted Mõlemas jutustatakse lugu, millega on seotud tegelased sellepärast on proosat lihtne draamaks üle kanda. Erinevused: Draamas puudub tavaliselt jutustaja, kes seletaks tegelaste käitumist ning tutvustaks nende minevikku. See roll jääb tegelaste enda kanda see
seos lugejaga. Juhtlõigu leidmiseks on küsimus endale: mida sellist ma tean täna, mida ma ei teadnud eile ja mida igaüks peaks teada saama? Juhtlõigu valimisel tehakse tihti kahte tüüpi vigu, seega peaks meeles pidama kahte keeldu: • Juhtlõiku ei panda sensatsioonilist, põnevat, „seksikat“ fakti, mis pole loo seisukohast oluline. Seda viga tehakse seetõttu, et sellise faktiga loodetakse meelitada lugejat uudise juurde. Samal ajal annab selline juhtlõik lugejale vale signaali selle kohta, mis on uudises oluline ja tekitab valesid ootusi. Tulemuseks on lugeja vihastamine. • Juhtlõiku ei panda taustainfot. Selle vea põhjuseks on see, et inimene kaldub loomupäraselt alustama oma lugu taustaga, et „asi oleks selge“ või leiab ajakirjanik, et muidu ei saa lugeja asjadest aru. Faktide hulk Esimene probleem on, mitu fakti panna juhtlõiku
poole *Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast *Väljenda oma emotsioone *Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? *Kronoloogiline *Füüsiline asukoht *Probleem lahendus *Põhjus tagajärg *Teooria praktika 12. Miks on kõnes vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus? 13. Millega toetada ja illustreerida oma juttu? Tsitaadid, asjakohased näited, statistika 14. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? *Ära vurista numbreid *Ümarda arvud *Kasuta usutavat allikat *Korda võtmearve *Pane statistika tuttavatesse terminitesse *Loo pilt 15. Miks on kõne sissejuhatus oluline? *Ootuste seadmine *Traditsioonilised funktsioonid 16. Mis peab olema kõne sissejuhatuses? *Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled? *Anna vajalikku taustinformatsiooni *Tee parajalt pikk sissejuhatus 17. Kuidas luua head sissejuhatust
NAABERRIIGI PRESIDENT pidas meeldejääva kõne.“ Lugeja peab teadma, et Halonen ja president on seotud, muidu ei oleks lugeja jaoks seotud. Teksti koostades tuleb lähtuda potentsiaalsest lugejast ja kaaluda, kui palju ja missugust informatsiooni on teksti mõistmiseks vaja teksti sisse kirjutada, mille puhul aga võib eeldada, et lugeja seda nagunii teeb. Kirjutaja peab oskama ja teadma arvestada, kellele ta kirjutab. Iseenesestmõistetavad asjad võivad lugejat ärritada. Teksti infostruktuur – tuntud ja tundmatu ainese seostamine Infostruktuur tähendab viisi, kuidas tuuakse teksti uut infot. Informatiivsest aspektist jagatakse tuntuks ja tundmatuks. Tundmatu = uus info. See käib iga lause kohta: igas lauses on varem mainitud tuttav lause ja igas lauses midagi uut – tundmatu on tuntuga seoses – teema ja reema ehk väite seos. Reema saab uueks teemaks. Teema võidakse ka osadeks liigendada: linn vs linnaosad
· Ära kurda publikule oma probleeme · Keskendu nende vajadustele 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Ekspromt kõne, peast, (märkmed,) maha lugemine, vabalt loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et muuta kõne huvitavamaks kogu publikule, sest erinevatel inimestel on erinevad lähenemisviisid. 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? · Ära vurista numbreid · Ümarda arvud · Kasuta usutavat allikat · Korda võtmearve · Pane statistika tuttavatesse terminitesse · Loo pilt 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? · Ootuste seadmine · Tähelepanu äratamine · Sümpaatia loomine · Edaspidiste teemade kirjeldus · Ütle kes sa oled ja milleks siin oled · Anna vajalikku taustinfot
Tekst tekib töö käigus, lugemisel. Ta liigub alati läbi teose, läbi teosterea. Neid mõisteid pole võimalik teineteise suhtes füüsiliselt piiritleda. Tekst ei allu klassifikatsioonidele, ei lülitu žanrilistesse hierarhiatesse, ta on piiri peal ja püüab neist välja. Teos on suletud ja taandatav ühele tähistatavale, funktsioneerib kui tervikmärk. Tekstis lükatakse tähistatav pidevalt tulevikku, ta on kõrvalekalduv ja toimib tähistaja sfääris. Loogika, mis teksti juhib, ei rajane “mõistmisel”. Tekst on teos, mis on vastu või omaks võetud kogu selle sümboolse olemuse täiuses. Teos tahaks omada kindlat tähendust. Ta pole vastuolus ühegi monistliku õpetusega, mille jaoks paljusus võrdub maailma kurjusega. teksti iseloomustab mõtte paljusus. tekst toimib läbi erinevate kultuurikeelte, mis moodustavad stereofoonia. Tekst moodustub juba loetud tsitaatidest, mis on ilma jutumärkideta.
Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Lähilugemine ei võimalda näha suurt pilti. Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt). Kauglugemine arvestab suurt pilti, ehk kirjanduse kogupilti, mingis ajas ja kultuuris. Mis on kirjandusteooria? Päripäeva ja vastukarva lugemine. Teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses. -Päripäeva lugemine > tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub -Vastukarva lugemine > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega NÄIDE: F. S. Fitzgeraldi romaan, “Suur Gatsby” (“The Great Gatsby”, 1925) Päripäeva lugemine > romaan kritiseerib pealiskaudseid väärtusi, mis peab sotsiaalset staatust väärtuslikumaks kõikidest teistest väärtustest
tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Ekskees (antiikkultuurist) teaduslik meetod, mille abil uuritakse tekste algse tähenduse leidmine. Hermeneutika (antiikkultuurist) filosoofilisem arutelu, tõlgendamise õpetus. Nähtuse sisemine tõlgendus. 6.Mis on kirjandusteooria? Kirjandusteooria on mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avamiseks. Teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses. Ühel juhul võiks teda iseloomustada kui üldist poeetikat, kirjanduse tingimuste ja 3 reeglipärasuste uurimist. Teiseks seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid. 6.1. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Päripäeva lugemine tõlgendus, mis lähtub sellst, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub.
Õpilane uurib õpetaja juhendamisel teemakohaseid materjale internetist, raamatukogust jm, küsitleb vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, Interneti aadress jm). Kui uurimistöö aluseks on ilukirjandusteos, loeb õpilane teose läbi ja täidab lugedes uurimisteemat silmas pidades erinevaid ülesandeid. Materjali läbitöötamine, süstematiseerimine, liigendamine. Valitakse teemakohane materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidates allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi. 55 Illustreerivate materjalide koostamine
· Konstruktivistlik PT pöörab erilist tähelepanu uurimise ja analüüsimise protsessile, mille käigus uuritavat objekti konstrueeritakse. PT kui uurimismetodoloogia iseärasused. · Uurimisobjektid kui juhtumid uurimise aluseks. Eesmärgiks hüpoteesi genereerida. Uurija ei pea objektist midagi teadma õpib tundma nii nagu on, eelarvamustevabalt. Praktiliselt aga võimatu. Analüüsitakse üksikjuhtumite kogumit, millel on oma arengulugu ja loogika, mis peab analüüsimise käigus olema rekonstrueeritud teatud teoreetilise eesmärgiga. · Sotsioloogiline interpretatsioon teooria genereerimise protsess, mis sarnaneb kunstniku loominguga, kus peavad olema ühendatud kaks konfliktset lähenemist - üks erapooletu/objektiivne vaade, teine reaalsuse teaduslik kujundamine. · Jätkuvus (continuity) objekti tundmaõppimise protsess on pidev samm-sammuline tegevus
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Niimoodi arvamiseks läheb tarvis üsna palju enesekindlust: suhtleja peab pidama end tegijaks ehk agendiks, kes vastutab ise oma sõnade eest. Ülejäänud raamat räägibki tegelikult suhtlejast, tema teadmistest, arvamustest ja vastutusest neljas oskussuhtluse valdkonnas. Termino- loogia peatükis alustame mõiste- ja tähendusseostest. Viimastest eriti sünonüümia, polüseemia ja homonüümiaga toimetulek on oluline eeldus sõnastike tulemuslikul koostamisel ja kasutamisel. Lähtudes sõnastike eesmärkide ja sihtrühmade klassifikatsioonist, võrdleme koostamismeetodeid nende aluseks oleva andmestruktuuri põhjal; lähemalt kirjeldame tehnilisi ja töökorralduslikke vahendeid sõnastike sisemise kooskõla saavutamisel. Lühidalt tuleb juttu ka termini- moodustusest. Tõlkimise peatükk algab uurimisobjekti määratlemise tänamatu Sissejuhatus 11 ülesandega
lele, et jalad mutta kinni ei jääks. (Jüssi 1986: 19) Vahetu looduskirjeldus annab autorile hea lähtekoha ja ajendi tuua teksti juba uusi tähenduskihistusi, mis annavad edasi autori suhtumist looduskeskkonda või mõtestavad kogetut autori teadmistele toetudes. Esitatakse ka kultuuris käibivaid tõdesid ja iseenda maailmavaatelisi arusaamu, filosoofilisi seisukohti või looduskaitselisi põhimõtteid, mida autor pooldab ning mille õigsuses püüab lugejat veenda. Kirjutajate seisukohti, veendumusi ja vaatenurka iseloomustavate tähenduskihtide puhul saame eesti looduskirjanduses välja tuua kaks domineerivat tendentsi. Esiteks on siinse looduskirjanduse traditsioonis rõhutatult suur teadusliku komponendi osatähtsus, mis väljendub detai- lideni täpsetes liigikirjeldustes ja -nimedes, aga ka loodusteadusliku taustinformatsiooni (kasvukohad, tunnused, toitumissuhted jms) rohku- ses
See annab üldsusele sõnumi, et ka kirjandusuurijate seas on levinud arusaam, et lastele kirjutatu on teisejärguline ning lastekirjanik pole ,,päris kirjanik" (Palm 2001: 18). 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine Kõige otsesema seose kirjandus- ja majandussüsteemi vahel loovad kirjastused, kes on raamatuturu olulisemad reguleerijad. Kirjastajad ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd rahvusaate elluviimisest või pedagoogilis-kultuurilistest eesmärkidest, kuivõrd kasumi teenimisest. (Tarrend 2005: 31). Kirjastajate soovimatuse tõttu avaldamisriske võtta hääbus omamaise lasteraamatu väljaandmine pea olematuks. Tekkinud tühikut omamaise kirjanduse väljaandmisel hakkas täitma tõlkekirjandus. Tõlge võib omanda kirjandussüsteemis juhtpositsiooni ja võib hakata vormima vastava maa kirjanduspilti
· Modernsus põhineb eeldusel: universaalsed seadused, mis ühiskonna ja kultuuri arengut juhivad kehtivad alati, kõigile kõikjal. · Postmodernsus: mingeid universaalseid seaduseid ei ole, see on narratiiv, lugu, ettekujutus, lugu sellest kuidas maailm on välja arenenud, mis on välja mõeldud selleks, et valged hetero mehed saaksid kehtestada oma võimu. Ehk universaalsed seadused on valge heteromehe narratiiv. · Modernsus: mõistuse ja loogika abil on võimalik tõde universaalne, lõplik tõde. · Postmodernsus: tegelikkusest ei ole meile kättesaadavad mingid tõelised väited, vaid keelemängud, ainult suletud kirjeldus keeltesse, mis tegelikust ennast ei puuduta. · Modernsus on arusaamal, et valge tsivilisatsioon, mis modernsuse enda on sünnitanud, on kõrgeim, arengus ees ja peaks saama õiguse maailma tervikut juhtima. · Postmodernsus: kõik kultuurid on olemuslikult võrdsed
4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise aluse andis retseptiivne esteetika. 1970.aa Konstanzi ülikool: H.R Jauss ja W. Iser väitsid, et tekst on autori ja lugeja ootusehorisontide kohtumispaik. Ootushorisont on autori või lugeja kultuurikompetents, mis määrab ära autori ja lugeja vahekorra. Tekst on dialoog, seega üksnes lugeja osavõtt annab tekstile lõplikkuse. Tekst sisaldab küsimust ja stimuleerib lugejat küsimusi esitama, saades tekstist ka vastuseid. Lugeja suhtub teksti valikuliselt ja loob uue teksti. Tekstis on muutumatu ja muutlik osa. Muutumatu osa on materiaalne (kirjamärgid), muutlik osa kerkib lugeja teadvuses. Tänapäeval on teksti muutlikkus suurenenud. Retseptivistika uurib teksti muutlikku osa: lugejaid, hinnanguid, arvamusi ja tõlgendusi. Vastuvõttu eri kultuurides ja ajas. b) mentaalsuste uurimine. Tekkis saksa ja inglise romantismis. Volksgeist (rahva
kuulamine või sellest mõtlemine). praktika, mis üritab kehalisust tõrjuda ja madaldada nietzsche ei olnud sellega nõus. ta kirjeldas olulisena pigem muusikast saadavat kollektiivset ekstaasi, kehalise aspekti olulisust. nietzsche oli vägagi kiindunud kreekalikku maailmatajusse. talle meeldib, et kreeka tragöödias on alati ole3pomas ekstaatiline komponent, isegi siis, kui mängus on surm. sellele vastandub kristlik või judeokristlik loogika, kus inimesed võtavad surma vastu lunastuse ootuses, ootavad elu pärast surma. antiikne maailm naudib elu ennast ja naudib ka elu lõppemist. inimesed vajavad siiski mõlemat printsiipi, nii dionysoslikku kui ka apolloonlikku. selles osas nägi nietzsche sobiva karakterina richard wagnerit, kellega ta hiljem küll siiski tõsiselt tülli läks. 18s maailm oli nietzsche käsitluses apolloonliku mõtte võidu maailma ja see oli tema meelest kurb võit.
sellele tuginev oskus hoiakuid ning käitumist muuta. Reklaamipsühholoogia lähtealused Reklaami psühholoogiline olemus Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Lõppkokkuvõttes on reklaami eesmärgiks soodsalt müüa oma kaupa või teenust. Professionaalsed reklaamijad ei lähtu oma tegevuses umbmäärasest eesmärgist oma toodet/teenust lihtsalt tutvustada, vaid püstitavad väga konkreetsed sageli spetsiifilised eesmärgid, mille saavutamist või mittesaavutamist on samuti võimalik täpselt kontrollida. Näiteks luua mainet oma firmale, teenustele ja toodetele; näidata võistlejate teenuste ja toodete omadusi endale soodsas valguses; parandada või säilitada oma imagot, prestiizi ja juhtivat positsiooni; tutvustada uut firmat ja/või
objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
