Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamis
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus · Hea ilukirjanduse tundmine / erinevate näidete seostamisoskus · Lai silmaring + spetsiifilised teadmised mõnes kitsamas valdkonnas · Ladus väljendusoskus / hea grammatiline vaist / oskus ennast aidata (ÕS) Eksamile tuleb kaasa võtta:
Enne kirjutama asumist peaks teadma! Sellise skeemi järgi saab kirjutada keskmiselt korraliku kirjandi! Selleks, et saada rohkem kui 70 punkti, peab kirjutaja järgima küll skeemi, kuid olema isikupärane, näitama oma eruditsiooni, lugemust, haritust ja loogilist arutemisoskust. Loomulikut tuleb osata õigekirja! Kirjandi kirjutamise õppimine sarnaneb võõrkeele õppimisega: õpetaja abiga õpitakse selgeks sõnad ja grammatika, vestlemise ja igapäevase suhtlemise oskust tuleb aga igaühel endal arendada. Enne kirjutama asumist peaks teadma! · Lõikude ja lausete pikkus kirjandis võib olla individuaalne. Juhendis antud numbrid on vaid soovituslikud. · Ometi on töö käigus tõestatud, et lühemad lõigud ei mahuta
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte
Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arendus, mis koosneb rohkemast kui ühest või kahest lausest. Nii nagu kirjand peab olema tervik, peab ka lõik, kui kirjandi põhiühik, olema väike omaette tervik. Ühe-kahelauselise lõigu saab sageli liita kas eelmise või järgmise lõiguga, või siis tuleb mõtet hajutada. 7. Kirjandis ei tohi esineda sisulisi vastuolusid. 8. Sissejuhatus ja lõppsõna ei tohi kattuda sisuliselt, sest neil on erinevad funktsioonid. Sissejuhatuse ülesanne on viia mõtted teema juurde ja lõppsõna ülesanne on sisaldada mingit kirjandist, tema arengust tulenevat järeldust. Samuti ei tohi lõpetus korrata kirjandi põhiosas
Mina arvan, et see on üks punkt, millega õpetajad feilivad. Õpetajad ei suuda kohe alguses õpilastele piisavalt selgelt ära seletada, mis on lõpukirjand ning miks seda kirjutatakse. Lõpukirjand on kindlatel faktidel põhinev loogilises järjestuses oleva sisuga analüüs. Keeruline, eks? Hüva, seletame selle lahti. Lõpukirjand on oma olemuselt ajaleheartikkel nende kahe põhimõte on sama. Mida selle all mõeldud on? See tähendab seda, et kirjandis on kindel temaatika, raudsed faktid (nimed, kuupäevad, aastaarvud, kohanimed, mõisted, selgitused), sissejuhatus (mis püstitab küsimuse ning hakkab sellele vastama ja analüüsima), sisuarendus ning kokkuvõte (mis võtab kõik tähtsamad punktid kokku teiste sõnadega). Väga tähtis on enne kirjandile minekut aru saada, miks üldse kirjutatakse seda ja kuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö
oma sõnu ning kirjutab pildi juurde kõik leitud sarnasused; · kõik joonistused köidetakse kokku raamatukeseks. Ulesanne 7. Ahvatlev algriim · paberile kirjutatud kirjatähed asetatakse kotti; · iga õpilane valib kotist ühe või kaks tähte; · õpilane peab nimetama looma, kelle nimi algab selle tähega (häälikuga); · õpilane püüab leida antud tähega algava tegusõna, omadussõna ja määruse; · nendest ühe häälikuga algavatest sõnadest koostab õpilane lause; · laused näidaku võimalikult palju loovust; · lauseid võib läbi arutada kogu klassiga; · õpilane kirjutab oma algriimiga lause paberile ning illustreerib selle joonistusega; · lehed köidetakse raamatukeseks. Nimi ____________________ Kuupäev ________________ 101 KASUTUST Kirjuta, kuidas saad neid asju kasutada. Kirjaklamber- panen paberid kokku, teen keti, kasutan meisterdamiseks. Juuksenõel- ______________________________________________ ______ Kamm-
mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess..................................................................................................
Lugemiseks valmistumisel pööratakse tähelepanu järgmistele asjaoludele. 1. Millised on teksti pealkiri ja alapealkirjad? Pealkiri viitab teksti laadile, alapealkirjad näitavad teksti ülesehitust ja osutavad mõttearenduse iseloomule. 2. Kui pikk on tekst? Kuidas on see paigutatud lehekülgedele ja liigendatud lõikudeks? Teksti pikkus osutab teemaarenduse ulatusele ja süvenemisastmele. Lõik on kindel mõtteühik, mis sisaldab teemaarenduse seisukohalt olulisi väiteid, üldistusi, hinnanuid. 3. Mil määral ja kuidas on tekst illustreeritud? Millised on illustratsioonide allkirjad? Illustratsioonid rõhutavad teksti teatud külgi, näitavad, mida autor või väljaandja oluliseks peab. 4. Kas tekstiga on liidetud tabeleid, graafikuid või diagramme? Kuidas need on allkirjastatud? Tabelid, graafikud, diagrammid võimaldavad andmeid esitada üldistavalt ja võrdlevalt. 5. Kui palju esineb tekstis andmeid?
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ...................................................................................................
* TJG uurimistöös peaks olema vähemalt 4 allikat (neist mitte rohkem kui pooled internetiallikad). 5.3. Kava koostamine Teema valiku ja kirjanduse alusel püstitatakse tööle eesmärgid ja sõnastatakse uurimisküsimus ning mõeldakse uurimistöö hüpotees(id). Kirjanduse analüüsi, töö eesmärkide ja uurimisküsimuste alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. Oluline on, et kava oleks terviklik, selge ja loogiline, ning töö ülesehitus oleks allutatud töö eesmärkidele. 5.4. Andmete kogumine uurimuse jaoks Uurimistöö käigus kogutakse materjali töö hüpoteeside kontrollimiseks. Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. Empiiriliseks materjaliks on uurimisküsimusest lähtuvad andmed. Viimaste kogumiseks kasutatakse vastavalt vajadusele andmekogumismeetodeid, näiteks
Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest. 3 TEADUSTÖÖLE ESITATAVAID NÕUDEID Töö peab esitama midagi uut ja esmakordset (uurimuse puhul). Autor peab olema töös erapooletu, väited peavad põhinema faktidel. Lugeja peab saama autori väiteid kontrollida, seepärast peab teiste autorite seisukohad olema viidatud täpselt. Arutlus, arvutused ja terminid peavad olema täpsed, loogilised, tekst üheselt mõistetav. Uurimuse sisu peab olema mõistetav kõigile, mitte ainult valdkonna spetsialistile. Teiste autorite seisukohtadesse, samuti enda arvamusse peab suhtuma kriitiliselt. KIRJUTAMISE STIILIST Uurimistöö keel on täpne ja selge, vältida tuleb emotsionaalsust. Professor Uno Mereste on
8. etapp Uurimistöö kaitsmine. 5 3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte
SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt
SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt
Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. Uurimistöö raames teoreetilist kirjandust lugedes on mahust hoopis olulisem loetust arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest ning materjali paigutamine enda töö konteksti. 1.4. Töö kava koostamine Töö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, seejuures nende järgnevus on teadustöö puhul oluline. Samas võib mingil määral uurimistöö ülesehituses esineda ka ainespetsiifilisi iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga.
Referaat ei piirdu üksnes materjali refereerimisega, vaid referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Seega refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaadi koostamine algab teemakohase materjali otsimisest ja korrastamisest. Seejärel koostatakse referaadi kava. Sissejuhatuses tuleb anda ülevaade sellest, millised küsimused töös vaatluse alla tulevad. Arenduses tuleb esitada nendest ülevaade ning lisada enda seisukohad. Referaadis peaks arenduse osa olema liigendatud omaette peatükkideks ja alapeatükkideks ning vajadusel punktideks, mis käsitlevad teema erinevaid tahke. Kokkuvõte summeerib lühidalt enda sõnadega arenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes ei tulda enam välja uute seisukohtadega. Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni.
III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile.
............................................. 14 3.3. Praktilise töö raporti struktuur.................................................................................................... 15 4. VORMISTAMINE ............................................................................................................................ 18 4.1. Üldnõuded .................................................................................................................................. 18 4.2. Pealkirjad.................................................................................................................................... 18 4.3. Tiitelleht ..................................................................................................................................... 19 4.4. Illustratsioonid............................................................................................................................ 19 4.5. Lisad ...........................................
Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt lisad on sisukorras ühekaupa. Sissejuhatuses on: teema valiku põhjendamine; töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine; kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa
aspekte, uurimisvalimeid ja tulemusi, suhestada neid kriitiliselt üksteisega. Püüdma peab osutada ka uurimustes märgatud seisukohtade erinevustele, vastuoludele ja puudustele, selleks peab valdkonda hästi tundma, et suuta lõpuks ülevaatesse valida ainult asjakohast, otseselt uurimisteemaga seotud kirjandust. Ainult asja tundes saab kirjanduse ülevaate koostada nii, et üldisi, uurimisteemaga lõdvalt teemaga uurimusi refereeritakse üldsõnaliselt. Uurija peab olema tõlgendustes aus ja vastuolulisi uurimistulemusi esitades neutraalne. Kirjanduse ülevaadet on põhjust liigendada nii, et erinevad vaatenurgad, koolkonnad ja tõlgendused üksteisest selgesti eraldatud oleksid. (2004: 106 113) VALIKUD Uurimisprotsess on täis valikuid. Uurimisele on loodud hea alus, kui uurija valikud kõigil neljal probleemiseade, teadusfilosoofilisel, uurimistrateegilisel ja teoreetilise käsituse
● paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Leheküljenumbrid asuvad lehekülje all keskel. Tiitelleht võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid sellele ei märgita. 7 Töö osi (uus pealkiri, sisukord, sissejuhatus vms) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Pealkirjad joondatakse lehekülje vasakusse serva. Töö osade pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. ● Esimese astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 16 punkti, rasvases kirjas. Pealkirja ette jätta täiendavalt 48 punkti (4 tähekõrgust) vaba ruumi. ● Teise astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 14 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi
pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna. Poster peab olema visuaalselt atraktiivne. Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide
Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest. Uurimistöö kirjapanekul tuleb lähtuda terminoloogilisest ja arvutuste täpsusest. Töö ülesehitus ja teksti sõnastus peavad olema selgelt esitatud. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada samas tähenduses
Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab koostada automaatselt, kui töös esinevate pealkirjade vormistamisel kasutada pealkirjalaade. 2.1.3 Sissejuhatus Sissejuhatus on töö osa, milles on ära toodud teema valiku põhjendus, teema aktuaalsus, täht- sus, töö eesmärk, ülesanded ja meetodid. Sissejuhatuses nimetatakse lähtematerjalid ja allikad ning antakse lühike ülevaade töö ülesehitusest. Sissejuhatus ei sisaldada üleliigseid andmeid ja moodustab tavaliselt 1/10 töö mahust. 2.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosa ehk sisuline osa on süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlus- test ning koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Põhiosa peab andma üksikas-
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Puuduolevad komad või sõnad on teksti lisatud ning rohelisega toonitatud(,). · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte. EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Kas tähtsate eesmärkide väljatoomine annab Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, teemaarendusele midagi juurde?
................................................................................ 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3.2 Keel ja stiil ....................................................................................................................... 8 3.3 Lehekülje kujundus .......................................................................................................... 9 3.4 Pealkirjad ja sisukord ....................................................................................................... 9 3.5.1 Lühendid.................................................................................................................. 10 3.5.2 Loetelud ................................................................................................................... 10 3.5.3 Arvud ..................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
