Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand - "Mitte jõus pole tõde vaid tões on jõud"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõus, müra, öelnud, lihtsate, valedele, pidevad, vägivallaga, minus, temale, osapoolel, järelandmisi, osutub, arvamusi, esitades, asjast, olulisemat, eelmine, tundides, kannatama, möödudes, julgus, võitu, kordi, peitus, seniste, elatud, tõkkedKuidas kaitsta Eesti kultuuri? Ma nõustun Paul Joseph Geobbels'iga kes on öelnud: Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Eesti kultuuriga on asjad halvad - tänapäeva inimesed ei tea kuidas seda kaitsta. Selleks, et kõik ei hakkaks mõtlema nagu Geobbels on vaja analüüsida kõigepealt probleeme, mis on seotud meie kultuuriga ning siis otsida võimalike lahendusi. Millised on peamised probleemid Eesti kultuuris ning kuidas neid lahendada? Kõige suuremaks probleemiks kultuuri säilitamisel on turvalisus. Erinevaid probleeme
b. Marmeladovite perekond ja Raskolnikov Marmeladovite perekond unistab puhta headuse maailmast, kohtunikust, kes mõistab kõik ja andestab kõik, ka joodikutele, kes on kaotanud inimnäo. Vanim tütar Sonja, kes on olude sunnil prostituudiks hakanud, on vaikne, valge peaga, kõhn, nägu alati kahvatu, kuid astub vaimsesse võitlusse uhke ja andeka Raskolnikoviga ja võidab. Tänu temale tunnistab Raskolnikov oma teo üles. Sunnitöölaagris toimub Raskolnikovis hingeline murrang. Sonja uskus absoluutse headuse võitu. Samas ei arva ta , et elu ongi vaid eneseohverdus ja kannatus. Raskolnikov kehastab Sonja silmis kõlbelist ilu ja jõudu. "Sonja idee" võitis "Raskolnikovi idee". c. Dunja, Pulheeria, Luzin ja Svidrigailov, Razumihhin
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid). Valijad valivad oma esindajad ebaoluliste omaduste järgi. 9. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat? Platon: Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte ja valitsemine tuleks jätta asjatundjate hooleks. Demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Aga inimesed pole ette valmistatud selleks, et valida parimaid juhte. Platon kaebab, et lihtsate ülesannete- nagu kingategemise- puhul me arvestame, et ainult eriliselt ettevalmistatud isik võib teenida oma eesmärki, poliitikas ja riigijuhtimises aga oletame, et igaüks teab, kuidas riiki valitseda. Poliitilise filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette valmistada parimaid valitsemiseks üldsuse hüvanguks. Platon oli demokraatia vastu. 10
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise meetod, täpsete määratluste kindlaks tegemise viis. Täpsed määratlused tekivad esemeid ja nähtusi liikidesse ja klassidesse jagades, Sokratese puhul induktiivselt (loogiline järeldamine üksikult üldisele). Ta püüab koondada erinevate nähtuste analoogsed jooned ja tehe nende sarnasuse põhjal üldistusi. Seejuures kasutab Sokrates ka hüpoteesi, uuendades analüüsi käigus oma hüpoteesi pidevalt. Sokrates olevat öelnud, et kes tunneb ennast, tunneb ka seda, mis on tema jaoks kasulik, ning annab enesele aru, milleks ta on võimeline ja milleks mitte. Ent ainult hea ja kurja tundmine pole veel tõeline hüve, kui see ei vii hinge ravimisele (mõtestatud vaimne elu, hingesuuruse kasv). Sokrates väitis eneses rääkivat midagi jumalikku, mis andis näpunäiteid (kuues meel, südame hääl). Sokrates nägi jumalat kui isikustamata maailmamõistust, üleinimlikku tarkust
hammasrataste vahele jäänud. b)Luule jaguneb neljaks: *loodusluule *Isamaaluule *armastusluule *autobiograafiline luule Kronoloogiliselt jaguneb luule kaheks. Algule kirjutab luulet tellimuse peale ning teine periood kirjutab luulet endale. 1893 aasta saab piirikiviks. Goethe ja Schiller on teda mõjutanud realistliku luulega, eelkõige luules tõe kujutamine. Tuglas on öelnud "Et Liivi ei ole oma luulet kirjutanud, vaid ta on selle läbi elanud". Loodusluule- kirjutanud kõigist aastaaegadest, kõige tunde lähedasem on sügis, seotud inimestega, liiv võrdleb oma meeleolu loodusega, oskab näha väikesi detaile, sõnastuselt hästi napid, rütmi kujundavad kordused, Liivi jaoks on loodus kui elus, loodus sünnib kui iga päev uuesti. Kevad luule sootus ja igatsus. Suve teemat on kõige vähem, jõuline küpsus ja tugevus, suvi on kõige kallim
nägema. Kes vaeva ei näe, see ka edukaks ei saa, järelikult on see kinni isikus endas, ennast saab muuta paremaks ning kohanemisvõimelisemaks. 43. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad võivad sattuda vastuollu. Sartre moraalist saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei eksisteeri, kõik oleneb inimesest ja sellest mis temale endale tunduvad õiged ja valed, loevad ka inimese väärtused, mis võivad olla mitmetimõistetavad. Mitte üksi moraal ei saa kindlustada, et mingi eesmärk saaks saavutatud. 44. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika-uurimisobjekstiks ilu, kauniduse avaldumine, tegeleb ilu ning kunstiga. Kas millegi ilusaks pidamine sõltub vaatlejas? Kas ilu on kunstis oluline
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
põhimõtted. Ta oli juba pikka aega katsetanud ning lisanud põhimõtteid mahukale geomeetrilisele mõistele, mida ta ise nimetas trapetsoidi seaduseks (sellega ta mõnitab narre, kes hauguvad vale puu all). LaVeyd hakati soovima kõnemeheks ning külaliseks raadio- ja telesaadetesse. Teda otsisid ka TV-produtsendid ning filmide loojad, kes soovisid saada tehnilist abi Saatanast rääkivate filmide tegemisel. Vahel oli LaVey ka näitleja. Sotsioloog Clinton S. Sanders on öelnud: ,,... mitte ühelgi teisel okultistil pole olnud sellist võimu satanismi kajastavate filmide tegemisel, kui seda on olnud Anton Szandor LaVeyl. Rituaalid ja varjatud sümbolism on kesksed elemendid LaVey kirikus ning filmides, kus ta on saanud okultistlikke rituaale kujundada, on need täis traditsionaalseid okultistlikke sümboleid. Sümbolite rühk Saatanakirikus on katse koondada inimeste emotsionaalseid jõude. Niiviisi ilustatud rituaalsuses, mis on keskne
samas tuleks arvestada, et edukat suhtlemist mõjustavad ka psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Imago alla käib üldjoontes inimese hoiak, kõnestiil, hääl, kehakeel, tema kõnnak ja naeratus, kogu välimus riietus, soeng ning tegelikult kõik, mis inimene on. Oma imago otsingul võib esitada küsimusi: 1. Kes ma tahan olla ja millist signaali välja saata? 2. Kas ma täna saadan seda signaali välja? 3. Mis mängib minu jaoks olulist rolli, mis on minus erilist? 4. Milline on minu kõnestiil? 5. Milline on minu kõnnak? Kas seda on vaja muuta? 6. Mida räägib minu riietumisstiil ja soeng? Kas olen sellega rahul? 7. Kas minu sõnad, minu kõne ja minu välimus on harmoonias? Väljendavad nad üht sõnumit? 8. Mida saaksin veel teha selleks, et anda endast edasi just seda sõnumit, mida soovin? Nende küsimuste üle analüüsides peaks inimene teoreetiliselt saama rohkem selgust osas,
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks me
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
tunud osavusega ja püsivusega hakkas 17-aastane nooruk kindlameelselt püüdlema oma eesmärgi poole ja saigi riigiametnikuks. Kuid selle eesmärgi saavutamiseks kulutas isa tervelt 23 aastat. Vanne, mille ta oli omale elus andnud mitte naasta oma kodumaale enne kui temast on saanud "inimene", oli nüüd täidetud. Eesmärk oli saavutatud; ent kodukülas, kust isa poisikesena oli lahkunud, ei mäletanud teda enam keegi ja küla ise oli muutunud temale võõraks. Saanud 56 aastaseks, otsustas isa, et võiks puhata. Kui ka nüüd ei suutnud ta ühtki päeva mööda saata "loodriametis". Ta ostis endale Austria linnakese Lambachi piirides asuva teenismõisa, mida ise majandas, pöördudes niiviisi peale pikki ja raskeid aastaid tagasi oma vanemate tegevusala juurde. Just nimelt sel epohhil hakkasid minus formeeruma esimesed ideaalid. Veetsin palju aega värskes õhus. Tee minu koolini oli väga pikk
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
Seda pakub jumalik valgustus, Idee absoluudist. Augustinus pidi palju väitlema manilaste vastu ja Pelagiuse õpetuse vastu vaba tahte küsimuses. Lisaks võitles Augustinus donatistidega, kes arvasid, et preester ei tohi olla patune. Augustinuse järgi on kirik on jumalariik maa peal. Dionysios Areopagita oli traditsiooni järgi Ateena esimene piiskop, kelle apostel Paulus oli võitnud ristiusule (Ap. teod 17:34). Kuid temale omistatud kirjad on siiski kirjutatud palju hiljem, V saj. Jumala kohta saame teadmisi kolmel viisil: jaatava, eitava ja sümboolse teoloogia meetodil. Jaatades omistame J-le neid kõrgeimaid omadusi, mida me inimesed tunneme ning seda ülimal määral. Eitadese välistame J-l omadusi, millega tähistame muutlikke ja kaduvaid esemeid. Sümboolse teoloogia järgi, omistame Jumalale mitmesuguseid omadusi, olles aga ühtlasi teadlikud, et need on vaid ebatäiuslikud kujundid.
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1
kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt
mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on erinevaid ja mõned neidst suudavad nutta päris pikalt ka üksi olles, kas nutetakse valust või jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi
ee 27.01.2017) Hea stress viib meid rasketes olukordades edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes situatsioonides kohaneda. Eustressi kogetakse tavaliselt siis, kui nähakse enda ees väljakutsuvat olukorda, mis paneb inimese proovile. Kuigi eustressi tekitav olukord nõuab organismilt samuti kohanemist ja pingutust, saabub selle möödudes suur rahulolu tehtuga.(miksike.ee 27.01.2017) Esimesed stressiuuringud leidsid seose mõõduka pinge ja edukama soorituse vahel. Paljud juhid on öelnud, et kõige paremad mõtted ja lahendused on tulnud just keerulistes olukordades.Seega võib lühiajaline stress meile olla kasulik. Negatiivne stress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud
see, kuhu ma nüüd välja jõudsin, on nirvaana Enne tuleb sõna, siis selle järgi elamine, vastupidi ei saa. Ma ei saa enne käia kirikus 10 aastat ja siis alles enda jaoks leiutada sõna ,,jumal". Kui meil poleks sõna ,,kurjus", siis poleks meil ka kurjuse probleeme. *sõna on enne kui eesmärk, ta on eesmärgi aluseks. Ka meie ihad on keeleliselt struktureeritud. Ma loon ihaobjekti, millel juba on keeleline staatus. N: naise ihaldamine. Mitte nii, et kõigepealt on minus sõnatu iha, vaid ma ise loon oma iha, kasutades ära seda keelt, loon enale ihaobjekti, et tunda end midagi ihaldamas. Kui ma midagi ei ihalda, siis olen surnud. Ihaobjekti valikult mängivad ühiskondlikud väärtused suurt rolli. N: miks just naiseiha, miks mitte meheiha? Keele ja füüsilise maailma vahel on oluline kontrast: füüsiline maailm meie ümber koosneb üksikutest konkreetsetest asjadest, sõnad on enamuses üldised. Kui ma midagi kirjeldan (N:
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
tänavarahutused , siis jääb ka väljend "väidetavad revolutsionäärid" ilmselgelt põhjendamatuks. See aga tähendab, et Eesti on nüüd varasemast haavatavam ultranatsionalistliku retoorika suhtes ning kättesaadavam Milosevii, Hitleri või Stalini taolistele poliitikutele ning ideoloogiatele. Miks meil ei ole siis kodusõda? Vaadates tagantjärele seda vihkamist, mida ühed mu kaasmaalased mu teiste kaasmaalaste vastu paari päeva jooksul meedias välja valasid, süveneb minus ainult üks veendumus: see, et ma ei kirjuta praegu rindeteateid pealkirjaga "Me oleme kaotanud Kiviõli!", ei ole tingitud ei Eesti valitsuse "karmidest otsustest", mai alguses Tallinna linnapea poolt kokku kutsutud ümarlauast ega Eesti meediast, vaid selle eest pean ma tänama ainult oma venekeelseid kaasmaalasi, kes tegid juba mainitud otsuse: mitte vastata vihkamisele vihkamisega ja astuda välja vägivalla suletud ringist. Niisugune käitumine peaks meile kõigile tõestama, et
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn
1920ndaid nimetatakse «kergemeelseteks» ja dzässil on selles oma osa. Kohvergrammofon võrrelgem seda papa Kiire suure ja raske imemasinaga («Mingem üles mägedelle...») laiendas muusika tarbimist ja levikut; tulemas oli raadio. Eesti põhjarannikul jäid 1920ndad ajalukku ja rahva mällu salapiirituse ajastuna. Eestis oli kehtinud kuiv seadus aastail 19141920 (olemata seejuures päris kuiv); soomlased kehtestasid oma kuiva seaduse 1919 ja see oli jõus 1932. aastani. Selle ajaga veeti Eestit Soome lugematu arv kanistreid piiritust ja teeniti raha, mille täpne suurus pole teada, kuid mille suurest hulgast annavad tunnistust «piiritusekuningate» uhked häärberid päris paljudes rannakülades. Eestile ei teinud see keelatud äri mingit kahju, kuid korra ja seaduse nimel ning lugupidamisest sõbraliku naaberriigi vastu püüdsid politsei ja piirivalve seda igati takistada.
A: Kas suudad seda ka siin teha? D: Jah, kuid efekt ei säili kaua liiga palju on segajaid (häireid, müra). A: Aga kuidas nad valgust saavad? D: Samamoodi, et paluvad valgust Universaalselt Maatriksilt ja saavad selle. 8 A: See tähendab, et kui ma ühendun siin Universaalse Maatriksiga ja palun valgust, täitub tuba valgusega? D: Muidugi mitte. Siin on see veel võimatu, aga see võimalus tuleb. Antud momendil on siin liiga palju müra. Ja ei sina ega mitte keegi ei saa seda momendil teha... igal juhul mitte pikema aja kestel. Võib-olla õnnestub see kontsentreerimise ajal aga tulemus kaob mõne sekundi jooksul kauemaks ei võimalda seda Maa morfogeenne väli. A: Sa ütlesid, et esialgu pole. Kas see saab siis võimalikuks? D: Kiiremini kui suudad seda endale ette kujutada. A: Millal? D: Küllaltki varsti. Kõik, mis ma sulle öelda võin, on see, et sa näed seda. A: Võib-olla järgmises elus? D: Ei, just selles.
" ,,Ei, mu õilis ema, ära paku mulle veini, ma ei söanda veriste kätega Zeusi terviseks juua, pealegi võtab vein jõu. Parem kogu kokku oma tütred, miniad ja Trooja kõige õilsamad naised ning annetage üheskoos Athenale viivitamatult kõige ilusam peplos, mis teil on... Luba talle, igal aastal ohverdame tema auks kaksteist kõige ilusamat lehma, ainult kõrvaldagu ta lahingust Diomedes. See mees hävitab meid. Tee seda kohe, ema! Mina lähen otsin, kus on Paris!" Nõnda öelnud, Hektor eemaldub, astudes kiiresti läbi lossi koridoride ja uhkete saalide; Hekabe koos teiste naistega aga läheneb hardunult Athena kujule, viies talle kõige kallima ja ilusama oma peplostest. Sõjakale jumalannale lubatakse pikkadeks aastateks heldeid ohverdusi. ,,Oo jumalanna," paluvad Trooja naised, ,,murra katki mõrtsukas Diomedese oda!" Aga kõik on tulutu. Athena teeb keeldumise märgi. Sellal on Hektor jõudnud Helena ruumidesse. Siin leiab ta eest Parise, kes istub jõude
Adorno meelest on tõeliselt autentne muusika määratud unustuse hõlma vajuma. Adorno protestis teatud mõttes rahva maitse vastu, kuid küsimus oli tema jaoks sügavam kui pelgalt kõrge ja madala võitlus. Tema jaoks oli oluline, et muusika oleks tõene. Adorno 1941. aastal kirjutas essee "Populaarsest muusikast" kus tõi 3 väidet muusika kohta: 1. Popmuusika on standardiseeritud ( teatud taseme hoidmine). Kunstiteose standardisatsioon on rajatud valedele, tekkisid mingid valemid (nt kuidas poplaule kirjutati). Valemeid saadi kasutada üha uuesti ja uuesti, klassikalise muusika puhul selline valem tema meelest ei kehtinud. Standardiseeritud muusikakogemus tagab ka standardiseeritud reageeringu sellele. Muusika tööstus kasutas pettemanöövrit Pseudoindividualisatsioon
reaalsuseks polises. Inimese teloseks on hea elu ning see on võimalik polises. Perekond on küll ENNE riiki olemas, kuid RIIK on loomuselt täiuslikum, realiseerib inimese loomust paremini. Inimkonna vajaduste parem täitmine nõuab paratamatult arengut külaühiskonnalt edasi poliste suunas, küla ei ole autarkiline, piisav iseeneses. Teine argument, miks on just polis inimkonna täiuslikkusega seotud, seisneb selles, et iga asja loomust iseloomustab kõige paremini see, mis on vaid temale omane. Riiki suudavad luua vaid inimesed, järelikult inimene on polise loom. Vorm ja mateeria. Igal füüsilisel asjal on neli olemust või dimensiooni: materiaalne, formaalne, loominguline ning lõplik. Näiteks vaasi puhul on nendeks savi (materiaalne), savi kujundamine formaalse kuju järgi, loomingulisuse eest kannab hoolt pottsepp ning lõplik eesmäk on olemus hoida endas vett. Poliitika sisuks on inimesed, formaalseks kujuks on võimukorraldus (aristokraatia, demokraatia
jaoks olemuslikud tingimused.Just selliseid mõistmise võimalikkuse tingimusi püüabgi Gadameri hermeneutiline filosoofia kirjeldada. 4.Heideggeri «Kunstiteose algupära». Heideggeri arvates on kunstiteose algupära seni otsitud surnud ringi kaudu kunstiteoseid kokku kuhjates – mille alusel kuhjame? Ratsionaalselt omadusi välja mõeldes jääme asjakaugeks – tuum peitub omaduste taha. Samuti ei jõua me asja olemuseni asja kui aistingute ühtsust tajudes - me ei kuule puhast müra, vaid ust paukumas või koguni vihast kaaslast lahkumas. Nii oleme asjale liiga lähedal. Heidegger arvab, et kunst on üks ilmsikstoomise viise. Kunst toob asja varjamatusse, seab tõe teosesse. Kunstiteos avab ühe maailma, seab maailma esile. Tõde ei ole siin aga uusaegselt mõistetud kooskõla asjaga. Heideggeri järgi tõde armastab end varjata ja loodub riiuna. Riiuna avatuse, varjamatuse ja nähtavuse pärast. Riius esildub maailm, saavad asjad oma aegluse ja kiiruse, kauguse ja
annaabi.ee 
