Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand: mina teiste seas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtle, viisakalt, olukordi, nalja, asjaolud, kinos, äratada, käitumisreeglid, pidama, suhtun, neisse, avatum, vabam, tunneme, kõnemaneer, toonud, võtnud, heaoluga, üritan, minust, ülbe, väljendusviis, kuulen, tahtmata, julgust, vabandust, paluda, heatahtlik, tunnen, suhtlemisoskus, teemadel, jätaks, viimasele, julgusetahan, et suhtutakse minusse. Vajadusel saan alati öelda ,,ei" isegi kui tean et see ei meeldi partnerile. Andestan, aga ei unusta! Suheldes inimestega ei kasuta sõnu, millest tean, et minuga suhtlev inimene ei pruugi aru saada. Inimesed on erineva elulaadiga, haridustasega, kasvatusega, vanusega. Nii, et igaühega, tavaliselt, suudan leida ühise keele. Püüan mitte olla üliinimene kuigi olen harjunud kõik teha ise, mitte teisi inimesi asjadesse segada. Vajadusel saan alati abi paluda ja ei tunne ennast ebamugavalt selle pärast. Olen täpne, hindan oma ja teiste aega, hilinedes alati teatan. See on mulle väga oluline, sest planeerin elu ja olen paindlik. Hoolin ja hooltsen oma lähedaste eest ja suudan seda ka väljendada. Austan ja olen salliv nende suhtes. Sellest ei pea rääkima. Nad lihtsalt teavad ja tunnevad seda ja vastavad samaga. Olen uhke selle üle! Tegelikult me kõik tahame üht -olla kellegi jaoks vajalikud.
õppinud oma vigu tunnistama ning nende pärast ka vabandama. Minu, kui suhtleja nõrkused: · pidev soov olla kõigile meelepärane, · oma eksimuste sage kordamine, · oskamatus teiste arvamusest üle olla. Minu iseloom on küllaltki allaheitlik ning kui tunnen, et keegi üritab mind muuta endale meelepäraseks, siis tihti lasen sellel juhtuda. Mõistus ütleb, et nii pole õige, kuid kuna tahan konflikte vältida, tuleb selliseid olukordi ette. Peaksin olema veidi isekam ning enda soove teiste omadest kõrgemale seadma. Eelpool mainisin, et üritan oma vigadest õppida, kuid alati see ei õnnestu. Paratamatult tekib käitumismuster, mida on raske muuta. Loodan, et aastate ning kogemustega saan erinevates situatsioonides veelgi paremini hakkama ning ei korda oma eksimusi. Emotsionaalne, nagu ma olen, on mul raske jääda ükskõikseks ning mitte lasta end häirida mind ümbritsevate inimeste arvamusest
enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt. Suhtlemisstiil sõltub väga palju olukorrast, kasvatusest ning inimesega, kellega sul on kontakt. Kui olen omavanuste seltskonnas käitun ma suhteliselt ennastkehtestavalt, vanemate seltskonnas alistuvalt. Agressiivset käitumist on minust vähe, kuigi tuleb ka seda ette. Kuna olen suhteliselt enda arvamuse pealesuruja siis arvan, et sõprade seas käitun ma kõige enam ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms
mingit tööülesannet oma emale, sest ta ei ole sellel alal pädev ning ei pruugi poolest öeldust arugi saada. r) Oska vaikida- kui keegi on minult palunud vaikida midagi maha, siis olen seda ka teinud, sest sõprus ja suhted on tähtsamad, kui kellelegi haiget tegemine vms. Mõni kord ei saagi kõike välja rääkida, peab oska vaikida asjadest, mis ei tohigi päevavalgele jõuda. s) Oska alluda ja juhtida- kui ma tunnen, et inimesed kellega koos töötan on minust targemad ja nähtavalt suuremad juhid, siis loomulikult võin neile alluda, kuid kui tunnen, et ei saada ülesannetega hakkama, siis olen harjunud ohjad enda kätte haarama ja inimesi juhtima. Minu arust on see loogiline. 5. Suhtlustasandid. (milliseid kasutad, milliseid mitte. Too näiteid). a.) Lapse tasand- Kasutan igapäevaselt, sest tahan kõike teada, millest ka minu uudishimu, sõbralikkus, rõõm, lõbutsemine, ,,nunnutamine", nali, samas ka hirm ja
Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud
paindlikkust ja uuenduslikust. Kui mul tekib pere, siis ma ei tahaks viibida töö ajal väga kaugel, kui juhtub midagi mu perega, ja mina ei saa appi tulla, siis see jääb mulle küll südamesse kripeldama, näitab justkui hoolimatust ja ükskõiksust. Ja soovin, ka et minu töö eest mind kiidetaks vahel, kuid ka mitte üleliia. Siis ma vähemalt tean, et mind vajatakse, ja ma olen asendamatu. Mis saab minust 3 aasta pärast? Esialgu, arvan, ma et olen lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õnneks edukalt ja olen endale mingi töö leidnud. Kuni ma ei ole veel aru saanud, mis see sotsiaaltöötaja amet endast päris igapäevast tööd kujutab, siis arvan praegu, et hetkel veel kohe ei roni sinna ametile, ja alustan pisikestest töödest, nagu kasvatajatöö, logopeed, psüühiliste erivajadustega inimeste koordinaator vms. Kui aga olen näinud
inimesega ja hea klapp omavahel. Mida rohkem inimestega suhelda, seda rohkem muutub ka enda vaatepilt maailma suhtes ja silmaring laieneb. Samas olen üsna mõjutatav teiste arvamustest, kuid see sõltub ka inimesest ja/või situatsioonist endast. Kui eelnevalt on mõni ebameeldivus või kahtlus olnud, siis teiste arvamus on mind kiire mõjutama. Kui aga olen omaks võtnud inimese ja tundma õppinud, on üsna raske arvamust muuta. Pean end viisakaks inimeseks. Küll aga on selliseid olukordi kui ma ei saa soovitud tagasisidet ja see tõmbab ka püüdluse olla viisakas põhja. Iseloomult olen arg, vaikne ja tagasihoidlik, siis kui tegu on uue keskonnaga. Omadele olen huumorisoone ja lobamakana tuntud. Seisan oma õiguste eest kui tean, et mul on õigus. Vaidlen vaid nendega, kellest tean, et minu sõna üle käib. Arvestan esimesena teiste tunnete, vajadustega ja alles siis mina. Suudan kuulata tagasisidet enda kohta. Muuta end või teha teistmoodi ja veel paremini.
Head inimestevahelised suhted löövad koostöövalmis õhkkonna ning aitavad üle saada ette tulevatest rasketest situatsioonidest. Eneseanalüüs Olen oma olemuselt tõsine inimene, kes püüab saavutada edu keskendumisvõime ja põhjalikusega. Käitumiselt olen rahulik, tasakaalukas, võõrastega kohe sõbrunema ja lobisema ei kipu, kuid sõpradega koos olles olen naeruhiumline ja jutukas. Minu arvates just vastutustunne teeb minust usaldusväärse inimese, töötan viisakalt oma kohustuste ja ülesannete õigeaegse täitmise nimel. Vahel see küll ei õnnestu nii nagu soov oleks, aga selle nimel arendan ennast edasi. Kui ma olen millelegi pühendunud, on mind raske sellest kõrvale juhtida. Püüan igas olukorras jääda arukaks, rahulikuks ja tasakaalukaks, mis alati kahjuks ei õnnestu. Kuigi me arvame, et meie käitumist mõjutavad ainult vanemad, sõbrad ja sugulased, siis päris nii see ei ole. Meid mõjutab meid ümbritsev keskkond, riik kus
Seepärast on põhjust rääkida, kuidas inimesi mõjutavad võimuvõitlus, eelarvamused, rollikäitumine, püüd jätta endast head muljet, õiglustunde haavamine ja isiklike hingeprobleemide lahendamine konflikti kaudu. Neid põhjusi nimetatakse konflikti tekkimise psühholoogilisteks põhjusteks, sest need on seotud otseselt suhete ja hingeeluga. 4 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT Ilmselt on meil kõigil ette tulnud olukordi, kus oleme sunnitud kas või iseenda jaoks vastama küsimusele, mis on konflikt. Konflikt on üks neid eluvaldkondi, mida me määratleme ja mõtestame enda jaoks oma elukogemuste kaudu. Pinged ja vastasseisud ning ootamatud ja keerulised olukorrad, kus pole teada, mida ja kuidas teha, panevad inimesi käituma vastavalt sellele, kes nad tegelikult on. Inimesed mõistvad konflikti väga erinevalt. Konflikti kohta on öeldud selliseid märksõnu nagu vastuolu, pinge, tüli, lepitamatus,
ning hetkegi kõhklemata lipsasin sealt kiirest läbi ning pöördusin kassas oleva teenindaja poole oma raamatu sooviga. Kassapidaja oli viisakas ja positiivse hoiakuga, minu mure ära kuulates tegi ta infosüsteemi päringu minu otsitud raamatu kohta ning selgus, et neil oli see raamat läbi müüdud kuid mulle öeldi järgmise tarne umbkaudne aeg ning pakuti, et võin raamatu broneerida kui on soovi. Keeldusin viimasest pakkumisest viisakalt ning soovisin teenindalale kena päeva ning lahkusin poest. Teine kokkupuude Apollo raamatukauplusega sai läbi viidud maili teel. Nimelt pöördusin nende poole raamatu soovi/uuringuga. Küsisin teadlikult raamatu kohta mida ma teadsin, et nende kauplustes müügilettidel pole ning lisasin kirjale, et kui neil raamatut kaupluses pole siis kas nad oskaks soovitada kust ma otsitava raamatu võiksin leida. Kirjutasin kirja võimalikult viisakalt ja korrektselt, et see oleks üheselt arusaadav
21% lõug Müüja ei saa öelda, et palun tulge uuesti ja alustame teenindusprotsessi algusest peale, nüüd püüan 19% suu teenindada paremini. Tal on võimalik vaid kliendilt 13% soeng vabandust paluda ja oma eksimust tunnistada. Tähelepanematust heastada on peaaegu võimatu. Siit ..... näemegi, kui oluline on müüjal iga hetk hoolas olla ja klientidele pühenduda, hetkevõimalust enam hiljem 3,7% kõnnak tagasi ei saa. 2,6% jalad 1,8% õlad jne.
Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja
" Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-
ta on oluline. Tunnetest peab rääkima, laps peab teadma, et tal on kodu tugi. Siis ta julgeb rääkida ka, kui ta on kindel, et ei saa riielda. Katrin Keso-Vares Kuressaare gümnaasiumi kaplan ÕPILASTE SUHTED JA KOOLIKIUSAMINE Koolivägivald Roman Timofejev ja Elo Eesmäe, Keila Kool Eestielu.ee Keila Leht Tänaseks oleme rääkinud paljudel erinevatel teemadel, mis puudutavad Keila Kooli õppekorraldust ning koolielu üldiselt. Tänasest alustame uue teemaga, kus keskendume õpilaste omavahelistele suhetele ja teistele sellelaadsetele probleemidele. Juttu tuleb ka eksamistressiga toimetulemisest, koolikiusamisest. Loodame, et uus teema areneb kirjutamise käigus ja muutub järjest paremaks. Tänases loos räägime koolikiusamisest. Lapse järsk käitumise muutus ei pruugi tähendada, et tegemist on ilmtingimata koolivägivalla või kiusamisega
on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga
kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas. Kõige rohkem nalja sain kooli vältel oma klassivenna Väikese Markusega. Kui inimesele on kord hüüdnimi antud ega siis sellest lahti enam ei saa. Igatahes, minu jaoks vahvaima asjaga saime hakkama siis, kui pidime suure-suure mati koolist võimlasse tassima. See oli parajalt raske ja mõtlesime, et keerame mati rulli ja veeretame trepist alla on lihtsam. Siis mõtlesime, et poeme ise ka mati sisse, siis on lõbusam ka pealekauba ja no
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
käitumises sinu huvisid riivab. See tähendab, et sa võid poovida muuta teise inimese käitumist ja selleks saad kasutada kehtestava käitumise tehnikaid. Mõnikord, kui on tegemist suhtlemispartneriga, kelle suhtes rakendatava kehtestava kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003) 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest. Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele.
välimust, riietust. Ei kujutaks küll ette, et meil käiks tüdrukud tööl kuidas meeleolu on. Samas ei eristaks ka klient kes on kes. Kelle poole pöörduda, et endale sobibat toodet,teenust leida. Olen nõus väitega, et esmamulje on üsna määrav. Eeltoodud näidetele ei oska hetkel küll midagi lisada. Kui klient siseneb, otsib, ootab ta algselt teenindajat, silmsidet, tervitust. Kui nähakse, et sa oled kohal, muutub koheselt kliendi keha hoiak. Klient muutub kindlamaks. Samas on ka olukordi kus klient tõmbub küüru, nagu ta kardaks midagi, või on ta sisenenud halbade kavatsustega. Selliste klientidega tuleb eriti delikaatselt ümber käija. Kunagi ei või teada, kes ta on ja mis tal plaanis on. Klienti mõjutab suurel määral klienditenindaja ja ettevõtte välimus. On oluline, et meie väljanägemine oleks kooskõlas meie firma mainega. 3. Loetus selgub tõsiasi, et nii palju kui on inimesi on ka arusaamasi. Selleks, et teenindust kui
süüdistavat tooni. Suhtlemine toimub ülevalt alla. Sisemine täiskasvanu - teeb info töötlemisel adekvaatseid otsuseid, ta analüüsib ümbritsevat ja ennustab oma tegevuse tagajärgi. Normaalsel täiskasvanu tasandil suhtleja teab lapse vajadusi ja on teadlik lapsevanema käskudest keeldudest. Ta suhtleb ja teeb otsuseid iseseisvalt, tema jutt on otsekohene ja sirgjooneline, ta kirjeldab olukordi, esitab küsimusi, kaalub võimalikke variante, vaeb tundmatut ja tuntut, õiget ja valet, veendumuste asemel on arvamused. Suhtlusstiililt kasutab kindlat suhtlusstiili. 6. Mida kujutab endast isikusisene suhtlemistasand? isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega. 7. Loetle ja kirjelda, millised on inimeste baasemotsioonid.
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi. On leitud, et esmamulje t
c) unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikus(1) Elusündmused võivad inimeses tekitada positiivset ja ka negatiivset stressi (abieluprobleemid, tööprobleemid, õpiraskused). Traumeerivate elusündmuste ja haiguste seose uurimine on selgitanud, et mõnda niisugust sündmust kogenud inimestel haigestumise risk suureneb. Kuid peale nende raskete juhtumite tuleb elus ette ka palju muud negatiivset stressi põhjustavaid olukordi. Seepärast on teadlased koostanud elumuutuste skaala, mille alusel saab öelda, kui suur on ühe või teise muutuse korral inimese haigestumisrisk.(1) Tööstressi põhilisi stressitegureid võib jaotada 4 rühma. · Ülesannetega seotud stressorid tulenevad sellest konkreetsest tööst, mida inimene teeb. Mõni töö tekitab juba oma loomu poolest rohkem stressi kui teised, see võib olla tingitud ka töö ohtlikkusest (nt politseinikuamet). Stressi põhjustab ka see, kui
viisakad noormehed, kes tulevad sind kohe tervitama naeratus näol ja tekitavad silmsideme. Küsivad kohe kas on abi vaja ja oskavad ka kohe aidata. Sa ei lahku sealt poest kunagi nii, et sinuga poleks hüvasti jäetud ning alati soovitakse, et külastaksid poodi jälle. Jätavad väga positiivse ja eeskujuliku teenindaja mulje. Kõik teenindajad võiksid sellised olla. Analüüs: Teeninduse korraldamine on paigas ja teenindajad täidavad oma tööülesandeid proffesionaalselt ja viisakalt. Klientidega käituvad väga hästi. Ettepanekud: Anda kliendile natuke privaatsust Ruum võiks olla suurem Asukoht, kättesaadavus: Asub Paide Maksimarketi alumisel korrusel Maksimarketil on suur parkla Poodi saab minna ka lapsevankri või ratastooliga Poe kohal on suur silt pluss tasuta reklaamlehed, mis postkasti tulevad Avatud E-R 10 - 19 / L 10 - 16
- Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon
teda kallistama, mis on poisile sellises ema seisundis väga vastik, aga ta teeb seda ikkagi ja kutsub ema kööki teed jooma. Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk pole tähtis, aga ema ei ole võimeline kuulama. Ema on katki, aga J ei oska teda parandada, -4. Liisa on J nõus suhtlema ainult bussis või teel kooli. Koolis on J endiselt üksi. Klassijuhtaja Irka küsib miks J ei suhtle kellegagi. J vastab, et teised ei räägi temaga, Irka arvab, et J peaks ise seltkondlikum olema. Kunstiajalootunnis ei ole enam J pinki ja tal ei ole kuhugi mujale istuda kui Paula kõrvale- Paula ei luba, kuna J ikkagi istub tõuseb Paula ja istub Raimo Ja Mihkli piki kolmandaks. Õpetaja teeb piinliku ja alndava olukorra veel hullemaks käskides Paulal tagsi J kõrvale istuda, Paula keeldub ja marsib klassist välja. -3. J-l on kaksikõde Kreete, keda ta väga igatseb ja teab, et ainult tema
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Juhtimise ja töökorralduse peaeriala PRAKTIKAARUANNE Anna Bugajova Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.1 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitus....................................................2 1.2. Valitud praktikaettevõtted valikukriteeriumid............................................3 2. Organisatsiooni tegevuse ülevaade....................................................................3 2.1. Organisatsiooni tegevuse eesmärk. Organisatsiooni koht avalikus või erasektoris.......................................................................................................... 3 2.2
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
tekkida veel tähelepanuvõime langus, alanenud enesehinnang, pidev süütunne, pessimistlik mõtlemine, unehäired ning söögiisu langus. Kehalised depressiooni tunnused on näiteks pidev peavalu, seedehäired ning krooniline valu. Haiguse võivad põhjustada suhte halvemine lähedastega, tervise halvenemine, pikalt kestnud rahaprobleemid, sügav lein, lahendamata konfliktid ning palju muud. Tihtipeale kuuldakse ka kuulmishallutsinatsioone, kus hääled peas laimavad ja teevad nalja haige suhtes. (Kuidas jagu saada depressioonist 2001) Psühhiaatria külmetushaiguse ehk depressiooni all kannatab kaks korda rohkem naisi, kui mehi. Selle põhjuseks võib olla näiteks see, et raseduse ajal võib depressioon tekkida kergemini, kuna teatavasti sellel ajal on naine emotsionaalsem. Samuti on tehtud uuring Taanis, et ohu riski suurendavad antibeebipillid. Teadlased on arvamusel, et seda võib põhjustada vahendis kasutatav hormoon progesteroon. Samuti on tehtud kindlaks
MÕJUTAMISE PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Sissejuhatus Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 2 1.Eessõna..............................................................................................................................................3 2. Mõjutamise põhitõed........................................................................................................................4 2.1 Vastastikkus................................................................................................................................4 2.2 Kohustumine ja järjekindlus.......................................................................................................5 2.3 Sotsiaalse tõenduse printsiip.......................................................................................................6 2.4 Meeldivus..........................................
13. Sulle meeldib rohkem... a) anekdoote rääkida. b) anekdoote kuulata. 14. Kas mõtled külla minnes, kui kauaks kavatsed sinna jääda? a) Ei. b) Mõnikord. c) Alati. 15. Ajakirjanik palub Sinult intervjuud. Kuidas sellesse suhtud? a) Nõustun. On ju tore, kui see lehes ilmub. b) Tahaksin, et jutuajamine oleks juba möödas. c) Võimalusel keeldun intervjuust. 16. Kas suudad sundimatult suhelda inimesega, keda Sa eriti ei salli? a) Kindlasti. b) Ainult äärmisel vajadusel. c) Ma ei suhtle inimestega, keda ma ei salli. 17. Kas nõustuksid teise inimese arvamusega, kui see on küll õige, ent Sulle ebasoodne? a) Mitte alati. b) Jah, kui ta suudab mind oma arvamuse õigsuses veenda. c) Ei, milleks! 18. Millal lõpetad vaidlemise? a) Nii ruttu kui võimalik. b) Siis, kui vaidlemisel ei ole minu arust mingit tähtsust. c) Siis, kui olen vaidluses peale jäänud. 19. Kas loed mõnikord sõprade ringis oma lemmikluuletusi ette? a) Jaa, hea meelega. b) Jah, kui seda palutakse.
vaadata, ei taba hetke n-ö pidurit tõmmata. Kuidas siis käituda, et need teised meid rohkem omaks võtaksid ning elu rohkem meie soovide järgi sujuks? Neile, kes tahavad kogu aeg teistele meeldida, on raske abivajajale ei öelda, ehkki on ise oma igapäevaste toimetuste ja tööga juba maksimaalselt koormatud. Enesekehtestamise võtmesõna on valik Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Omades enda jaoks hästi ärapõhjendatud ,,miks just nii on hea" vaatevinklit, on lihtsam konfliktolukorras endale kindlaks jääda. MIKS INIMESED EI OSKA KEHTESTAVALT KÄITUDA?
Ta avab ennast ainult headele sõpradele. Sõpru ei ole tal palju, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Iseloomustab ettevaatlikkus, mõtleb tegevuse eenlevalt läbi, hindab elus korrapära. Usaldusväärne.EKSTRAVERDID: on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu on tal ka rohkesti sõpru, kellele räägib meelelde oms mõtetest ja tulemustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada.Teine paar isiksuse põhimõtteid on emotsionaalne stabiilsus ja neurootilisus.EMOTSIONAALSELT STEBIILNE:inimese tunded on püsivad. Nad vahelduvad vaid pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.NEUROOTILISED: tundlikud, rahutud ning kartlikud, nende tundmused vahelduvad kiiresti. Neurootilisuse ja ekstravertsuse koosmõju võib
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
annaabi.ee 
