vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise lähenemise ,, kelle valitsus, selle usk", see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521.a jõudis usupuhastus Saksamaalt Vana-Liivimaale - Jutlustajad liikusid linnast linna ja võitsid ruttu kodanike poolehoiu. Üksmeele puudumine Liivimaa Ordu ja piiskoppide vahel aina hõlbustas selle pooldamist. - 1524.a rüüstas ja vallutas katoliku kiriku vastu aetud rahvahulk dominiiklaste kloostri, kiriku, Pühavaiu ja Oleviste kiriku. Niguliste pääses.
pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla · 1613 Maakogu kokkukutsumine uue tsaari otsingud · Mihhail Romanov 15-a patriarhi poeg · Romanovite dünastia troonil 1917. aastani Kirikulõhe · Eraldatus tingis erisused Vene kirikus · Tsaar Aleksei asus neid muutma: · Ristimärk kolme sõrmega (varem kahega) · Vööni kummardumine (varem maani) · Kirikuteenistuse korra muutmine · Kirik väga oluline muutused tekitasid pahameelt · Vanausulised vanadele kommetele truuksjäänud · Oldi valmis loobuma elust aga mitte usust Venemaa 17. sajandil · Segaduste aeg lõikas Venemaa Euroopast ära · Oma naabritega vaenujalal · Kogu ühiskond allutatud tsaari võimule (nii bojaarid kui aadlikud) · Nii talurahvas kui ka linlased olid sunnismaised
Selleks kutsuti 1530. aastal Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Kirikuvande alla pandud ja lindprii Martin Luther ei saanud seal osaleda. Tema asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale,
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale,
Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirati püsttarade, hekkide või kraavidega pauperiseerumine - talupoegade vaesumine anglikaani kirik - uus Ingl. kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele
lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a.sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk," mis
LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. v Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. v Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Erinevalt Poola alast oli PõhjaEestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. v Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes. v Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner. v Maa oli jagatud seitsmeks linnuselääniks. v
Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus luteri kirikule- a. Inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljauurimine. b. Taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a . Trento kirikukogu- tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele, Piibli tõlgendamise
ja taotlusi. Üha rohkem leiti, et lisaks ümberkorraldustele kirikuelus tuleb pöörata rohkem tähelepanu igapäevaelu probleemidele ja keskenduda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Arvan, et see oli vajalik, kuna rikkad muutusid rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Suur muutus toimus Saksa Riigipäeval 1530.aastal, kui esitati 28 artiklist koosnev dokument, mis sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Jumalateenistus pidi nüüdsest olema lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel. Sveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust.
Ta koostas 95 teesi mis seletasid tema vaateis. Luteri kirik riik võttis kiriku vara ja maavaldused,tähelepanu pöörati jutlustele ja palvetele,kirikutest eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid,rahvakeelne numalateenistus. TALURAHVASÕJAD (1524-1525)talupojad nõutsid pärisorjusest vabastamist sest see vastuolus pühakirikuga,Luther ei toetanud,suruti maha ja ühtlasi lõppes rehformatsioon kui rahvusliikumine. AUGSBURGI USURAHU 1526 määratles luterluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused,vürstide õigus määrata oma alluvate usku, 1555 A. usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise."Kelle valitsus,selle usk"kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul. VASTUREFORMATSIOON-tugipunktiks Hispaania,algatas katoliku kirik mille vastutegevuseks oli inkvisitsioonide tugendamine,protentantismi kui väärõpetuse väljauurimine,sisemise ühtluse taastamine,jesuiitide ordu loomine. Hispaanias avalikud ketserite põletamised 1540
Vastureformatsioon. Kultuuri areng: Balthasar Russowi kroonika ajalooallikana. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni mõju vaimuelule. Õpik lk. 186-203 Riiklik korraldus Lõuna-Eesti Poola valduses,kus rootslased lõid 1625 poolakad Lõuna- Eestist välja. Vastureformatsioon Poolastamise tähtsaimaks eelduseks peeti alade taas katolikuks muutmist.Peamiseks keskuseks Eesti alal sai Tartu,1583 Jesuiitide gümnaasium, ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat ,,Agenda Parva", milles on kõrvuti palvetega antud osa teksti ka heas lõunaeesti murdes. Russowi kroonika ajalooallikana kirjeldab eriti detailselt kaasaegseid sõjasündmusi mis on oluline, et teada rohkem sõjast
nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus. Varsti jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. (luterlik reformatsioon : erimeelsuste kaudu uue kirikuni) teine tähtis ideoloog Lutheri kõrval oli Melanchton, kes rõhutas teadlasena rohkem seda, et usupuhatus teeks usutõed inimmõistusele vastavamaks. 28 artiklist koosnev dokument -Asburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine, kiriku juhtimisel pidi saama määravaks põhimõte, et kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja . katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luterlik kirik, kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi. 14. Kalvinism Calvini teos "Ristiusu õpetus", milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Ettemääratuse e predestinatsiooni põhimõte, mille järgi on
- Eitas paavsti eksimatust 21. Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Sai alguse Wittenbergist 1517. Eestvedajaks M. Luther. Levis nt. Taani, Rootsi, Soome. Tagajärjeks Talurahvasõda Saksamaa jagunemine luterlikuks ja katolikuks. Augsburgi usurahu 1555 22. Augsburgi usurahu 1555. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise ''Kelle valitsus, selle usk''. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused (emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. 23. Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust? Katoliiklus Protsetantlus *Jumalateenistus ladina keeles *2 sakramenti *Vaimulikud ei võinud abielluda *Vaimulikel õigus abielluda * Usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades *Rahvakeelne jumalateenistus
Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad. 1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale. Vastureformatsioon luretlikule usule alustati, taheti teha katoliku usklikuks. Hariduse kujunemisel oli suur osa jesuiitide ordul. Nende peamine keskus oli Tartu. 1583 asutati kolleegium(preestrite ja ilmikvendade organisatsioon). Kolleegiumi raames asutati gümnaasium.Lisaks asutati tõlkide seminar. 1622 valmis väike ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" läti,poola ja lõunaeesti murde keeles. Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti. Kõrgeima kohapealse esindajana oli kuberber. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks : Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid foogtid. Taani. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. 2/3 maast kuulus riigile, aadlile 1/3. Riigi maid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks,
etteotsa astusid lihakaupmees minin ja väike vürst pozarski. Mehi oli kokku 20 000, kes suundusi 1612.a moskva alla. 1613.a kutsuti kokku maakogu, et valida uus tsaar, valik langes mihhail romanovile. See oligi algus romanovite dünastiale. Mihhaili järglase aleksei ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et võis muuta ka kirikukombeid. Selleks olid: ristimärki tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel aga kummardati vööni, muudeti ka kirikuteenistuse korda. Rahvas tõid need esile suurt ärevust. Paljud jäid vana usu peale kindlaks ja neid hakati nim vanausulisteks. 1656.a lõheneski kirik . paljusi vanausuli pandi kirikuvande alla, ja paljud põgenesid venemaalt minema. Sellest ajast peale jäi venemaa äralõigatuks euroopast, tema ainus tähtsaim kaubalinn oli arhangelsk, mille rajasid 16.saj inglased. Kindlate õiguste ja kohustustega seisused puudusid, kõik olid allutatud tsaari võimule, linlastel polnud
presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn kellakandmik - kellatornis või kirikutornis, vahitornis või linnuses raamkonstruktsioon ühe või mitme kella ülesriputamiseks liturgiline - kirikuteenistuse puutuv sakramentaarium - liturgiline käsiraamat, mis sisaldab ainult missal loetavaid palveid missaal - liturgiline raamat 13.saj. , mis sisaldab kõiki missal kasutatavaid laule, palveid ja muid tekste, nt. evngeliaar, lektsionaar, epistolaar, sakramentaarium evangeliaar - perikoop, liturgiline raamat, mis sisaldab täiel kujul nelja evangeeliumi koos miniatuurmaalidega evangelistidest nende sümbolitega perikoop - evangeliaar, väljavõte U
Poola võim Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis (1582 1629) 1582 Liivimaale laieneb Sigismund Augusti privileeg. Maa jagatakse kolmeks presidentkonnaks, eesotsas presidendid: o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06
Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri kõrval oli Philipp Melanchthon(1497- 1560). Ta oli humanist ning Wittenbergi ülikooli õppejõud. Mitmekülgselt haritud teadlasena aitas ta Lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. Võrreldes Lutheriga, kes pööras tähelepanu usu tunnetuslikule küljele, rõhutas Melanchthon teadlasena rohkem seda, et usupuhastus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. 6 Keiser Karl V, kes oli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti kokku Saksa Riigipäev 1530. a. Martin Luther seal osaleda ei saanud, kuna oli kirikuvande all ning teda asendas seal Philipp Melanchton. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi
saavutamiseks pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Talurahvasõda. 1524-1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks. (aadlilossid hävitada blabla..) Suured talupoegade väesalgad. Taotleti ,,jumalikku õigust" ja isegi pärisorjuse kaotamist. Nende vägi aga purustati ja neile maksti kätte. Luther oli kogu selle võitluse vastu. Augsburgi usutunnistus. 1530. kutsuti kokku Saksa Riigipäev. See määras luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud, keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigipea. Schmalkaldeni Liit. Kardeti, et Karl V võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. See oli liit protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga kaks sõda. Keiser sai lüüa, 1555. sõlmiti Augsburgi usurahu, mis tähendas, et ,,kelle maa, selle usk."
distsiplineerimine luterliku ortodoksia vaimus. Sellelt aluselt lähtudes tegutses Rootsi võim alates 16. sajandi lõpust Eestimaal kirikuelu korraldamisel. See eeldas meetmeid rahvahariduse tõstmiseks, lugemisoskuse levitamiseks ja rahvakeelse kirikukirjanduse avaldamiseks. (Talve 2004, lk. 141) Selleaegne kirikukorraldus pidas eriti vajalikuks jutlustes ühiskonna- ja eetikaprobleemide käsitlemist, samuti koguduse õpetamist kirikuteenistuse ajal. Vaimulike osa lugemisoskuse edendamisel oli neil aegadel suur. Katekismuse õpetamine kirikus põimus palvetamise ja laulmisega. Tollase kirikukorralduse järgi tähendas see katekismuse kooris lugemist ja päheõppimist, jumalateenistuse järel selle ülekontrollimist. Usutõdede levitamisel pidi kirikuõpetaja olema agar ja järjekindel ning ergutama koguduse liikmeid õppima nii kirikus kui kodus. Tähelepanu hakati pöörama
AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl V soovis usuküsimused lahendada, et rahvas saaks asuda sötta Prantsusmaa ja sissetungivate türklastega. Selleks kutsuti 1530 kokku Saksa Riigipäev. Lutheri asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvötte ja pidas läbirääkimisi Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määrasa luterluse pöhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel oli emakeelne lihtne jumalateenistus; seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud; hüljati kirikute väline hiilgus ning pühakute kultus; kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitsejaProtestantluse kaitseks sölmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531 Schmalkaldeni Liidu. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks söda. Pärast keisri lüüasaamist teises söja sölmiti 1555 Augsbusrgi usurahu, millega iga vürst määras oma alamate usu
Samas oli tõepoolest katoliku vaimulike jumalaõpetus jäänud inimestele kaugeks. Ja kui ilmusid uutmoodi jumala sõna vahendavad evangeelsed jutlustajad ning paljastasid katoliiklikke kuritarvitusi, siis oli loomulik, et inimene pidi vana väärusu kõrvale heitma. Aga otsestest ajaloo allikatest ei ilmne niisugune protsess. ,,Ei ole selge, kes oli täpsemalt need, kelle huve katoliku vaimulike ebaväärikus ning õpetuse ja kirikuteenistuse sisulised ebakõlad, mõistusevastasus või lihtsalt arusaamatus häirisid usuliste tõekspidamistega. Tüli osapoolteks olid tavaliselt ilmikvaimulikud ja kloostrid või ka linn ja kloostrid. Samas ei leidu reformatsiooni eel ja kestel allikates mingeid tõendeid usulistest vastuoludest all-linna katoliiklike ilmikvaimulike ja linlaste vahel. Üldine rahulolematus katoliku kirikuga ja vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.)
ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas. , peamine keskus eesti alal Tartu, ordu liikmed ilmusid Tartusse 1583, alutates kohe preestrite ja ilmikvendade organisatsiooni - kolleegiumi- kujundamist. Asutatsi gümnaasium, tõlkide seminar, peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd, trükikunsti( arvestati kui tulevaste tõlkeraamatute väljaandjatega) jne. Õppetöö toimus nii gümn. kui ka seminaris ladina keeles. 1622 ladina keelne kirikuteenistuse käsiraamat ''Agenda Parva'' ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS. Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suur mõju kohalikul aadlil.Rootsi riigile läksid kõik endised ordu-, piiskopi-ja kloostrimaad, samuti aadlike maavaldused, kes olid eestist lahkunud või rootsi vastu võidelnud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asub kuberner- sõjapealike kohustus, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, vägede
allikaks. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Augsburgi usutunnistus ja usurahu - *1526 a. vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku; * 1555a. Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. ,,Kelle valitsus, selle usk." see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterlase põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused(emakeelne lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus, riigikirik) *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond - Eeldused; pööre Inglismaal; masinad; pöörde tagajärjed; teaduse ja tehnika areng 19. sajandil. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Võib öelda, et kõigepealt on üheks tööstusliku pöörde eelduseks Inglise revolutsioon. Teise eeldusena peaks ära mainima agraarühiskonna pöörde
(meloodiaarendused ehk jubilatsioonid). Koorilauljatel puudus muusikaline haridus, jubilatsioone oli keeruline meelde jätta. Notke (Notke Kogeleja) aktualiseeris tekstide kirjutamise jubilatsioonide alla. Iga silp vastas ühele noodile, teksti laulmine oli tunduvalt kergem. Selliseid jubilatsioone hakati kutsuma sekventsideks. Erinevalt koraalist (kirikulaulust piibli tekstile) kirjutati sekventsidele spetsiaalseid tekste. Sekventsid oli iseseisvad laulud kirikuteenistuse sees ning neid hakati kutsuma ,,troobiks". 16. saj keelustati katoliku kirikus troobi loome (ka sekventsid peale viie põhilise). Troop jõudis sellegipoolest tõugata ellu sellise nähtuse nagu teater (üksikud dialoogised troobid, pigem erand kui reegel). Dialoogilsi troope kirjutati suuremate pühade ajal: · lihavõttetroop: ,,Quem queritis?" ehk ,,Keda te otsite?" · jõulutroop: karjased, ingel (uusi tegelasi tuli kogu aeg juurde, nt Herodes, Hommikumaa targad)
osa saavat Issanda ihust. Zwingli: armulaud mälestussöömaaeg. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU · Karl V sisemaiste usuvaidluste lahendamine, ühendada jõud välisvaenlase vastu 1530. aastal kutsuti kokku Augsburgis Saksa Riigipäev. Koostas uue usutunnistuse ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthoniga. · 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus- määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. o Lihtne jumalateenistus, keskne koht emakeelsel jutlusel. o Sakramentidest ristimine ja armulaud. o Hüljati kiriku väline hiilgus, pühakujude ja säilmete kummardamine. o Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja. · Kardeti, et Karl V kasutab katoliikluse taaskehtestamiseks vägivalda protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu sõlmisid 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks.
sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu. Guy Fawkes püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest. Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kirikuid iseloomustas endiselt suurejoonelisus ning tähtsal kohal olid pühakute kujud. Inglismaal ei olnud aset leidnud rahvahulkade barbaarset pildirüüstet. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi. Tunnistati õigeks ettemääratuse õpetus. Säilis senine jumalateenistuse pidamise kord, kiriku juhtmine jäi endiselt kuninga poolt määratud piiskoppide hooleks.
nõutavaid tekste eesti keeles. Eestikeelne kirjasõna alustas vaevalist arenguteed. Lääne-Euroopa eeskujul asutati kirikumõisate juurde kirikukoolid. Kuna katoliku kirikus oli tähtsal kohal poistekoori laul, võeti kooli peamiselt hea lauluhäälega poisse. Köstrite juhtimisel õpetati noorukitele palveid, andekamatele lugemist ja kirjutamist ladina keeles. Peatähelepanu oli mitmehäälsel laulmisel. Nõutavaks sai organistide väljaõpetamine, et poistekoori laulu kirikuteenistuse ajal orelimänguga toetada. Seal, kus orelit polnud, õpetati talunoortele puhkpillimäng selgeks. Levima hakkas noodikiri ja muusikaõpetus. Andekamatele õpetati viiulimängu ja linnades algas kontserttegevus. 3. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaasesse
Vanema ajalookirjutus arvab siiski, et 16.sajandi I poolel ei saa veel sellest rääkida, oli aeglane protsess. Rahvas muutus katoliiklastest protestantideks alles Elizabeth I ajal. 1558’ks olid üle 50 % veel katoliiklased. Henry VIII kolmas abielu Jane Seymour-iga. Sai oodatud poja, Edward VI. 24 Canterbury peapiiskop Thomas Cranmer. The Book of Common Prayer. 1549. Asendas ladinakeelse kirikuteenistuse inglisekeelsega. Kirjutas lahti kiriku liturgia ning oli Thomas Cramneri kätetöö. Võeti vastu ühtne Inglismaa liturgia – Act of Uniformity. Toimusid ka selle raamatu vastas Edward VI valitsusaeg. Suri noorelt, ainuke panus reformatsiooni kiirem levik. Mary I valitsusaeg ja tagasikäik katoliikluse juurde. "Verine Mary" ja John Foxi "Märtrite raamat". Taastas Rooma kiriku Inglismaal. Kuulutas The Book of Common Prayeri kehtetuks. Tema abikaasa oli Felipe II, Hispaania kuningas
Nii muutus võitlus lääne ja idarooma kirikumõistmise vahel vältimatuks. Erinevus ilmnes Ariuse õpetuses. Ariuse kirik seisis keisri poolel. Keiser tegi õigesti kui toetas ariuslasi. Keisri juures ei võinud olla juttu autoriteedist, vaid mainest.Kirik hoidis kinni autoriteedi ja õiguisvõime eristamises. 5.Riigikirikust kirikuriigini Kiriku lõhenemine toimus pikkamööda ja see oli seotud paavst Gregorius I-ga.Esimene keskaja paavst. Ilmaliku valitsuse vahetas ta kirikuteenistuse vastu ja rajas 7 kloostrit.Andrease kloostris sai temast munk. Langobardid oli peagi tundimas Lääne-Rooma ja riik seisis hävimise äärel, kuid juristist paavst ei vandunud alla. Kui kirik ei suutnud riigis oma ül täita, pidi ta ise kehastuma riigiks ja saama suuremas ulatuses õigus ja halduskirikuks. Tema reformitööd algasid rahandusasjadest. Katk ja sõda suurendasid kiriku finantsvajadusi. Rooma rahavas tahtis toitmist ja sõjanduse kulud tuli katta
Nii muutus võitlus lääne ja idarooma kirikumõistmise vahel vältimatuks. Erinevus ilmnes Ariuse õpetuses. Ariuse kirik seisis keisri poolel. Keiser tegi õigesti kui toetas ariuslasi. Keisri juures ei võinud olla juttu autoriteedist, vaid mainest.Kirik hoidis kinni autoriteedi ja õiguisvõime eristamises. 5.Riigikirikust kirikuriigini Kiriku lõhenemine toimus pikkamööda ja see oli seotud paavst Gregorius I-ga.Esimene keskaja paavst. Ilmaliku valitsuse vahetas ta kirikuteenistuse vastu ja rajas 7 kloostrit.Andrease kloostris sai temast munk. Langobardid oli peagi tundimas Lääne-Rooma ja riik seisis hävimise äärel, kuid juristist paavst ei vandunud alla. Kui kirik ei suutnud riigis oma ül täita, pidi ta ise kehastuma riigiks ja saama suuremas ulatuses õigus ja halduskirikuks. Tema reformitööd algasid rahandusasjadest. Katk ja sõda suurendasid kiriku finantsvajadusi. Rooma rahavas tahtis toitmist ja sõjanduse kulud tuli katta. Kiriku sissetulekuallikad olid
Philipp Melanchthon 1497-1560, humanist, tegevus hariduse alal "Saksamaa õpetaja", ühines reformatsiooniga, aitas Lutherit dokumentide koostamisel, Piibli tõlkimisel Augsburgi usutunnistus 1530 kutsuti kokku Saksa Riigipäev, sest keiser Karl V tahtis sisemiste vaidluste lahenemist, et ühineda välisvaenlaste vastu, Martin Luther ei saanud seal osaleda, tema asemel Melanchthon, esitas dokumendi Augsburgi usutunnistus; määras luterluse põhiseisukohad, kirikuteenistuse alused, missa asemel jumalateenistus, emakeelne jutlus, sakramentidest säilitati ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja pühakujude ning säilmete kummardamine, kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitseja Augsburgi usurahu 1555 pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti rahu, iga vürst määras oma alamate usu, Saksa riikide jagunemine kahte rühma: · katoliiklikud riigid Habsburgide pärusmaad, Loode-Saksamaa
5. Lõpetada vaimulike ametikohtade müük. 6. Tõlkida piibel rahvakeeltesse. 7. Tunnistada tähtsaimateks sakramentideks armulaud ja ristimine. - Lutheri ideede mõjul toimus Saksamaal 1524-1526 a. talurahva sõda. Sõja eestvedaja oli Thomas Müntzer: ,,Selleks, et saavutada maapealne jumalariik, tuleb kõigepealt lahendada rahva majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. - 1530. a. esitati Augsburgi usutunnistus, mis määratles kristluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused: * lihtne jumalateenistus. * jutlus kohalikus keeles. * pühakute kultus kaotati. * võim kiriku üle läks ilmalikule valitsejale. -1555. a. Augsburgi usurahu, millega hakkas kehtima põhimõte ,,Kelle maa(võim), selle usk." Keiser oli sunnitud seda tunnustama ja luterlus muutus katoliikluse kõrval seaduslikuks. REFORMATSIOON SVEITSIS: - Elanikke ligikaudu 1 miljon. - Piirkonniti oli jagatud kantoniteks, mis moodustasid Sveitsi liidu.
aktiivselt kiriku- ja koolielus tegutsev, tal oli Rootsi võimude toetus ja nii eelis ametivendade ees, kellelt kogus käsikirjalisi tõlketekste oma raamatute jaoks. Stahli esimene eestikeelne raamat ristiusu põhiõpetuse kohta (1630) pole säilinud, tema põhiteoseks on neljaosaline saksa-eestikeelne "Hand- und Hauszbuch..." (1632-1638), sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaulude kogu, evangeeliumid, epistlid, palveid jm tekste kiriklikeks talitlusteks. See oli toonase kirikuteenistuse põhiline ja esinduslik teos ning jäi Põhja-Eestis pikemalt käibele. Stahli käsiraamatuga pandi alus eestikeelsete raamatute trükkimisele Tallinnas. On kirjutanud ka esimese eesti keele grammatika (1637). Stahli käsiraamatutest alates võib hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Jutlustekogu "Leyen Spiegel" (I 1641, II 1649) peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära,annab vihjeid eestlaste eluolust, astub välja rahva ebausukommete vastu, mainib
vastureformatsiooni peamisi misjonäre oli paavsti saadik Antonio Possevino (1585. a Tartus) kolleegiumi raames asutati gümnaasium, et koolitada, ja tõlkide seminar, et keelt õpetada õppetöö ladina keeles keeled, vaimulik algharidus, raamatuköitmine, rätsepatöö jne omasid kahte kirikut, mitu elumaja, maavaldusi suur populaarsus maarahva hulgas, linnas väiksem kolleegiumi liikmed tegelesid tõlkimise ja kirjastamisega 1622. a ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva" 1625. a aeti rootslaste poolt välja rootslased avasid gümnaasiumihoones luterliku kooli Eestikeelse kirjasõna kujunemine: luteri usk nägi jumalasõna allikana Piiblit ja nõudis tema lugemist rahvuskeeles et tõlkida Piiblit, oli vaja kirjakeelt, aga Piibli keele kujundirikkus nõudis selle ümberpanijatelt mitte ainult väga head eesti keele valdamist, vaid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist, see
Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi, Taani. Sõda lõppes 1648 aastal sõlmitud Vestfaali rahuga. Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu saksa riikide üle. Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas. Puritaanid- kapitalistliku ühiskonna mõttelaadiga inimesed Inglismaal 17 sajandil, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Usuliste tagakiusamiste eest põgenes palju puritaane ka Põhja-Ameerikasse, kus rajasid oma asundusi. Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Rajati kapitalistlikke manufaktuure. Tähtis osa oli ka väliskaubandusel. Alguses oli puritanism usuline liikumine, hiljem poliittiline, neitekkis oma partei ja nad valiti ka parlamenti, see ei meeldinud katoliku usu
Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. 20 PÕHJA-EESTI ROOTSI KOOSSEISUS Erinevalt Poola alast oli Põhja-Eestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes. Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner
annaabi.ee 
