Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU (0)

1 Hindamata
Punktid
AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU
Keiser Karl 5, kes soli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega, soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530 . aastal Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Kirikuvande alla pandud ja lindprii Martin Luther ei saanud seal osaleda. Tema asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus.
See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine . Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja.
Võis karta , et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu.
Selle tagajärjed olid:
1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm.
2)protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal: Brandenburg , Saksi, Hessen , Braunschweig, väikesed Põhja-Saksa vürstkonnad; lõuna poolt kuulusid siia rühma Pfalz ja Wüttemberg.
Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elu lõpuni peamiselt ajalooga , suri 19. veebruaril 1560 ja maeti samuti Wittenbergi, Lutheri kõrvale.
AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor
AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU

Sarnased õppematerjalid

Saksa reformatsiooni algus
1
doc

Saksa reformatsiooni algus

hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a

Ajalugu
Referaat-Reformaatsioon
9
doc

Referaat "Reformaatsioon" ;

Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 Reformatsiooni algus....................................................................................................................3-4 Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj.........................................4-7 Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on üldise arvamuse eitamine ning tähendab ots

Ajalugu
Usu reformatsioon
4
docx

Usu reformatsioon

§30 SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS luterlus ­ katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus usupuhastus ­ ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon ­ kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL ­ 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg ­ Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I ­ Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V ­ Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556

Ajalugu
Keskaeg III
15
doc

Keskaeg III

Nt ,,Aastaaajad", ,,Talupoja pulm" 3 25. REFORMATSIOONI ALGUS: HUSSIITIDE LIIKUMINE · Katolik kirik­ ristiusu kirikuorganisatsioon, mis allub Rooma paavstile · Usupuhastus e. reformatsioon­ ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest · Protestantlus­ katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi troonipretendente välismaalt. · 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa- Rooma keisriks Karl IV nime all.

Ajalugu
Reformatsioon šveitsis saksamaal
4
doc

Reformatsioon šveitsis,saksamaal

Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde- lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte). Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus. Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel.

Ajalugu
Martin Lutheri elu-vaated ja panus haridusse
3
doc

Martin Lutheri elu, vaated ja panus haridusse.

Lutheri Uue Testamendi tõlke ja tema kahe katekismuse abil muutus usupuhastus rahvaliikumiseks 1524 ­ 1525 ­ Talupoegade sõda ­ talupojad nõudsid vabastamist pärisorjusest ja rõhuvatest maksudest, toetudes oma ,,evangeeliumile" (Svaabimaa talupoegade 12 artiklit) ning Lutheri kirjutisele ,,Kristlase vabadusest" Pildirüüste ­ korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ­ altareid, pühapilte jne 1530 ­ Augsburgi usutunnistus - 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 2 1555 ­ Augsburgi usurahu, millega luterlus seadustati ning katoliku kiriku kõrvale astus luteri kirik. Põhimõtteks oli "Kelle maa, selle usk", s

Ajalugu
Varauusaeg
6
doc

Varauusaeg

Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas aluse koguduse laulule. Maapealse jumalariigi saavutamiseks pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Talurahvasõda. 1524-1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks. (aadlilossid hävitada blabla..) Suured talupoegade väesalgad. Taotleti ,,jumalikku õigust" ja isegi pärisorjuse kaotamist. Nende vägi aga purustati ja neile maksti kätte. Luther oli kogu selle võitluse vastu. Augsburgi usutunnistus. 1530. kutsuti kokku Saksa Riigipäev. See määras luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud, keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigipea. Schmalkaldeni Liit. Kardeti, et Karl V võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. See oli liit protestantluse kaitseks

Ajalugu
2-kursuse 3-töö
10
doc

2. kursuse 3. töö

29.Renessansskunst: arhitektuur, maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal,

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun