Luter- armulauda peeti osasaamiseks Kristuse ihust. Anglikaani kirik- Piibel on ilmutse ainus allkas, õpetus puhastustulest ja pühakutest hüljati, struktuuri ja liturgia poolest oli tegu pigem katoliikliku kirikuga, jumalateenistus oli ingliskeelne. 2. Mille poolest erines reformatsioon Inglismaal ja Rootsis, Saksamaal, Sveitsis teiste maade reformatsioonist? Rootsis- jäeti kloostrid alles, piiskoppi õigusi vähendati, lossid anti ära. Taani- kirikumaad anti riigi omandiks. Inglismaa- kärbiti paavsti õigusi, suleti kloostrid, võõrandati nende Taanis- hakati kirikuvara konfiskeerima, kõrgeim otsustusvõim kiriku asjades läks kuningale ja kirikmaad kuulutati riigi omandiks Saksmaa- kloostrid kaotati, kirik ja vara linnale Sveits- kaotati paavst 3. Kas kalvinismi levikul võis olla mõju ka Sveitsi, Hollandi jt maade majanduslikule arengule? Jah, kuna nende eesmärk oli kõvasti tööd teha ning tänu sellele oli eelnevalt
seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus Kuningas koos naisega üritas põgeneda ,kuid 1991 see katse luhtus peale põhiseaduse vastuvõtmist tuli seadusandlik kogu - jagunes kaheks, kuninga vastased, revolutsiooni õhutajad-jakobiinid . kuninga pooldajad, tahtsid et revolutsioon lõpeks-zirondiinid , erapooletud ehk soo 1792 -louis XVI ja ta naine vangistati- temast sai Louis Capet. peale kuninga kukutamist -rahvuskonvent -koostada uus põhiseadus 22. sept
olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. 1789. aastal: · tagandati vanad võimuorganid o asemele munitsipaliteedid · kaotati aadli eesõigused · kaotati kirikukümnis · võõrandati kirikumaad · riik võttis kirikult üle inimeste sünni, abielu ja surma registreerimise 1790. aastal: · kaotati aadliseisus ning keelati aadlivappide ja tiitlite kasutamine · kaotati tollid · viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis
Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi kuningas – täidesaatva võimu pea b) Poliitilised rühmitused SK-s: žirondiinid – mõõdukad revolutsionäärid (Gironde’i maakonna järgi). Pooldasid
juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k) Likvideeriti kõik vanad eesõigused Seisuste ja tsunftide privileegid Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed
2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3. Seisuste esindus= generaalstaadid. 4. Bastille= kindlusvalngla. 14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5. Viis reformi mis viidi ellu asutava kogu poolt= Vahetati välja vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9. Jakobiinid= Pariisi kodanlus. Pooldasid revolutsiooni
lihtrahvas 1789 kutsuti kokku generaalstaadid. RAHVUSKOGU oli rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. GENERAALSTAADID seisuste esinduskogu | RAHVUSKOGU III seisus | ASUTAV KOGU III seisus + aadlikud Revulatsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist. 14.juuli 1789 Algasid ümberkorraldused riigis : 1.aadliseisus kaotati; 2.talupojad vabastati teotööst; 3.võrdsustati kõigi seisuste maksustamine; 4.kirikumaad riigistati. 1798 võeti vastu dokument ,, inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon " Võeti vastu esimene põhiseadus, millega kehtestati piiratud monarhia, võim jagati seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. 1792 vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti ja vangistati. Kuningas Louis XVI st sai kodanik Louis Capet. SAADIKUT 745
· Algatas kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Tahtis abielluda Anne Boleyn'iga · Sündis tütar Elizabeth (hilisem Elizabeth I) · Anne hukati riigireetmise eest ei sünnitanud poega · Kokku 6 abikaasat · 1534- supremaatia akt ( Act of Supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis Inglismaa ehk anglikaani kirik · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks oli katoliiklaste ja protestantide vahelin7e võitlus · Kestis ligi 150 aastat Vastureformatsioon: · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jeuiitide ordu 1540 · Ignatius Loyola poolt loodud · Oluline kiriku tööriist läbi 16 sajandi · Eesmärgiks levitada usku läbi hariduse · 1583 rajati Tartusse jesuiitide kollegium
Miks tähtsad? Valitsemine Prantsusmaa sai vabariigiks, uus riigilipp/hümn Majandus varapõhine maksustamine, sisetollide kaotamine, likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus, meetermõõdustik (m/km) Sotsiaalsed suhted rahvas sai riigi tegemistes kaasa lüüa, seisusliku süsteemi lagundamine; aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Usuasjad kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, vaimulike allutamine riigile, kirikumaad riigistati Kodanike õigused kodanike võrdsuse põhimõte, kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses Mida negatiivset tõi kaasa revolutsioon? Too 2 näidet. · Inimeste hukkamine jakobiinidide diktatuuri ajal ning peale seda. · Rahulolematus kellegi seas keegi ei olnud ikka rahul selle riigikorraga, mis parajasti käigus oli. Kuidas stabiliseeris Napoleon Prantsusmaa valitsemist ja majandust 18011804? Too 3 näidet 1
seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tuileries' lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud
ettevaatamatu sõna eest, surma tõi salakaebus; talupoegade viljasaak rekvireeriti; vältimaks ainuvõimu kujunemist anti riigipea ülesanded viieliikmelisele direktooriumile; demokraatia huvides oli püütud luua tasakaalu riigiorganite vahel; 21. Religiooniprobleemid Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Vaimulik seisus 130000 inimest; mustad , valged; Kirik ja revolutsioon Kiriku võõrandatud varandusest said nn rahvuslikud varandused; võõrandatud kirikumaad läksid müügile; Dekristaniseerimine Ülemaaline moraali kultus; mõistuse kultus Kiriku eraldamine riigist Kirik jäeti välja ka riigi eelarvest; kirikud püsisid suletud;
Valimatuks, tapeti kõiki keda taheti. 5.Seadusandlikud kogud Pr-l rev. Ajal ja nende tegevus. Seadusandlik Kogu 1789-1791 in ja kod.õiguste dekl, munitsipaliteetide loom, terror vana korra vastu Rahvuskonvent rev.aegne rahvaesindus, parteiline koosseis. Esim. istungil võeti avstu seadus, millega kaotati kuningavõim. , Rahvapäästekomitee loom, Seadusandlik Korpus 6.Kuidas muutus kiriku positsioon rev. ajal? Kiriku arvel lahendati riigivõla ja pankroti probleem. Võõrandatud kirikumaad läksid müügile. Lisaks sellele võeti kirikult ära mitmed ühiskondl. funktsioonid(sünni/surma reg-ne riigiametnike kätte), enamus kloostrid suleti, toimus vaimulikkonna lõhenemine. Vastuhakanud vaimulikud vallandati. Peale jakob. Kukutamist võeti vastu dekreet kiriku lahutamise kohta riigist(kirik jäi välja riigieelarvest). 7. Igapäevaelus toimunud muudatused rev. ajal. Millised jäid püsima? · Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks
hääleõigusega kodanikud. Esindusdemokraatia riikides toimub perioodiliselt referendum, mida kutsutakse valimisteks ja mille käigus määratakse rahvaesindajad. Referendum eksisteerib peamiselt otsedemokraatias Kiriku ja riigi vahekord Prantsusmaal revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni. Mis on Konkordaat? Mida tähendab sisuliselt kiriku ja riigi lahusus? Kas te isiklikult peate õigeks, et riik ja kirik on lahutatud? Enne revolutsiooni- kirik võimas, kiriku kümnis. 1789 riigistati kirikumaad. Kiriku mõju ühiskonnas vähenes. Kaotas aastateks oma vaimse juhi rolli, kaotas oma rikkused, maad, mis tagas varem kõrge sotsiaalse positsiooni kirikuvarade müük. Katoliku kiriku staatus oli väga alla käinud. Enne revolutsiooni oli katoliku kirik mõjuvõimas, kuid ühe aastakümnega oli see peaaegu hävitatud. Paljud preestrid ja nunnad lahkusid või olid eksiilis, kiriku valdused ja varandus oli nende vaenlaste käes. Protestandid ja juudid said võrdselt õigusi. Bourbonide
Väitis, et keiser ja kuningad saavad oma võimu paavstilt. Püha Franciscus: Rajas Põhja-Itaalias frantsisklaste ordu. Oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas muretut, pillavat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Hakkas kandma kerjuse rüüd, kulutas edaspidi oma raha üksnes kiriku heaks. Ütles lahti oma rikkast isast, tõotas abielluda vaesusega. Ta ümber kogunes jüngreid. Jan Hus: Praha ülikooli usuteaduse proffessor. Ta meelest oli kirik liiga rikas, kirikumaad liiga suured, vaimulikud elasid lubamatult luksuslikku, pahelist elu. Katoliku kirik kuulutas ta ketseriks. Konstanzis suleti ta vangikongi, nõuti, et ta oma seisukohtadest loobuks. Ta ei nõustunud. 1415a. mõisteti surma. Ta surm põhjustas Tsehhis pahameele. Prahas puhkes ülestõus, katoliku vaimulikud ja rikkad saksa kaupmehed aeti linnast välja. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide
verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, mis toodi välja põhiseaduses, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani ning kaotati ka aadliseisus. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac
eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse 4 lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit – (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta. Ei mingit maa natsionaliseerimist ega kollektiivset maaharimist.
riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1. Vaimulikud 2. 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus b) Bastille' kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus
Seadus peab olema kõigile võrdne. · Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste, isegi usuliste veendumuste pärast, kui need ilmingud ei riku seadusega kehtestatud avalikku korda. · Kuna kogu eraomand on puutumatu ja püha õigus, siis ei tohi seda kelleltki ära võtta, välja arvatud juhud, kui seda nõuab ühiskondlik vajadus, mis on seadusega tõestatud, ja sel tingimusel, et makstakse ette õiglast tasu. 1789. a. november riigistatakse kirikumaad, mis lähevad paberraha ehk assignaatide tagatiseks. 1789. a. 5. oktoober Asutav Kogu ja kuningas sunnitakse ümber asuma pealinna. 1790. a. juuli vaimulikkond allutatakse tsiviilvõimule. Kirik riigistatakse, likvideeritakse kloostrid ja ordud. Preestreid hakatakse valima. 1790. aasta kaotatakse aadliseisus. 1790. aasta riik jagatakse provintside asemel departemangudeks. 1791. a. 20. juuni kuninga põgenemiskatse. Tekkis idee põgeneda Prantsusmaalt ja
juuli Prantsusmaa tähtsaim rahvuspüha. Peale neid sündmusi toimus ka mitmel pool mujal Prantsusmaal absolutismivastaseid väljaastumisi. Kohkunud kuningas oli sunnitud nõustuma Asutava Kogu poolt vastu võetud seadustega. Enam ei tulnud kõne allagi tagasipöördumine vana korra juurde. Esimeseks muudatuseks sai seisuste eesõiguste likvideerimine, mis tähendas, et kõik pidid võrdselt makse maksma ja neist said võrdsed Prantsusmaa kodanikud. Talupoegadel kaotati teotöö ning kirikumaad natsionaliseeriti. USA Iseseisvusdeklaratsiooni alusel koostati 1789 aasta augustis Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon. Selles leidsid kinnitust valgustusfilosoofide ideed võrdõiguslikkusest ja vabadusest kui õigusest teha kõike, mis ei kahjusta teisi. Ka määrati selle deklaratsiooniga omandiõigus ja rahvas kõrgeima võimu kandjaks. Sündmused vapustasid kuningat ja ta püüdis 1791. aasta 20. juuni südaööl
nõnda likvideeriti NSVL-i poolt ühepoolselt ka seniste Balti riikide kodakondsused. Enamik välismaale lahkunud eestlasi seda mõistagi aga ei tunnistanud ning ka Eestisse jäänud kodanikes tekitas see tõsist protesti. Kuigi esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal jagati Eestis üpris palju ümber maavalduseid, ei toimunud siiski suuremat kolhooside asutamislainet. Sügisel moodustati ENSV-s riiklik maafond, kuhu arvati äralõiked "suurtaludelt" (üle 30 hektari), kirikumaad ja Eestist lahkunute valdused, kokku üle 750 000 hektari. Maa jaotati 26 000 maatu ja 25 000 vähese maaga talupoja vahel, kuid üldiselt said nood liialt vähe maad, et võimaldada edukad talupidamist. Samas ruineeriti ka suur osa suuremates talupidamistest. Maade ümberajagamise tõttu tekkisid maal ka tõsised pinged, mida kommunistlikud propagandistid ruttasid nimetama "klassisõjaks kulakute ja kehvikute vahel".
178992 generaalstaadid, III seisus absoluutne kaotati seisuslikud eesõigused aadliseisus Rahvuskogu(III suurkodanlus monarhia kaotati kaotati feodaalkord, kirikumaade seisus)Asutav Kogu, (kaupmehed, konstitutsiooniline võõrandamise seadus + kirikukümnis kaotati Seadusandlik Kogu manufaktuuride monarhia kirikumaad kuulutati riigi omaks ja hiljem müüdi omanikud jms) sissetuleku eest maha, võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon'', administratiivreform, tsunftide likvideerimine
kiriku varade kallale. · Olukorra lahendamiseks kutsuti 1527.aastal kokku Riigipäev võttis vastu reformatsiooni põhidokumendid: o piiskoppide lossid kuningale, 12 o kohtumõistmise õigus piiskoppidel vaimulikes asjades o abieluküsimustes, vaimulike ülejäävad sissetulekud loovutas kirik riigile, o kirikumaad sekulariseeriti, piiskoppe kinnitas ametisse kuningas, paavstile ei maksta makse. · Munkadele pandi kerjamiskeeld. · Kiriklik usupuhastus 1536. aastal kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. · Tulemusteks: o kuningavõimu tugevnemine, o riigi sissetulekute suurenemine o igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine o rootsikeelsele jumalateenistusele üleminek.
kolmas seisus. kuningas peitis ennast bastille kindluses kuid 14 juuli 1789 seda rünnati ning lammutati. kuningas jäi troonile kuid üle kogumaa tagandati vanad ametnikud, keda asendasid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. (reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale)asutav kogu oli sunnitud tegelema agraarseadustega. feodaalid koutasid isiklikud eesõigused ning talupojad isiklikud kohustused, võõrandamisele läksid kirikumaad. 26 august võeti vastu "inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" mis koosnes 17-st punktist ja pidid inimestele tagama põhilised inimõigused. riiklikud haldusalad jaotati ümber, kujuned välja uus kohud ja kaotati aadliseisus. le chapelier seadusega keelati töölisühingud ja streigid. 1791 võttis prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. seadusandlikvõim kuulus ühekojalisele kaheksaastaks valitud seadusandlikule kogusel. täidesaatvaks võimuks oli kuningas.
· Sotimaale- presbüterlased Reformatsioon Inglismaal · Algatajaks kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Kokku 6 abikaasat- vt lk 231(NB faktiviga) · Oli algul suur reformatsiooni vastane · Pälvis paavstilt usukaitsja tiitli · 1534-Supremaatia akt (act of supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis inglismaa ehk anglikaani kirik. · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus · Kestis ligi 150 aastat. Vastureformatsioon · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu · Trento kirikukogu 1545-63 Prantsusmaa · Kõige parem näide absolutismist
Lubas vaimulike abielu. Taunis indulgentside müüki. Usupuhastud leidis palju toetajaid nii aadlike kui talurahva seas, põhjustas Talurahvasõjad Saksamaal, millega jagunes S 2: Lõuna katoliiklik ja põhja luterlik. 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu, mille ideeks oli kelle võim selle usuk. Karl V loobus katoliikluse pealesurumisest. Reformatsioon levis väljapoole Saksamaast. Protestantlikud kirikud puhastati pühadest piltidest, kloostrid saadeti laiali, kirikumaad riigistati. Piibel ja jumalateenistud muutuvad rahvuskeelseks. Pihist, pühakute säilmete kummardamisest ja palverännakutest loobuti (va anglikaani kirikus). Vaimulikel must-valge riietus, pöörduti tagasi algkristluse poole (kalvinism,vaesus, lihtsus), anglikaani kirikus sai kirikupeaks kuningas ja Canterbury peapiiskop. J.Calvin muutis Sveitsis jumalateenistuse Prantsuse keelseks, rajas Genfi ülikooli. Ta seadis ranged käitumisnormid, keelas lõbustused,
· Merkantilistlik majanduspoliitika · Õukonna priiskav eluviis · ummikusse jooksnud valitsuse reformid · Generalstaatide ehk kolme seisuse esinduse kokkukutsumine Louis VI poolt Revolutsioon sai alguse 5.mail 1789. aastal Basteille[bastii] kindlus-vangla vallutamisega. Asutatava Kogu tegevus: · Kaotasid seisuslikud eesõigused ja aadliseisuse · võeti vastu ,,Inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon" · Kirikumaad riigistati, tuli käibele paberraha · Likvideeriti tsunftid · Keelati streigid ja töölisühingud · Võeti vastu Prantsuse esimene konstitutsioon · Valitsuse juhiks oli kuningas · 30. septembril läks Asutatav Kogu laiali Konstitutsiooniline monarhia: 1791.aasta septebmris võttis Prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. Riigikorra aluseks kujuned Montesquieu võimude lahuse teooria. Täidesaatva võimu peaks oli kuningas
Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tullieres'i lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt
mõõdukad. Parempoolseid radikaale juhtis J. Teemant Aula koosolek 500 meest. Saksakodanike vergendus 300 Bürgermusse. Erinevused Sarnasused Aula Venemaa kui demokraatlik vabariik, Alkoholi müümine keelata, keskvõimu boikott, omavalitsused, laiali revolutsioonilised komiteed, rüütelkonna ja kirikumaad + riigimaad jagada rahvale, rahva relvastamine, Bürgermusse Venemaa kui konstitutsiooniline monarhia, demokraatlikud valimised, riigimaade jagamine rahvale, EI RELVADELE, Mõningates kohtades hakatigi aula järgi võimu üle võtma. Pisikesed vabariigid. Mõisakülas, Velisel, Vaalis. Kuulutati välja sõjaseisukord
kirikult maad tagasi saada. Tema sõnul ei tohtinud kirikud rikkad olla, kuid just sellised kirikud olid tegelikult. Vürstid said Lutheri maailmavaate kohaselt oma maavaldusi suurendada. Ka kodanlus toetas Lutherit, sest kiriku ülalpidamine polnud enam luterluse järgi kallis ning tavainimesed ei pidanud enam kirikule makse maksma. Reformatsiooni tulemusena toimusid muutused kirikus ja kultuuris: · kirikute vaesumine riik võttis kirikumaad üle · vaimulikud said õiguse abielluda · indulgentside kadumine · ladina keel asendus rahvuskeeltega emakeelne jumalateenistus · jutluse ja kirikulaulu tähtsustumine · piibli tõlkimine rahvuskeeltesse tõi kaasa kirjakeele arengu Reformatsiooni tulemusena toimusid muudatused majanduses ja poliitikas: · riikide maavalduste suurenemine ilmaliku võimu suurenemine · kohalikud valitsejad said võimu kiriku üle kohalikust valitsejast sai
üle Peterburgi). 1842. aastal suleti Meditsiiniakadeemia - Üliõpilasi süüdistati patriootiliste vabastusideede levitamises. Vilniuses keelustati avaldada poliitilisi poola keelseid väljaandeid. 1839. aastal eemaldati koolide programmidest poola keel ja kirjandus. 1840. aastal tühistati Leedu statuut ja kehtestati vene kubermanguseadustik. Leedus kaotas tiitli üle 40 000 väikeaadliku. Tagakiusati katoliku kirikut - sekulariseeriti kirikumaad, eesmärgiks vähendada majanduslikku võimsust. 1844. aastal allutati juudi elanikkond üldisele valitsemiskorrale (sõjaväekohustus). 1864. aastal keelustati leedu kirjasõna. Sellele järgnes trükikeeld. 1891-1903 vene politsei konfiskeeris 200 000 köidet illegaalseid leedu raamatuid. 1864-1904 trükiti Vene riigis vaid 77 leedukeelset teost siis väljaspool piire anti välja 4000 raamatut (USA). Pärisorjuse kaotamine ja maareform 1861-1864 - Esimesed sammud talurahva
tõusid keskseks. Sündmused kulgesid kiiresti ja lihtsalt. Juuni alguses tungisid relvastatult tuhanded talupojad Londonisse (Richard II 14-aastane). Kuningas jäi Towerisse sisuliselt pantvangi. Võttis vastu nende nõudmised kahel korral. Wat Tyler kohtus teist korda talurahva esindajana kuningaga – pärisorjuse kaotamise nõue, rendimäärade vähendamise nõue. Kuningas lubas pärisorjuse kaotamist, aga nõudmised läksid veel suuremaks: härrus tuleks ära kaotada ja kirikumaad laiali jagada. Wat Tyler võetakse kinni ja hukatakse. Polnud ainuke liider, oli üks nendest, kuulsaks saanud nõudmiste esitamisega. Kuningas võtab kõik lubadused tagasi. Richard II näitas end väga osava poliitikuna, hakkas aktiivselt tegutsema. Suve teisel poolel toimus väga selge talupoegade juhtide tagaajamine, u sadakond hukati. 17
Pärast seda konflikti kiriku lõhe jäi. Nüüd sai paavstiks Gregorius III, ta oli mõjukas vaimulik ka enne paavstiks saamist, ta otsustas, et paavst peab olema ilmalikust võimust sõltumatu. Senini keisrid arvasid paavste küll olema vaimuliku võimu esindajad aga ilmalikust võimust sõltuvad. Sellest tekkis investituuri tüli. Gregoriuse vastane oli keiser Heinrich IV, paavst käitus otsustavalt, pani keisri kirikuvande alla, st viskas kirikust välja ning kirikumaad enam ei kuulunud keisrile. Heinrich leidis, et nüüd on aeg otsida paavstilt lepitust. Paavst läks pakku Canossa lossi arvates et keiser tuleb armeega, Heinrich läks aga ilma armeeta ning käis mitu päeva ümber lossi kuni paavst oli sunnitud ta vastu võtma ning kirikuvande alt vabastama 3 (1077). Sellest ajas peale muutusid keisrite ja paavstide konfliktid krooniliseks, mõlemad
· Generaalstaadid seisuste esinduskogud · 5.mai 1789 tulevad kokku generaalstaadid · 17. Juuni 1789 Rahvuskogu(kolmas seisus) · 9.juuli RK kuulutab end Asutavaks koguks, koostada PS · Pariisis loodi rahvuskaart · 14. Juuli 1789 Bastille'i vallutamine SPR algus · August 1789 kaotati privileegid · Kaotati teotöö · Kaotati kirikukümnis · Võeti vastu inimese ja kodanike õiguse deklaratsioon · Kirikumaad võõrandati · Kehtivaks tunnistati vaid ilmalik abielu · 1790 kaotati aadliseisu · August 1791 uus PS= PR on konst monarhhia · Võimudelahusus · AK-st sai Seadusandlik Kogu · SK-s olid konst monarhhia pooldajad ja jakobiinid · Soo parlamendi kõikuv osa · August 1792 kuningavõimu kukutamine · SK muutus Rahvuskonvendiks · 22.sept 1792 Pr kuulutati vabariigiks
- 1536. a. toimus kiriklik usupuhastus ja võeti vastu luterlik kirikukorraldus. Reformatsiooni tulemused: 1. kuningavõimu tugevnemine. 2. tööd väärtustav protestantlik elulaad. 3. alus koolihariduse kirikule. - 1593. a. võeti Rootsis vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähistas reformatsiooni lõplikku võitu. - Taanis astus rahvas katoliku kiriku vastu, et vabaneda kirikumaksudest. 1536. a. võeti vastu uus kirikukorraldus, millega kuningas sai kirikupeaks ja kirikumaad läksid riigile. Norra oli Taani ülemvõimu all ja kirikukorraldus jäi Taaniga seotuks. REFORMATSIOON MADALMAADEST: - Koosnesid 17-st provintsist ja olid Saksa-Rooma keisririigi valduses. Põhja-osa keskus Amsterdam oli kaubanduslikult väga arenenud. Tegutsesid pangad ja börsid, toimis krediidisüsteem. Lõuna-Maades oli arenenud kalevitööstus ehk kangatööstus. Palju oli kaevandusi ja trükikodasid. 16. saj. keskel läks võim Madalmaades Hispaaniale.
jagunemine (alalhoidlikud saadikud istusidsaalis paremal, uuenduste pooldajad vasemal). Siit ka tänapäevane poliitiliste suundade väljendus: parempoolsed ja vasakpoolsed (pahempoolsed). •Kaotati vana kohtusüsteem, uue süsteemi alglüliks oli rahukohus. •Asutav Kogu võttis vastu seaduse kirikumaade võõrandamise kohta. Nende maade tagatisel lasti käibeleriigivõlapaberid – assignaadid, mis varsti muutusid paberrahaks. Kirikumaad läksid oksjonil müügile. •Kehtivaks kuulutati ilmalikult sõlmitud, nn. kodanlik abielu. •Sünni ja surma registreerimine läks riigiametnike kätte. •Vaimulikele määrati kindel palk ja nad pidid andma eraldi vande uuele korrale (hiljem konstitutsioonikehtestamisel ka sellele).1790.a. kaotati aadliseisus – keelati aadlitiitlite ja –vappide kasutamine.Kaotati tollid ja 1791.a. ka tsunftid. 40. Euroopa õiguse peamised arengujooned 19. saj. 19. saj õiguse arengu peajooned
Bastille vallutamine oli sümboolselt tähendusrikas võit revolutsionääridele, sest Bastilles hoiti vangis paljusid kuningavõimu vastaselt meelestatuid ning kuningale ebasümpaatseid inimesi. Järgnevalt anti välja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis sätestas riigi kodanike põhiõigused. Tehti veel viimaseid katseid monarhia kindlustamiseks (kaotati feodaalsüsteem, riigistati kirikumaad jne), kuid opositsioon nõudis jätkuvalt kuninga tagasiastumist. 1791 28. veebruar Pistodade Päev (rojalistide ülestõus). Paavst ja Euroopa ülejäänud kuningakojad mõistavad revolutsiooni hukka ning teised monarhid pakuvad Louis XVI'le abi. 1792 aprillis kuulutatakse sõda Austriale ning kuningas Louis XVI võetakse ühes oma naise Marie Antoinette ja lastega vahi alla. Seaduslikult oli kuninga ametikoht selleks ajaks juba
1870, pärast kolmeaastast sõda liideti Kirikuriik Itaaliaga. ,,Erakirik" - kirik on isanda oma, aadlil kirikuamet eraomandiks. Rajati oma maadele kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. Ottode Reichskirche Püha Saksa-Rooma riigi looja Otto I poolt loodud riigikiriku süsteem, mille aluses oli kuningal otsustav sõnaõigus riigi e vürstipiiskoppide ja riigiabtide ametikohtade täitmisel ning nende ametist eemaldamisel. Vaimulikule anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga ja kohtumõistmisõigusega investituur. Cluny klooster ja kirikureformi püüded Cluny uuendusliikumine sai alguse 10. sajandi alguses ning selle eesmärk oli kiriku sõltumatus Otto I ja tema ametijärglaste poolt loodud riigikirikusüsteemis ja kloostrireform, mis koos oleksid loonud eelduses kirikureformiks. Cluny klooster rõhutas jumalateenistuse tähtsust ja päeva rangelt reeglipärast kulgu. Munkade tähtsaim kohus oli lakkamatu jumala ülistamine ning palvetamine
Ajaleht ,,Päevaleht". Agraarparteid Eesti Maarahva Liit (Maaliit) (Jaan Hünerson)- eraomandit tuleb austada, eramõisate maid ei tohi liialt kärpida. Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta.
kuni 1565 aastani. 1565 määratakse eestimaal I piiskop Peeter Follig. Follig lühikest aega ametis, pm kohe suri Rootsi riik määrab von gelderni Folligi jjärglaseks. 1569 a määratakse päriselt ametisse. 1570ndate a II p oluline, kui Rootsi võim piirdus vaid tln ja selle ähiümbrusega, siis oli nii väike ka piiskopi enda võim. 1583 a Pljussa relvarahu sõlmimine, sellega saab Eestimaal kirikuelu üles ehitama hakata. Puudus maj baas, kirikumaad olid ära kaot, puuduvad igasugused finantsid. II asi oli vaimulikeelu ise. Inimesed olid täiesti võõrdnunud jumalasõnast. 1583 Juhhan III määrab ametisse uue piiskopi, 10 a pole piiskoppi olnud, uueks saab Christian Aqriacalu.Hakkab energiliselt tööle, pääratakse tln piiskopiks ja haapsalu administraatoriks ( tln superintendendi vüim laienes viru, harju ja järvamaale). Pm oleks siin pidanud kehtima katolik liturgia, kuid
annaabi.ee 
