1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama. 10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines
Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed! Heinrich Stahl Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. ,,Käsi- ja koduraamat". Joachim Rossihhius lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. 17.saj. Ilmalikukirjanduse sünd. Brockmanni pulmaluuletus. 1686.a. I eesti keelne raamat, lõunaeestikeelne ,,Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" 1708.a. esimene eestlase poolt loodud laul, Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh! Ma vaene Tardo Liin" 1739.a. Täieliku eesti keelse Piibli ,,Piibli Ramat/ se on kekse Jumala
6. Põhja- (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. 1739. aastal ilmus trükis esimene eestikeelne Piibel. Kuna see oli põhjaeesti-keelne, hakkas põhjaeesti keel sealtpeale domineerima; lõunaeesti kirjakeele hääbumise teine põhjus oli Lõuna-Eesti peamise keskuse -- Tartu -- elanike küüditamine Venemaale venelaste ja rootslaste vahel peetud Põhjasõja käigus 1708. aastal. 19. sajandi lõpuks oli lõunaeesti keel kirjakeelena praktiliselt hääbunud. 7. Kirikukirjanduse osatähtsus seisneb peamiselt selles, et kujunes välja eesti kirjakeel. tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur 8. Juhuluule -- mingi sündmuse (ristsete, sünnipäeva, pulmade, matuste või tervitusteks, pühenduseks) kirjutatud tarbeluule 9. Käsu Hans oli esimene eesti luuletaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." 10
vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, mis võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et valmistada noori ette kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. 3.Ratsionalism-18. Saj lõpuks jõudis baltikumi, saavutades valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Ratsionalistid kritiseerisidühiskonna sotsiaalset korraldust , pärisorjust. Kirkikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja Johann Georg Eisen. Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel. Pärisorjuse kaotamine Eestis. 19
Sellesse katoliiklikusse kirikuteksti kuulub kaks palvet — “Pater noster” ja “Ave Maria” — ning “Credo”. 16. sajandi alguses kogu põhjapoolset Euroopat raputanud reformatsiooni jõudmine Eestisse andis täiendava põhjuse kirikukirjanduse tõlkimiseks kohalikesse keeltesse: põhja- ja lõunaeesti keelde. 17. sajandil koostati esimesed eesti ja lõunaeesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Sellest ajast alates on säilinud rohkelt eestikeelset
käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja Koelli katekismusest: Nynda muysta se kolmandes palwe. Armas Issa erakeelda synu arman tachtman kaes/ medy lehasen kuryan tachtman/ ’Armas Isa, keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa.
Rootsi valitsuse ajal 17. sajandil hakati üha enam mõtlema sellele, et talupoeg peaks suutma ka iseseisvalt jumalasõna uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks anti välja aabitsaid. Enne kui jõuti Piibli täieliku eestikeelse tõlkeni, ilmus mitu kirikukäsiraamatut ning ka Uue Testamendi tõlkeid. Ajaloolistel põhjustel kujunes eestlaste alal kaks kirjakeelt: põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu) keel. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajajaks oli baltisaksa vaimulik Heinrich Stahl. Tema peateos, neljaosaline saksa- ja eestikeelne ,,Käsi- ja koduraamat..." (16321638) sisaldab Lutheri väikest katekismust, kirikulaulude kogu, evangeeliume ja epistleid. Stahl andis välja ka esimese eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde" (1637). Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14
141) 4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel Rootsi reformitud kiriku juhtmõtteks Rootsi suurvõimu sajandil oli rahva kasvatamine ja distsiplineerimine luterliku ortodoksia vaimus. Sellelt aluselt lähtudes tegutses Rootsi võim alates 16. sajandi lõpust Eestimaal kirikuelu korraldamisel. See eeldas meetmeid rahvahariduse tõstmiseks, lugemisoskuse levitamiseks ja rahvakeelse kirikukirjanduse avaldamiseks. (Talve 2004, lk. 141) Selleaegne kirikukorraldus pidas eriti vajalikuks jutlustes ühiskonna- ja eetikaprobleemide käsitlemist, samuti koguduse õpetamist kirikuteenistuse ajal. Vaimulike osa lugemisoskuse edendamisel oli neil aegadel suur. Katekismuse õpetamine kirikus põimus palvetamise ja laulmisega. Tollase kirikukorralduse järgi tähendas see katekismuse kooris lugemist ja päheõppimist, jumalateenistuse järel selle
sajandi läbimurdeks võib lugeda uue kirjaviisi teket, millele pani aluse saksa pastorite hulka kuulunud E.Ahrens. Ahrens oli esimene, kes ei võtnud grammatika aluseks mitte ladina-saksa keelt, vaid soome keele. Tema arvates oli eesti keel soome keele tütar ning leidis, et just soomepärane kirjaviis võimaldab vahet teha eesti keeles oluliste pikkade ja lühikeste häälikute kirjas vastandamisel, nii et lühikest häälikut kirjutataks ühe ja pikka kahe tähega. Ahrensi sooviks oli kirikukirjanduse edendamine ja selle parem levimine rahva seas. Esialgu seda kasutusele ei võetud suure vastuolu tõttu haritlaste seas, kuid pärast 30 aastat võeti see siiski kasutusele. Tasapisi võeti kirjakeel kasutusele ka rahvakeelena. Võttes eeskujuks soome keele, muutus kirjakeele süsteem palju lihtsamaks ning see võimaldaski seda juurutada ja ka lihtinimeste seas kasutusele võtta.
Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel. 1766- Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W. Hupel andsid välja I eestikeelse ajakirja ,,Lühhike Öppetus..." 1816- pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. INIMESED: Heinrich Stahl: · Baltisaksa vaimulik; · põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja; · Stahli peateos, 4-osaline eesti- ning saksakeelne ,,Käsi ja koduraamat" kirikuõpetajatele (Lutheri väikese katekismuse kirikulaulud, katkendid evangeeliumidest, epistlitest jms); · 1637. a. andis välja I eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Bengt Gottfried Forselius: · KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA; · lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema
Esimesed eestikeelsed trükised Vanim eesti keelt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on kaudseid teateid. Järgmine teadaolev eesti keelt sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest säilinud 11 kahjustatud lk. Raamat trükiti 1535 aastal Wittenbergis. Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale. Heinrich Stahl- põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja, tema peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada
uurimine. Ta avaldas saksakeelset ajakirja ,,Beiträge...'' - esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele ning ta pidas vajalikuks gümnaasiumides eesti keele õpetamist. Tema alustas esimesena eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Heinrich Stahl tõi usukirjanduse, Saksa vaimulik, Eesti kirikukirjanduse rajaja. ''Käsi- ja koduraamat'', mis on kokkuvõtlik teos kirikuõpetajatele. Forselius Oli Eestis rahvakooli algataja, tänu tema pingutustele hakkas levima lugemisoskus. Ta organiseeris 1684.a Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, kus koolitati eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid. Toetust sai ta Rootsi kuningalt, kellele ta käis demonstreerimas õppeasutuse tulemusi. Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole säilinud.
Lugemisoskuse omandamiseks läks mitu aastat. Koolis käidi 10-12 aasta vahel. Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse ümberkorraldamine. Kirjasõna õpetamisele aitas kaasa ka ägenenud võitlus kahe usuvoolu vahel. Põhimõte- koolis õpitu pidi kantama kodudesse, koolilapsed pidid õpetama kodulapsi ja vanemaid. Oluline oli loetust arusaamine- üldise arengu tendents. Kirikukirjanduse kaudu hakkas linnaeestlaste teadvusesse tungima kristlik õpetus- vanad kasvatuspõhimõtted asendati uutega. 1601 oli näljahäda ja sellele järgnes katk, mis viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus. RÜÜTLIKASVATUS Lääne-Eesti eeskujul kujunesid feodaalide seas rüütlikombed,- kasvatus,- kultuur. Rüütlilit ei nõutud haridust- kirjutamine ja lugemine ei olnud peamised. Juba noorest peast õpetati tulevastele isandatele rüütlikombeid
kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H. STHAL (16001657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal, hiljem töötas pastorina, oli Eestimaa konsistooriumi assessor. Suri katku. Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel, nelja-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat saksa ja eesti keeles. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. A. TH. HELLE (1683 1748) saksa kaupmehe poeg, vaimulik, keele- ja kirjamees. Eestimaa konsistooriumi assessor. Ida-Harju praostkonna praost. Esimese eesti keelse piibli tõlkija. B. G. FORSELIUS (1660 1688) Harju-Madise pastori poeg, juristi haridusega, hakkas Eestisse naastes Aru kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. Organiseeris rahvakoolmeistrite seminari. Esimese eestikeelese aabitsa koostaja. Eesti kirjakeele
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuse kujul- usuõpik. Rootsi aeg- 1625-1710, nimetatakse vanaks heaks rootsi ajaks. (TÄHTUS: tõi eestisse kultuuri nähtusi, nt. Kiriku ja hariduselu ümberkorraldamise) 1632. Rajati Academia Gustaviana, see oli esimene kool, mis koolitas eesti talulapsi. 1684. Aastal Forseliuse algatusel rajati Tartusse rahvakooli õpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele ning eesti keelekorraldusele Kirikukirjanduse esimeseks silmapaistvaks esindajaks sai Heinrich Stahl, töötas kirikuõpetajana. 1637.ilmus esimene eesti keele õpik, lisaks grammatikale sisaldab see ka eesti-saksa sõnastikku. Tema grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise protsess. 17.sajandil keeleõpetuse käsitluse autor Hornung rajas nn. vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Samal ajal avaldas Lõuna-Eestis Rossihnius
kuningani välja. Keelati ka talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti talupoegade seis ei olnud küll veel nii hea, kui Rootsi vabatalupoegadel, kuid siiski parem kui enne. Sageli talurahvakuningaks nimetatud Karl XI oli juba reduktsiooni algul teatanud kavatsusest kaotada Eestis riigimõisates pärisorjus, mida mujal Rootsis ei tuntud. Rootsi kirikupoliitika üks osa oli talurahvast lugema õpetada ja ka maakeelse kirikukirjanduse väljaandmine, mis kõik pidi lõpptulemusena aitama kaasa aitama riigiusu-luterluse-maksmapanekule. Eesmärgiks oli neil ja maakoolide loomine. 17. sajandi lõpul kehtestati kirikuseadus, mille ettekirjutisel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis. Nelja aasta jooksul sai õpetust ligi 160 eesti soost noormeest, kes hiljem asusid tegevusse üle Eesti. 17. sajandi esimesel poolel levis lisaks sõjakoledustele katk, mis hävitas väga
Naiste repertuaar kaldub armuromantikasse, tugevat mõju avaldas saksa kirjandus. Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse. Koos sellega asendub regilaulule omane algriim lõppriimiga. Üldised olid riimilise rahvalaulu teemad järgmised: · Talupoeg ja mõisnik, räägib talupoja ja mõisniku suhetest omavahel. · Küla diferentseerumine, koormamine raske tööga ja halb toitlustamine annab sellele rühmale laulu ainet. · Kirikukirjanduse-vastane satiir, Aadu Hint on seda kasutanud. See jutustab palvetest, kirikuteenistusest, jutlustest. · Külalaulud, nad puudutavad palju lokaalseid pisisündmusi. · Vangilaulud, enamasti on nad mina vormis ja vang jutustab oma raiskuläinud elust. · Töölislaulud, laulavad kõrgemate ülemuste kukutamisest. Näiteks: Ja keiser riideid kannab, kel servad punased,
esindajatega. Säilinud pole jesuiitide katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna- Eestis, kuid tervikuna on säilinud ladinakeelne katoliku kiriku käsiraamat "Agenda Parva" (1622), milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterliku seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. 1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas
Kadrina-periood Kuigi R. Brockmann oli üksikuid juhuluuletusi kirjutanud juba enne Tallinna tulekut, poleks ta ilmselt ilma P. Flemingi otsese eeskuju ja sõpruseta aastail 16351639 olnud ilmaliku juhuluule viljelejana nii produktiivne ja oleks pühendunud tõenäoliselt juba varem intensiivsemalt oma teoloogikutsumusele. Hoolimata tihedast sidemest Tallinna ja Eestimaa kirikutegelastega (Pühavaimu kiriku estofiilist õpetaja Simon Blankenhageni, eestikeelse kirikukirjanduse rajaja ja Kadrina pastori Heinrich Stahli, Eestimaa piiskopi Joachim Jheringi ja teistega) ning esimestest katsetest kirikulaulude eestindamisel 1636, lükkas Brockmann siiski kuni 1638. aastani kõik pakkumised pastori ametikohale tagasi. Alles 1639 loobus Brockmann gretsistikaprofessuurist ja võttis H. Stahli järglasena vastu Kadrina pastori koha. Tallinnast lahkumisel pidas ta 1639. a. veebruaris gümnaasiumis
saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17.
futuurumist. 1732 Anton Thor Helle: Kurtzgefasste Anweisung zur Ehstnischen Sprache (P- E) (Lühike sissejuhatus eesti keelde) järgib eelmiste grammatikatega sama malli, kuid on põhjalikum, näiteks esitab ta ebareeglipäraste verbide näidisparadigmad. J. Hornung (1693) oli teavitanud nende olemasolust ning andnud põhivormid, varasemad kirjutajad aga ei maininud mingeid erinevusieesti tegusõnade muutmises. 10. Tee eestikeelse piiblini. Kirikukirjandus Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori
käsitlus sarnane Stahliga: kategooriatest tegumood, isik, arv, aeg, kõneviis, tegumood; aegadest preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt, futuurum; kõneviisidest indikatiiv, imperatiiv, optatiiv, konjunktiiv, infinitiiv. Süntaks Stahlil puudus, tal on: esitab näpunäited käände- ja pöördevormide kasutamiseks. Rahvakeeles pole artiklit. Grammatika sõnastikus leidub palju rahvakeelseid, Lõ-Tartu murdele omaseid sõnu. Arhaismid. Adrian Virginius - silmapaistev keelemees ja kirikukirjanduse väljaandja. 1683 kutsus Fischer ta eestikeelset piiblitõlget ette valmistama. Rootsi kuningalt saadud raha eest tuli piibel välja anda lõuna- ja põhjaeesti ning läti k. Fischer kavandas piibli väljaandmist 2 aastaga, aga tülid lähteteksti ja tõlke kirjaviisi valikul takistasid tööd. Lõpliku piiblitõlkeni Virginius ei jõudnud. Tegeles tartukeelsete kooli- ja kirikuraamatute koostamise ja trükkitoimetamisega. 1686 "Wastne Testament" lõunaeestikeelne
mis aitavad jõuda sihile. 1600. a. Algas Poola-Rootsi sõda. Detsembris jõudsid rootslased Tartu lähistele, kolleegium saadeti laiali, koolitegevus katkes. Sõjast laastunud linnas algas koolitegevus 1611. aastal, kui rootslased suudeti Liivimaalt tõrjuda. Tõlkide seminar avati uuesti, kuid õpetajaid ja õpilasi oli vähe. 1625. aastal langes Tartu jälle rootslaste kätte. Jesuiidid lahkusid, kool ja tõlkide seminar suleti. Jesuiitide tegevuse saavutuseks võib lugeda kirikukirjanduse tõlkimist eesti keelde ja katekismus-lauluraamatu trükkimist 1585. aastal. Katoliikliku kirjasõna väljaandmine, kolleegiumi ja tõlkide seminari olemasolu sundisid luterlikku kirikut kooliõpetuse parandamisele ja eestikeelsele protestantliku kirjanduse levitamisele rahva hulgas. Jesuiitide koolide ajel hakati õpetama eesti poisse protestantlike pastorite järgi. Tartus oli teinegi protestantlik kool, kus pärast alghariduse omandamist võis haridust jätkata
Martin Luther ja Philipp Melanchton juhtisid oma kaheksas kirjas, mis nad Liivimaale saatsid, tähelepanu sellele, et kohaliku rahva seast võetaks noormehi koolidesse ja hiljem saadetakse nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. ( Andresen 1997,61) Hariduse ümberkorraldamine toimus neljas suunas: - linnakooli reorganiseerimine - eesti noormeeste suunamine usuteaduse õpingutele välismaal - kirikukirjanduse tõlkimine ja välja andmine eesti keeles - katekismuse õpetamise alustamine kogudustes Juhtiv osa Põhja-Eesti hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool reformiti ümber triviaalkooliks. Kaotati skolastikal põhinenud meetodid. Õpilased jaotati klassidesse, eeskujuks seati humanismiideed, palju loeti antiikklassikute töid.( Andresen 1997,62)
Baltisaksa kirjanikud(keele arendajad) Georg Müller oli abipastor, kes kirjutas eesti keelseid jutlusi. Tema koostatud on 39 jutlust. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed. Jutlustest saab teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses ka eestikeelne kool. Heinrich Stahl Oli silmapaistvam trükitud kirikukirjanduse esindaja. Mees oli pärit Tallinnast ja omandas Saksamaa ülikoolides usuteaduliku hariduse ja töötas kirkuõpetajana mitmes Põhja-Eesti kogudustes. 1632 rajati Tartu ülikool, kus pandi alus eesti keelekorraldusele. Kirjanikud Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning
1600. a. Algas Poola-Rootsi sõda. Detsembris jõudsid rootslased Tartu lähistele, kolleegium saadeti laiali, koolitegevus katkes. Sõjast laastunud linnas algas koolitegevus 1611. aastal, kui rootslased suudeti Liivimaalt tõrjuda. Tõlkide seminar avati uuesti, kuid õpetajaid ja õpilasi oli vähe. 1625. aastal langes Tartu jälle rootslaste kätte. Jesuiidid lahkusid, kool ja tõlkide seminar suleti. Jesuiitide tegevuse saavutuseks võib lugeda kirikukirjanduse tõlkimist eesti keelde ja katekismus-lauluraamatu trükkimist 1585. aastal. Katoliikliku kirjasõna väljaandmine, kolleegiumi ja tõlkide seminari olemasolu sundisid luterlikku kirikut kooliõpetuse parandamisele ja eestikeelsele protestantliku kirjanduse levitamisele rahva hulgas. Jesuiitide koolide ajel hakati õpetama eesti poisse protestantlike pastorite järgi. Tartus oli teinegi protestantlik kool, kus pärast alghariduse omandamist võis haridust jätkata
· Wagner tegi selles ooperitetraloogia ,,Nibelungide sõrmus". ,,Laul Igori sõjaretkest" · Vene kangelaslaul, kirjutatud tundmatu autori poolt ~1186.a. · ,,Üleminekuteos", Venemaa muutus sel ajal killustatuks, algasid tatari-mongoli vallutusretked. · Ristiusk oli juba vastu võetud sellel suur mõju kirjandusele: eemaldumine suulistest vormidest, kirjakeele tormiline areng, Bütsansti kaudu tuleva kirikukirjanduse juurdumine (pühakute elulood, jutud palverännakutest, pidulikud jutlused); järkjärguline segunemine ilmaliku kirjandusega. Vene kroonikad nt hakkavad sisaldakma üha enam ilukirjandusele lähenevaid ajaloolisi jutustusi, tihti ümbritseb peategelasi religioosse pühaduse aupaiste. · Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi ülistamine; kangelaste idealiseerimine. Sündmuste ja tegelaste hüperboliseerimine.
Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Rahvakoolide kaudu levis ka koduõpetus, mille tulemusel eestlaste lugemisoskus mitmekordistus. 18. sajandil saab laialdase leviku hernhuutlus. Pietism rõhutas isikliku usukogemuse tähtsust ja iga uskliku vahetut piiblilugemust, seetõttu pöörati suurt rõhku eestikeelse kirikukirjanduse arendamisele. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika. Tekkis ka vennaste omavaheline eestikeelne kirjavahetus, samuti levisid eestikeelsed käsikirjalised autobiograafiad, mida loeti kogudustes ette. Seega andis vennastekoguduse liikumine talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele
nende toimetajaks, võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi tegevusest ja tegi kaastööd selle väljaannetele. Ta tegutses nii aktiivse publitsisti kui ka süvenenud kirjandusuurijana. Eesti kirjanduse vanema perioodi läbitöötajana toetus Reiman algallikaile tõi unustusest välja paljusid materjale. Ta toimetas trükki Georg Mülleri jutlused ja avaldas arvukalt uurimusi rahvaluule kogumise ja publitseerimise, kirikukirjanduse arengu ja kirjanduse ajaloo varasema perioodi kohta. Toimetas sarja "Eesti Kultura " IIV (19111915). Reimani arvukate kirjutiste hulgas on "Eesti piibli ümberpanemise lugu" (1889), biograafia "Jaan Adamson" (1913) . Ta kirjanduslooliste tööde valik ilmus kogumikus "Kivid ja killud" (1907). Publitsistina avaldas ta mitmeid karskusteemalisi brosüüre, postuumselt ilmus Reimani "Eesti ajalugu" (1920). Villem Reiman on silmapaistev nii teadlase kui rahvusliku ideoloogi ja
· Jesuiidid resideerusid Tartus (1583 - ...) eesmärgiga teha aktiivselt haridus- ja kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad 3. 1585 asutati tõlkide seminar: - ülesanne koolitada eestlaste, lätlaste, sakslaste ja venelaste seast tõlke katoliku kiriku preestritele 4.Kirikukirjanduse väljaandmine, mh eesti keeles (hävinud, säilinud vaid 1) 5. Keelati Lutheri õpetust jutlustada mittesaksa keeltes: - Jesuiitide misjonirännakutel selgitati tõlgi vahendusel usutõdesid maarahvale ja populaarsus lihtrahva hulgast - Saksa linnaelanike hulgas vastureformatsioon ebaõnnestus · Jesuiitide tegevus katkes 1600-1603 kui rootslased okupeerisid Tartu ja gümnaasiumi tegevus jätkus 1611 ja tõlkide seminari 1615, aga hoog oli raugemas
pietistlike pastoreid. Balti provintsides oli tegemist Halle pietismiga (Halle ülikool). Pietism muutus Eesti alal valitsevaks usuvooluks. Laiemalt tähendas see seda, et oli suur vahe ortodoksest luterlasest ja pietistist pastori vahel. Pietist oli kohusetundlik ning võttis koguduse teenimist väga tähtsalt. Kohusetunne tähendas, et toimus suur tegutsemine kõikides kirikuelu valdkondades. Kirikuhoonete taastamine, koolide taastamine, eestikeelse kirikukirjanduse väljaandmine. Vennastekoguduste liikumine Hernhuutlus (Herrnhut’i kohanime järgi) Algselt pärines Tšehhi aladelt, sealt pidid aga nad põgenema Saksamaale, kus leidsid endile toetajaid, põimusid uute ideedega. Sarnane pietismiga, mõlemad suunatud isiklikule usutunnetusele, äratusliikumised. Eelkõige levinud vaimulike seas, pietism levis ka mõisnike ja linnakodanike seas, aga mitte talupoegade seas. Hernhuutlus levis kõigis seisustes, eriti aga levis talupoegade seas
See keel, mis keeles eestikeelsed trükised avaldati erines suuresti rahvakeelest. Praegu nimetatakse seda kokkuvütlikult kirikukeeleks. Küll aga oli see väga sarnane see selele, mida baltisakasa pastorid omavahel kasutasid. Lisaks oluline veel see, et kogu see kriikukeel suunas eesti kirjakeele arengut pikka aega kuni 19 sajandi alguskümnenditeni ning alles 19 saj esimesel poolel toimuvad olulised muudatused- eesti kirjakeel muutub häälduspäraseks (selliseks angu kõneletakse). Kirikukirjanduse kõrval haakti välja andma üksikuid ilmalikke trükiseid. Kõige laiemalt levinud olid kalendrid, mis koosnesid kahest osast- kalendri osa ja kalendri kõikvõimalikud õpetlikud lisad (vöörastest maadest, tervislikud, ajaloolised, põllumajanduslikud nõuanded). Esimene teadaolev kalender aastats 1718, aga see pole säilinud. Esiemen säilinud aastatst 1731. Üsna pea mutuus see päris popiks, trükiti suurte tiraazidena, olid ka vördlemisi odavad, et talupeog sai muretseda endale seda.
Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate (Harju- ja Virumaa) nimekiri, nn Taani hindamisraamat (Liber Census Danaie, 1241). See sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku- ja perenimesid (Carola – Karula, Lyneus – Lüganuse, Jaervaekylae – Järveküla, Koylae – Kohila, Jeeleth – Jõelähtme). Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele. Kirikukirjanduse algus „Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. See sai oma alguse muulas-murrakulisest misjonitegevusest meie maal---„ (G.Suits). see polnud kirjandus tänapäeva mõistes, vaid kiriku vajadusi teeniv kirjasõna. Ristiusu levikuga kaasnes pühakodade – kirikute ja kabelite ehitamine. Need rajati enamjaolt endisaegsetesse hiitesse või nende lähedusse, sageli ka kihelkonnakeskustesse. Aja jooksul kirikute tähendus avardus ja neist said kultuurikolded
annaabi.ee 
