Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed
Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate suur kaal kirikuasjade otsustamisel olid peamised iseloomujooned kõrgkeskaja alguses. Üha sagedamini hakati kasulikke vaimulikukohti ostma raha eest. Paraku sellised sündmused ja allakäigud, näiteks simooniad, ei saanud ju jätkuda ning nii tekkiski kõrgkeskajal ( 11-14 saj.) kiriku sees mitmesugused uuendusliikumised ja reformid. Hiliskeskaega ( 15-16 saj.) oli aga rahulikum, kiriku mõju ühiskonnas hakkas vähenema. 9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada
Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas kõrgeid ametikohti täitvad baltisakslased. Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Baltisakslaste eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel. Uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks
autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioonpiiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjonristiusu levitamine misjonärristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid:
- hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall". Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid: - kohtumõistmine - maksude kogumine 4. Katoliku kirik ja paavsti võim.Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks.Gregoriuse reformid.Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks
t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud -- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Ehkki oma eesõiguste kaitsel järeleandmatud, ei muutunud rüütelkonnad siiski täiesti suletuks, vaid täiendasid end ise indigenaadiõiguste andmisega uutele suguvõsadele, kelle nimed lisati aadlimatriklisse. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Linnasid juhtis raad, mis end ise täiendas kaupmeeste ja juristide esindajate hulgast, ühendades endasse seadusandlikud, haldus- ja kohtufunktsioonid. Linnade kodanikkond ja elanikkond ei kattunud sugugi, enamusel elanikest, kes kuulusid valdavalt alamkihti, ei olnud kodanikuõigusi. Alamrahvast, omakorda, moodustasid enamuse eestlased.
Piiskoppide võimutunnuseks oli kõrge peakate – mitra ja spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp (hingekarjane). Paavstlus katoliku kiriku hierarhia oli lähtunud piiskoppidest. Kuigi katoliku kirik alustab paavstide loetelu apostel Peetrusest, kujunes paavstlus alles 4.-5. saj. Paavstlus kujunes 4-5. saj. Ld. k. papa – isa oli algselt kõigi piiskoppide nimetus. 4. sajandist hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Leo III Suur (440-461) andis seletuse, millele paavsti võim toetub: Rooma piiskopi tähtsust tõstis esile Püha Peetrus kui I Rooma piiskop. Kristus: “sina oled Peetrus (petros “kalju”) – sellele rajan ma oma kiriku. Kristus määras Peetruse oma asemikuks - seega paavstiamet Kristuse maapealne asemik. Rooma linnal sümboolne väärtus – endise maailmariigi (impeeriumi) pealinnana ja kus ristiusk kõige varem
järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal 9.-10. saj iseloomustas katoliku kirikut üldine langus Ilmalikel valitsejatel oli ka kirikuasjade otsustamisel suur osakaal Gregooriuse reformid Allakäigule tekkis vastukaaluks kiriku sees uuendusliikumine , mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu altning vähendadavaimulikke ilmalikke huve , keelates eelkõige simoona ja perekonnaelu Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse vähendamist muutuste järjekindla eestvõitleja paavst Gregoorius VII järgi
Need omakorda jagunesid kiriku provintsideks, mida juhtis provintsi pealinna piiskop ( idas metropoliit, lääned peapiiskop). Piiskopid, kes algselt olid koguduste juhid linnades, said oma haldusesse ka ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkond jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter. Kirikuprovintside piiskopid kaks korda aastas kirikukogule ehk sinodile, et otsustada oma provintsi kirikuasjade üle. Kõrgeim võim kuulus kõikide piiskopide kogule ehk oikumeenilisele kirikukogule. Aegamööda kinnistus arusaam, et sinodite otsused on eksimatud; otsuseid hakati koondama kogumikeks, millest kujunes kirikliku seadusandluse alus. Kristliku mõtlemise sünd Ristiusu esimeseks suureks kriisiks oli lahkulöömine judaismist. Vana Testamendi tundmine oli kergendanud evangeeliumi kuulutamist juutidele. Nüüd tekkis küsimus, kuidas seletada sõnumit Kristusest neile,
kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid. Saamaks nende vastu tuge, pöördus piiskop frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes valluta langobardidelt osa alasid ja andis need üle paavstile. Nendest maadest moodustus Kirikuriik e Paavstiriik. Paavst kroonis vastutäheks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks. 4.Araabia ja Muhameedlik kultuur Koraan
ülikooli rajamist 1632. aastal. Hariduse areng Rootsi ajal. 1625. aastal oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti. Eesti ala jagunes kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner, kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem. Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli. Eesti keelt
Mõned valitsejad tunnustasid üht ja teised teist paavsti. Olukorda püüti lahendada üleeuroopaliste kirikukogude kokkukutsumisega. 1417.aastal õnnestus Konstanzi kirikukogul senised paavstid tagandada ja nimetada ametisse uus paavst, Martinus V, keda tunnustas kogu Euroopa. Katoliku kiriku ühtsus oli küll taastatud, kuid paavstide varasemat autoriteeti ei suudetud enam taastada. Paavst loovutas riikide valitsejatele suured õigused kirikuasjade korraldamises. Järgmise paavstide poliitiline mõju ei ulatunud enam Itaaliast ega kirikuriigist palju kaugemale. Nii mõnigi elas pillavat elu, mille tõttu leidsid vaimulikud, et kirikud tuleks reformida. Kõik see valmistas ette pinda suurele usupuhastusele e. reformatsioonile. 8. Ristisõjad: põhjused ja algus; sõdade tagajärjed/tulemused, mõju kultuurile ja väärtushinnangutele. Ristisõdadeks nimetatakse kõiki katoli kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõike
Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu. Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII. Investituuritüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks
Väga oluline oli, et 1546. aastal tegi Tallinna triviaalkooli rektor M. Loe raele ettepaneku hakata õpetama lugemist ja usuõpetust emakeeles. Eesti oludes tähendas see eestikeelse algõpetuse algust ja luterlike kirikuraamatute tõlkimise hoogustumist. Kahtlemata oli see pöördepunktiks Eesti kooli ajaloos. SADA AASTAT PÄRAST REFORMATSIOONI Saja aasta möödudes reformatsioonist oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti ja see tähendas sõdade lõppu. Esijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kirikuvõim hakkas innukalt protestanismi rahva hulka kandma. Algas kirikukultuuri ja koos sellega ka kirjakultuuri levitamise uus aste. 1631.aastal avati Eesti esimene trükikoda ja võimalikuks sai kiriku- ja õpperaamatute väljaandmine rahvakeeles algas eesti kooliraamatu ajastu. (Andresen 1997, 99 -103) Sellel perioodil tegutses Eesti aladel kirikuõpetajana Paulus Lempelius ja tema elukäigu näite
Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal. 4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes. Sedamööda, mida paavst
Sakramente käitleva õpetluse andis välja Petrus Lombardus (surn. 1160) Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad. Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole. Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid
· Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. · Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. · Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. · Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). · Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). · Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. c. Kiriku ühtsuse tagamine: · Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele.
rohkemgi), evangeelne luterlik vabakirik (20 000), metodistid (13 000) ja mõned väiksemad vabakirikud. Norra kirik on tihedalt seotud ristiusu konservatiivse tõlgenduse ja aktiivse misjoniliikumisega. Norra kirikut juhib Norra kuningas koos kõrgeima seadusandliku organi Stortingiga. Kuninglik perekond on kohustatud kuuluma evangeelsesse luteri usku. Praktikas vastutab riikliku kontrolli teostamise eest kiriku üle kuningas koos Riiginõukoguga. Kultuuri- ja kirikuasjade ministeerium vastutab kiriku haldusküsimuste eest ning Storting (Norra parlament) võtab vastu kirikuga seotud õigusakte ja tegeleb eelarveküsimustega. Kõik piiskopid ja dekaanid nimetab ametisse valitsus. Kõrgeim vaimulik kogu on Üldsinod. Viimaste kümnendite jooksul on Norras esile kerkinud mitmeid usulisi kogukondi. Mis on viinud suurema usulise mitmekesisuse ja sallivuseni Norra ühiskonnas. Praegu
õigused. See oli paratamatu otsus, kuna tagakiusamised ei olnud eesmärki saavutanud ja kristlaste arv kasvas pidevalt. Palju oli kristlasi sõjaväes, kõrgemas ametnikkonnas ja isegi keisri lähikonnas. Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Ristiusu vaimulikud vabastati maksudest ja kohustustest, kogudused said äri- ja pärimisõiguse, piiskopid said kohtupidamise õiguse. Constantinuse korraldusel organiseeriti kirikuasjade korraldamiseks mitu piiskoppide kokkutulekut ehk kirikukogu. Keisri lapsed kasvatati üles ristiusu vaimus, Constantinus ise aga lasi end ristida alles surivoodil. 324. a puhkenud võitlus Constantinuse ja Liciniuse vahel lõppes viimase kaotusega. Kuni oma surmani 337. a valitses Constantinus koos oma poegadega. Oma eesmärkide saavutamisel oli Constantinus Diocletianusest hoopis paindlikum, aga samas ka julmem. Constantinus viis lõpule ametkondliku valitsemiskorra loomise
kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal. 4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreeka kaiku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes
· 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset · kristlik kirik eksisteeris- Roomas, Jeruusalemmas, Antiookias, Aleksandrias ja Konstatinoopolis Rooma paavst ja paavstiriigi teke: · alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid · järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni · 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel · saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad · 756. aastat moodustati neil maadel Paavstiriik · Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim · 756. aastal sai paavst ilmalikuks valitsejaks Itaalia paavstiriigis- Vatikan. Ristiusu kiriku lõhestatus:
sajandil Iirimaal Frangi riigis võeti 5. sajandil ristiusk vastu, et end Rooma riigiga siduda viimasena ristiusustati Leedu 14. saj kokku kestis ristiusustamine üle 1000 aasta Paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad 756. aastat moodustati neil maadel Paavstirii ehk Kirikuriik Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim Kreeka katoliku ja Rooma kiriku lõhenemine 1054. aastal
silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid. KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL 10 9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal, piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametisse kinnitamine jäi formaalseks. Paljud vaimulikud olid abielus, perekond ja maavaldus nõudsid hoolt siis jäi neile vähe aega vaimulikuülesannete täitmiseks. Nii hakati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. Sellist pruuki nimetati simooniaks. GREGORIUSE REFORM Tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõjualt ning keelata ära simoonia ja perekonnaelu
rajamist 1632. aastal. 4. Hariduse areng Rootsi ajal. 1625. oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti. Eesti ala jagunes kaheks: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime, kuhu liideti ka Saaremaa. Kuninga esindajaks oli kindralkuberner, kellele kuulus nii seaduandlus kui ka kiriku- ja koolielu. Kogu Eesti alal kehtestati Rootsi kirikukord ja haridussüsteem. Erijoones huvitas Rootsi valitsust kirikuasjade parandamine. Kui Gustav II Adolf külastas Tallinna nõudis ta ka kõrgema kooli avamist ja selle ülalpidamist endiste kloostrimaade tuludest. Samal aastal moodustati komisjon algatatud reformikavade teostamiseks. Kui kontrolliti Eesti kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli
Investituuritüli – kellel on õigus anda üle kirikuametikandja tunnused. Paavst Gregorius VII on läinud ajalukku kui kõige suurema konflikti vallapäästja. Kõneldakse gregoriaanlikest reformidest, mis hakkavad 11. saj keskpaigas katoliku kiriku elu mõjutama ning kestavas kusagil 12. saj I veerandini. Greogorius ei olnud esimene reformpaavst. Hakkab suhtlema piiskoppidega üle kogu riigi, määrab ametisse paavstlikud legaadid. See, et paavst teeb n.ö oma asjaks kirikuasjade korraldamise, on reformpaavstluse üheks instrumendiks. Paavsti esindajad on nuntsiused. 1050. a paiku tekivad Itaalias ülestõusud, millest tuntuim on 1057. a toimunud Ataaria ülestõus Milanos, mida juthisid üks diakon ja aadlik. See on osa suureast rahvaliikumisest, kus madalam klass tõuseb üles kõrgvaimulike vastu. Tõustakse üles kirikliku korruptsiooni vastu. Ilmikud hakkavad muret tundma oma hingeõndsuse pärast, Greogorius kutsub üles ilmikuid mitte vastu võtma
· Eestimaal juhtis rüütlekonna peamees, LM-l maamarssal Funktsioonid: · Balti erikorra kaitsmine · Uute koormiste ja maksude kehtestamine · Seaduslik initsiatiiv( ja keisri ettepanekute arutamine) - Nt pärisorjuses talurahva staatuse muutmine · uute liikmete vastuvõtt rüütelkonda · maapäeva korralduse muutmine · tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine · kirikuasjade kaashaldamine III Maanõunike kolleegiumid(va 1783-1796 ja reaalne täitevvõim kahanes venestusperioodil) · juhtisid rüütelkondi maapäevade kogunemiste vahelisel ajal · 14 eluaegset liiget(Saaremaal 4), kes olid provintside tegelikud võimukandjad · Võim ulatus ka kohtusüsteemi- ja kirikuhalduse valdkondadesse IV Kohtu- ja politseikorraldus 18 saj: vanade traditsioonide jätkumine( va 1783-96 ja muutused 19 saj) · Aadlile kuulus kohtuvõim kõikide seisuste üle
h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele.
h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele. Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja
h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale – õigele uskumusele. Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja
jering eestimaaga seot kuni 1657, üks katku ohvreid, ei surnud aga tln, suri Stockholmis. Eestimaa kirik autonoomne, lokaalne eestimaaga. Ei sa avälistada, et rootsi keskvõim poleks ürit allutada kirikut rootsile, soov oli see, et eestimaa kirik tuua Uppsala peapiiskopi alluvusse. Läbi erinevate per see tegelikult ei õnnestunud, vastuseisijaid oli alati. Keskvõimu juures vastaseid. Probleem lahendamata kuni 1686 aastani. 1680ndast a muutus Rootsi absolutistlikuks, kuningas otsustas kirikuasjade üle. 1686 a uus kirikukord ( kirikuseadus). Toonaseks eestimaa piiskopiks Johann Gerth. Oli üsnagi kaua piiskopina ametis, kuid kogu selle aja jooksul käis ainult ühe korra Eestis, seot kirikuseaduse rakendamisega. Oluline ka laiemal pinnal, kirikuseaduse tõlk saksa k. Absolutismi tingimuses 1692 kirikuseaduse rakendamine, hakkas kehtima. Sellega seot ka kaot ära tln konsistoorium ( enne tegeles korraga tln ja eestimaa konsistoorium, tln vaimulikud allutatakse eestimaa konsistooriumile)
annaabi.ee 
