Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis on katastriüksus?
looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. (nt tee servituut) 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma
riiklik ehitisregister 4. Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on:
ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones seondub selle eesmärgi täitmine vajadusega hoida korras ehitiste konstruktsioonid/tehnosüsteemid, vajadusel korraldada ka kõigi selliste(ümber)ehitustööde tegemist,mida kinnistu kasutusotstarbe tagamiseks on vaja teha); b.juriidiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu omanikele ei tekiks sanktsioone ega ka täiendavaid kohustusi seoses sellega,et õigusaktidest või lepingutest tulenevaid kohustusi täidetakse ebaproffessionaalselt;juriidilise säilitamise lähtekoht on, et KV haldur ,,registreerib" enda jaoks kõik kinnistu omandiga seotud kohustused,kontrollib nende õiguslikkust,kontrollib ka
ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega kolmandatele isikutele;esmajoones seondub selle eesmärgi täitmine vajadusega hoida korras ehitiste konstruktsioonid/tehnosüsteemid, vajadusel korraldada ka kõigi selliste(ümber)ehitustööde tegemist,mida kinnistu kasutusotstarbe tagamiseks on vaja teha); b.juriidiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu omanikele ei tekiks sanktsioone ega ka täiendavaid kohustusi seoses sellega,et õigusaktidest või lepingutest tulenevaid kohustusi täidetakse ebaproffessionaalselt;juriidilise säilitamise lähtekoht on, et KV haldur „registreerib“ enda jaoks kõik kinnistu omandiga seotud kohustused,kontrollib nende õiguslikkust,kontrollib ka
1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets
2. Kinnisvara strateegilise haldamise sisu -kinnistu hooldusraamatu pidamine ( koostamine, täiendamine, juhindumine ) -kinnisvara korrashoiu tagamiseks vajaliku äriplaani koostamine koos selle elluviimise kavandamise ja korraldamisega -eelseisvate perioodide hooldustööde graafikute koostamine koos töökirjeldustega - kinnisvara säilitamiseks vajalike lepingute ettevalmistamine ja koostamine( omaniku ) järelvalve kinnistu tehnilise seisundi ja seal toimuvate tegevuste üle - ehitusprojekti juhtimine olemasoleva ning hallatava ehitise rekonstrueerimiseks või selle funktsionaalsete omaduste muutmiseks. 3. Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu • kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade regulaarse ülevaatuse korraldamine • järelevalve kinnistul hooldustöid tegevate firmade üle • turvalisuse meetmete tagamine kinnistul
jaotatavus: üks ja sama asi võib olla korraga mitme õigussuhte esemeks. Sellest tuleneb vajadus omaniku ja piiratud asjaõguse omajate omavaheliste õiguste ja kohustuse täpseks piiritlemiseks. Siit tuleb asjaõiguse kui õigusvaldkonna ülesanne fikseerida võimalikud asjaõigused ka määrata üldjoontes kindlaks nende sisu. Asjaõiguste ja nene sisu kindlaksmääramine on vajalik ka asjade ja asjaõiguste käibekindluse tagamiseks. Isik, kes omandab omandi või selle kasuks seatakse hüpoteek või kasutusvaldus, peab teadma, mille ta omandab.Asjade käibe reguleerimisel tuleb otsustada, kes väärib kaitset rohkem kas õiguse omaja või omandaja , kui omandamine on seotud asjaga, mis võõrandajale ei kuulu. Selle konflikti lahendamisel ei piisa, kaaluda vaid konkreetse omaniku ja omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi tervikuna: kas see ei raskendaks liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda
........................................................................ 9 17. Tehnosüsteemid (liinid, kraavid, teed) omandiõiguste arvestamine nende ehitamisel ja korrashoiul...................................................................................................................... 9 18. Veekogu äärse kinnisomandi omaniku spetsiifilised kohustused.................................10 19. Maaparandustööde olemus ja omanike õigus korraldada maaparandust....................10 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses...........10 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses......................................................10 22. Kinnisasja omaniku põhilised õigused ja kohustused seoses maakorralduse ja katastriga.......................................................................................................................... 11 23. Maakatastri mõiste ja vajadus ühiskonnas.......................................................
kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5. Kinnisturaamatuseadus 6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat.
12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 13. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29
3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted Eluasemepoliitikad võivad olla: liberaalsed (USA), konservatiivsed (mandri Euroopa maad) või sotsiaaldemokraatliku suunaga (Skandinaavia maad). Eesti on valinud elamusektori arendamiseks
võlausaldajate nõue teiste võlgnike vastu (VÕS § 69 lg 2). Seda nõuet nimetatakse solidaarvõlgniku regressi ehk tagasinõudeks. Kui solidaarkohustus seisnes muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad? Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui iga võlausaldajaks olev isik võib võlgnikult nõuda ainult temale langeva osa täitmist kogukohustusest Ühisvõlausaldajatega on tegemist siis, kui võlausaldajad võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
Vallasasi – liikuv vara asendatavad asjad; Asendatav - vallasasi, mida käibesmääratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5 äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti,
asjad. 16. Mis on asja oluliseks osaks ning mille poolest see erineb mitteolulisest ja näilisest osast? Asja oluliseks osaks on osa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks (nt maatükil olev hoone). Mitteoluline osa saab asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa oluliselt muutuks või kui asi ja selle osa on eri isikute omandis. Sellised osad, mis paistavad kinnisasja või ehitise oluliste osadena, tegelikult seda aga ei ole, on näilised osad. 17. Mida mõistetakse tehingu all? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldus. 18. Milliseid tehinguid eristatakse osalejate arvu alusel? Sõltuvalt tehingus osalejate arvust võib tehing olla: ühepoolne vajalik on ühe isiku tahteavaldus; mitmepoolne vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus. 19
ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: 1. kinnis- ja vallasasjad 2. asendatavad asjad 3. äratarvitatavad asjad. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused.
vastava vara tagastamise. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Omandireformi õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi seaduses. Riigikohtu otsus 3-2-1-90-03, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-14 - Rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud AÕS § 14 lg 2 (kuni 01.07.2002 kehtinud red) kohaselt oli asja reaalosa asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud ning sama paragrahvi lõike 3 järgi oli asja mõtteline osa tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Alates 1. juulist 2002. a sisaldub mõttelise osa samasugune määratlus tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 56. - Apellatsioonikohus leidis ekslikult, et asjaõigusseaduses määratletud reaalosa mõistet täpsustas ehitise osas AÕS RakS § 13 lg 4
· Loomad Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid. ·asjad: vallasasjad, kinnisasjad Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. ·õigused: absoluutsed, relatiivsed 2. asjade kogumid, varandus Vallasasjad Asendatavad määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest. Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud. Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
Nt Eesti rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse valdkond (eesmärk) on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi järgmine: Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks.
Eelkõige on eesmärgiks tagada lepinguliste suhete majanduslik efektiivsus, kindlus ja ettenähtavus. Heade kommete instituut tsiviilõiguses on seotud õiguse sotsiaalse aspektiga. Moraali- ja eetikanormid. Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused, olulisemad neist on: 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Selles sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid. 2. Asjaõigusseadus. Selles on toodud asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik regulatsioon, valduse ja omandi ning piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon. 3. Võlaõigusseadus. Reguleerib võlasuhete tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine, asja ettenäitamine jne. 4. Perekonnaseadus. Selles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust. 5. Pärimisseadus
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohu
objekte, mida saab nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritleda ning mida saab ühtlasi "valitseda" ehk allutada inimese õiguslikule ja faktilisele meelevallale. Kehaliste esemetena võib käsitleda kõiki esemeid, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad (tahked, vedelad, gaasilised). Esemeid, mida ruumiliselt piiritleda ei saa, nagu vaba õhk, voolav vesi jõgedes, meri, asjadeks ei loeta. Kinnisasi (res immobiles) maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. vallasasi (res mobiles) asi, mis ei ole kinnisasi. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Piiratud asjaõigused - servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus
ESEMED Eseme mõiste. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasja osad. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TEHINGUD 4 Tehingu mõiste
2) Asendatavad asjad (käibes määratakse mõõdu, kaalu või arvu järgi ja sellel puduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused) 3) Äratarvitatavad asjad (otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises) Vastavalt ajade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Asja osad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatatakse murdosana asjast.
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
Kapitalitulult maksavad tulumaksu residendist füüsilised isikud ja mitteresidendid. Residendist juriidiliste isikute tulu kapitalist ei ole tulumaksu objekt, kuni seda ei maksta välja omanikele dividendide vms. kasumieraldiste vormis. 2.1.1 PERIOODILISED KAPITALITULUD 2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud Eestis maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku tulu kinnis- või vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise, kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise eest, samuti tasu vallasasja, aktsia või osa koormamise eest kasutusvaldusega (TMS §16, lg.1). Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, mistõttu rendile andjal on õigus füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil A deklareeritava renditulu hulgas mitte näidata
2. ruumiliselt piiritletav . 3. asja peab olema võimalus vallata.(tema üle peab oleme võimalik teostada faktilist võimu ). Loomad ei ole asjad, nende kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomi kaitseb loomakaitse seadus. Asjade liigid Asjade liigitamiseks väga erinevad alused. Huvitab asjade liigitus millel õiguslik tähendus. Kõige tähtsam liigitus : · kinnisasjad (piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatus; Kinnisasja kooseisu kuuluvad ka kõik tema olulised osad, mis on maatükiga püsivalt ühendatud. · vallasasjad kõik mis ei ole kinnisasjad Asendatavad Tsüs §51, puuduvad individuaalsed tunnused.(Lepingu täitmise juure oluline). Kokkuleppeliselt võib asendatavale asjale anda asendamatu asja tähenduse. Asendamatud vallasasjad · Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad:
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õiguss
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime
1) Tsiviilosa üldosa seadused ehk tsüs, millega sätestatakse olulisemad põhimõtted ja olulised instituudid N: isikud, esemed, tehingud, esindus ja tsiviilõiguste teostamine 2) Võlaõigusseadus võs, mis regulerib võlasuhete tekkimise aluseid lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi n: tasu avalik lubamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine 3) Asjaõigusseadus AÕS milles on sätestatud kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik tähendus, valduse, omandi ja piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon. 4) Perekonnaseadus PKS milles reguleeritakse abielu, pereliikme õigussuhteid ning eeskostet ja muid küsimusi. 5) Pärimisseadus PäRS pärimis suhteid. Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks
sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
