Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kindlustusõigus konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kindlustus, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustuse, kindlustushüvitis, lähtu, kindlustusväärtus, kindlustussumma, võlaõigusseaduse, kindlustusmakseahasumma, viivitamatult, ulatuse, kindlustusõigus, sotsiaalkindlustus, tasuma, subjekt, võtmed, muudatus, taganedaiskid, kahjude, elektrooniliselt, hiljemaltegistrisse1. Kindlustuslepingu olemus ja sõmimine Kindlustusleping on osapoolte kirjalik kokkuleppe, milles kindlustusandja kohustub maksma kokkuleppitud rahasumma kindlustusjuhtumi toimumisel ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu osad on · sooviavaldus koos riskiküsimustikuga, mida täidab klient · lepingu üldised tingimused(tüüptingimused), ning muud lisad (vara nimekirjad_ ülevaatusaktid, eelpakkumised, teatud dokumentide koopiad) · kindlustuspoliis Lepingu sõlmimine · kindlustusobjekt · täidetud sooviavaldus
Kindlustusteenuste pakkujad kindlustusseltsid, nende filiaalid, kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhti
.........................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping.............................................................................................11 2.2.8. Laenu- ja krediidileping...............................................................................................11 2.3. Kindlustusleping.................................................................................................................12 2.4. Toetamislepingud................................................................................................................13 2.4.1. Elurendis......................................................................................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping......................................................................
Ühtlustatud tarbijahinnaindeksit, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus. 72. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011? Mis on kõige suuremate muutuste põhjused (kirjelda perioodi 2006-2010) 74. Deflatsioon - hindade üldise taseme langus. Otsige, millises suures maailma-majanduspiirkonnas on viimasel paarikümnel aastal valitsenud deflatsioon ja miks? 75. Isiku- e.elukindlustus - kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud eluea saabumise, tema abiellumise või surma või lapse sünni puhul vastavalt lepingule maksma soodustatud isikule kokkulepitud summa kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena. Isikukindlustus Kindlustusagent isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja huvides. Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus
5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A
Juhul, kui Tagatisvara on eelnevalt kindlustatud, kohustub ta tegema kõik vajaliku, et kindlustuslepingule märgitakse Granteeritava summa ulatuses soodustatud isikuks Garantii andja. Juhul, kui Tagatisvara kuulub kolmandale isikule, kohustub Võlgnik tegema kõik vajaliku, et see oleks kindlustatud Lepingus sätestatud korra kohaselt. Märkus: Kui lepingu tagatiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasjal olev ehitis on kindlustatud, on kindlustusandja VÕS § 500 jj kohaselt kohustatud kindlustushüvitise välja maksma hüpoteegipidajale ka juhul, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingu tingimusi ja kindlustusandja talle kindlustushüvitise väljamaksmise kohustusest vabaneb, v.a kui kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakseid või põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses tuleb kindlustusandjale loovutada hüpoteek. 2.9
isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 5 1.4 Kindlustusleping Antud osas keskendutakse erinevatele kindlustustele ja nende õigusnormidele. Käsitletakse kindlustuslepingut, kahjukindlustust, elukindlustust, õnnetusjuhtumikindlustust ja ravikindlustuslepinguid. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja
*Finantsteenused nõustamine (??) 35. Finanstasutuste liigitus ja selgitus Krediidiasutused Institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime ,,pank". *Hoiustamisteenused *Krediiditeenused *Väärtpaberiteenused *Arveldusteenused Kindlustusseltsid Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. *Kahjukindlustus *Elukindlustus Väärtpaberivahendajad Väärtpaberite vahendamine. 36. Tagatisfondi olemus Tagatisfondi eesmärgiks on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse ning hüvitamine seaduses sätestatud
Saate kauba eest tasu kätte õigel ajal MIINUS Suured tehingutasud 22 KINDLUSTUS 70. Elukindlustus - oma lähedaste majandusliku turvalisuse tagamiseks. Juhuks kui kindlustatuga juhtub õnnetus, mis lõpeb surmaga; raha kogumine tulevikuks endale vanaduspõlve kindlustamiseks 23 Isikukindlustus - kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul Kindlustusagent – esindab ühe kindlustusandja hüve, teavitab klienti kindlustuslepingu võimalikest variantidest Kindlustusandja - kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum - seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või
rahapoliitika teostamise · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) vahendid (3)? · Kohustuslik reserv ( keskpankade kohustuslikud reservid) Rahapakkumise tegurid Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Leida järgmistele mõistetele Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral seletused toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule (vt Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse http://www.eksl.ee/sonaraamat. välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi php): vms puhul
finantsturgudeks. 52.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 53.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised
Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 35. Finantsasutuste liigitused ja selgitused • Krediidiasutused: institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (hoiustamis-, krediidi-, väärtpaberi- ja arveldusteenused) • Kindlustusseltsid: Võimalike kahjude kandmine. Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusväljavõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. • Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs).
Inflatsiooni tipp, 11 %, jõudis kätte 2008 suve alguses. Inflatsioon hakkas vähenema 2008. aasta keskpaigas, kui toiduainete ja energia hindade muutus võrreldes eelmise aastaga järsult vähenes. Inflatsiooni vähendas eriti langev kütusehind. 2009 jaanuaris oli inflatsioonitase kaheksa protsendi ringis" (EPL). 2011 a. Paigutas Eesti 5% hinnatõus Euroopa kiireima inflatsiooniga riikide hulka. 69.Leida järgmistele mõistetele seletused Elukindlustus - Elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.. Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel.
akreditiivi saaja nõusolekuta keeldumise Makse on garanteeritud panga poolt ka Akreditiivi tingimused peavad olema maksetähtajaga akreditiivi puhul täidetavad Tagasivõetav akreditiiv 62. Mõisted Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kes esindab kindlustusseltsi huve
maksetähtajaga akreditiivi puhul. Miinused: vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi; akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad; tagasivõetav akreditiiv. 79. Maksekaardi liigid. Deebetkaardid esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC) Krediitkaardid esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard) Kindlustus 80. Leida järgmistele mõistetele seletused: Elukindlustus - Elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.. Kindlustuse liik, mis tagab kindlustatu surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule ja/või võimaldab sääste koguda
soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
47. Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu avalikkuse rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. Krediidiasutusteks on (kommerts)pangad ning laenu- hoiuühistud. 48. Kindlustusselts on ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate (isikud, kes soovivad end kaitsta vastava riski eest) maksetest fondi, millest hüvitatakse tekkinud kahjud. Maksete ja hüvitiste vahe tuuakse finantsturule. Liigitatakse kindlustuse objekti järele elu- ja kahjukindlustusseltsideks. 49. Väärtpaberivahendajad on ettevõtted, mis pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist. 50. Finantsturgude liigidRahaturg- lüh, ajal kuni 1 a. instrumentide turg: Kapitaliturg- pikemaajaliste instrumentide turg, Esmasturg- toimub esmakordne müük investoritele, osapoolteks emiteerija ja investor Järelturg- osapoolteks kaks investorit,
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lepingut, kaks k
Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur · kindlustusvahendus kindlustusagen ja maakler, kes tegelevad kindlustuse vahendamisega Kindlustuse vormid o vabatahtlik o kohustuslik ilma selleta ei saa, nt autokindlustus o sundkindlustus - haigekassa Risk on kindlustatav Kindlustatav sündmus peab olema juhuslik Riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema liigikaudselt kalkuleeritavad Kahju rahas mõõdetav Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma
2008. aastal kasvasid tarbijahinnad Eestis üle 10%. Inflatsioon on viimastel kuudel seoses kütuste odavnemisega ja toidu hinnatõusu pidurdumisega kiirelt alanenud. Oktoobris kahanes hinnatõus septembri 2,1 protsendilt 1,5 protsendini, viimati oli inflatsioon nii madal 2010. aasta alguses. 69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule. Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul.
liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit. Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 25 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks.
Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused · Krediiditehingud tehakse klientide rahaga aktiva passiva · Panga omatehingud pank teeb oma vahenditega tehinguid: investeerib, laenab välja. · Teenindus arveldused tehingud väärtpaberitega Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. Säästja Pank Laenaja % % 13. Kindlustus Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. · ,,Nähtamatu toode" kindlustuslubadus. · Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus. · Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega. · Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tohi olla pettusi.
kuuluvat õiguste ja teabe kogumit (õigus kaubamärgile, ärilisele tähtsusele, oskusteabele). 5)Tasuta kasutamise lep- kasutusse andja kohustub andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. 6)Laenulep- laenuandja peab andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen); laenusaaja peab tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja kvaliteedis. 7)Kindlustuslep- kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama juhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt/osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 35. Lepingud teenuste osutamiseks- 1)Käsunduslep- käsundisaaja peab osutama käsundiandjale teenuseid; käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu, kui on nii kokku lepitud
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
................................................................ 8 3.2.1 Korteri taastamise ulatus ........................................................................................... 8 3.2.2 Kahju hüvitamise aeg ................................................................................................ 9 3.2.3 Omavastutus .............................................................................................................. 9 3.2.4 Koduse vara kindlustuse määr ................................................................................... 9 3.2.5 Kindlustusmakse ....................................................................................................... 9 3.2.6 Lepingu sõlmimise mugavus ..................................................................................... 9 3.3. Alternatiivid .................................................................................................................. 10
müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu 15 sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest.” SEMINAR III RKTKo 3-2-1-76-07 tüüptingimuste kontrolli eeldused, üllatuslikud autovõtmed Asjaolud: Citygraaf OÜ (hageja) hagi Salva Kindlustuse AS-i (kostja) vastu kindlustushüvitise 278 800 krooni ja viivise saamiseks. Hansa Liising Eesti ja hageja sõlmisid sõiduauto liisingulepingu, samal päeval sõlmisid hageja ja kostja sõiduauto kindlustamiseks kindlustuslepingu. Kindlustuslepingu osadeks olid kindlustuse üldtingimused ja sõidukindlustuse üldtingimused. Auto varastati ja võtmed taskust ka. Hagejale teatas kostjale kindlustusjuhtumist
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt. Sotsiaalkindlustust iseloomustab asjaolu, et siin luuakse kohustuslikus korras kindlustatud isiku liikmetasude ja/või riigi täiendavate rahaliste toetuste baasil individuaalsest vajadusest sõltumatu riisiko- ja sotsiaaltasakaalustussüsteem, mis kindlustab elus ette tulevate sotsiaalsete riskide, nagu haigus, tööõnnetus, vanadus jne vastu. Kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustushüvitise. Väljamaksed erinevatest sotsiaalkindlustuse skeemidest on hüvitised, mida kindlustatul on õigus saada seoses sissetuleku kaotamisega või vähenemisega kindlustuslepingus (seaduses) ettenähtud kindlustusjuhtumi saabumise tõttu, olenemata selle isiku ainelisest seisundist (tegelikust abivajadusest).
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud) materjalid: Tampuu õpik VÕS kommentaarid ( 127-140; 1005-1067) Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS Kohtupraktika: vt eraldi loetelu ! 2 1 Üldküsimused Lepinguvälised võlasuhted on võlasuhted, mis tekivad muul viisil kui lepingu sõlmimise teel. 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel? Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui lepinguõiguse normid (v.a. tootjavas- tutus). Dispositiivsus väljendub isikute võimaluses lepinguvälist võlasuhet eelnevalt või pärast tekkimist lepinguga reguleerida. Nt. A ja B lepivad kokku, et kui A B-le kahju tekitab, siis vastutab ainult tahtluse/raske hooletuse korral
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduse
annaabi.ee 
