1.karboksüülhappe derivaat, mille molekulis on happe hüdroksüülrühma asemel aminorühm – NH2 (näiteks metaan-amiin HCONH2) või 2. ammoniaagiderivaat, mille molekulis on ammoniaagi ühe vesinikuaatomi asemel metalliaatom (nt naatrium-amiid NaNH2). (Eesti Entsoklüpeedia) Karboksüülhappe funktsionaalderivaatidest on tähtsaimad estrid ja amiidid (Tuulemts, A.). Amiidid on (kõik peale metaanamiidi) kristalsed, neutraalsed, värvusetud ained. Amiidid on enamasti väga mürgised. (Kikkas, H.) Amiidides esinevad N-H sidemed moodustavad vesiniksidemeid. Seetõttu on ka nende molekulide vahel tugevad jõud. (Atkins, P.) 3 Tekkimine Amiide saadakse peamiselt neile vastavate karboksüülhapete ammooniumsooli dehüdraatides või nitriile hüdrolüüsides. Amiidrühm sisaldub näiteks polüakrüülamiidide ja sulfonüülamiidide molekulides. Amiide saadakse ka karboksüülhappe derivaatidest ja need reaktsioonid
Bitcoini, mis oli esimene detsentraliseeritud krüptoraha. 2008. aasta oktoobris avaldas Nakamato krüptograafiateemalises mailinglistis artikli "A Peer-to-Peer Electronic Cash System", mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009. aastal. Esimene versioon Bitcoini koodist avaldati Sourceforge keskkonnas ning oli kompileeritud Visual Studios. Nakamato sõnul asus ta Bitcoini koodi kirjutama juba 2007. aastal. (Kikkas, 2017) Tähtsamatest Bitcoiniga seotud kuupäevadest võib välja tuua näiteks 18. augusti aastal 2008, kui anonüümselt loodi bitcoin.org’i domeen, 31. oktoober 2008, kui avaldati peer- to-peer elektroonilist sularahasüsteemi käsitlev paber. Esimene plokk kaevandati 2009. aasta 3. jaanuaril, ning esimesne valuutakurss anti bitcoinile 5. oktoobril 2009. aastal (1 USD = 1 309.03 BTC). 22. mail 2010 tehti esimene ost bitcoinidega päriselus, kui
modifitseerimises äri- ja akadeemiliste asutuste poolt. (Ritchie 1979) Unixi modifitseerimine viis erinevate Unixi dialektide tekkeni, mis olid tuletatud algse Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis
3 P102 4 4 P103 6 12 5 P104 11 Mairo Matsin 6 P105 1 7 P106 6 10 8 P107 1 Laura Kivijärv 9 P108 6 Kristiina Sljupkina 8 10 P109 3 Kedy Kikkas 11 P110 2 Gelly Kink 12 P111 5 6 13 P112 7 Elmo Ronk 14 P113 4 Mihkel Kalev 15 P114 4 Tõnis Jõgi 4 Keskmine monitori kõrgus 4,866667 2 Mitu arvutit kasutuses 9
Lava tagumises osas olev dekoratsioon ning saali ja pealtvaatajate keskele ehitatud lisalava annab mängule ruumilisust ja tantsijatele ruumi. Suurejooneliste tantsunumbrite seas nägin ka nüüdisballetti (Danne Dahlini ja Irina Kikkase lummav pas de deux) mis oli tõepoolest hingemattev.. Osatäitjad: Õpetajad: Miss Sherman Kaire Vilgats Miss Bell Ülle Lichtfeldt Mr. Myers Hannes Kaljujärv Mr. Sheinkopf Andrus Vaarik Õpilased: Carmen Diaz JZ Belle Iris Kelly Irina Kikkas Mabel Washington Susan Lilleväli Tyrone Jackson Danne Dahlin (Rootsist) Schlomo Metzenbaum Andero Ermel Grace Lamb ("Lambchops") Maiken Schmidt Goodman King ("Goody") Endro Roosimäe Nick Piazza Sten Karpov või Rolf Roosalu Serena Katz NeleLiis Vaiksoo Joe (Jose) Vegas Kaido Põldma Teistes õpilaste rollides: Anneli Pilpak, Britt Kõrsmaa, Carmel Köster, Eneli Raud, Eneli Rüütli, EvaLena Raenok, Ingrid Kurgjärv, Ira Haak, Jelena Bubon,
saa olla. Seega pean ,,ülistama" seda ainet kõige paremas tähenduses, sest tänu sellele ainele olen ma üsna kindel, et see on üks neist erialadest mida ma TTÜs õppida sooviksin. Oma arvestus töös arutlen ma antud loengute põhjal(mis meeldis, mis ei meeldinud, mida sain uut teada, mis oleks võinud teist moodi olla): 1. 4. september 2012 - Indrek Rokk, Andres Taklaja 2. 2. oktoober 2012 - Janno Viiding 3. 30. oktoober 2012 - Kaido Kikkas 4. 13. november 2012 - Reena Mägi 5. 14. november 2012 - Lauri Luhasalu 6. 27. november 2012 - Agu Leinfeld Härra Taklaja rääkis Raadio- ja sidetehnika instituudist ja telekommunikatsiooni ajaloost, vähemal määral ka võimalikust tulevikust. See oli minujaoks ilmsalt üks halvema kuulatavusega loenguid selle õppeaine juures. Põhjuseid miks ta minujaoks raske kuulata oli on tegelikut mitmeid. Esiteks selle loengu ,,kuivus" võrreldes teiste loengutega
Natalja Reinhold Marika Helmja Aivar Lohk Kristo Västrik Marika Teder Maarja Liis Riisalu Allan Reinsalu Urmas Karu Marina Räämet Sirli Niitsoo Jaanika Ruuben Indrek Karjust Anna Rokk Andrus Järv Maili Kikkas Mart Martverk Aivar Tosso Variant 1 #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME? #NAME?
Soojusnähtused saunas 9.Kl Projektitöö füüsikas Nimi: Kait Kikkas PALA 2009 Sisukord Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem kui põrandal Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Veepaagis toimub ka konvektsioon, kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam vajub alla. Konvektsiooni skeem Soojusjuhtivus Saunas juhub soojust ahi ja veepaak
OECD ja Mercosur Maarjo Põder Alvar Gross Gail Kikkas 10a 2014 OECD - Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon Mercosur - Mercado Común del Sur, Lõuna Ühisturg (tolliliit) OECD on 1948 asutatud Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni järeltulija. OECD-l on 20 asutajariiki, neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. OECD-l on 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks
11.89 48911067466 Oliver Tammik 01.12.79 37912011363 Sigrid Parts 20.09.69 46909208395 Lembit Järv 31.01.52 35201318981 Tiina Saar 23.01.51 45101235206 Jana Palu 19.09.89 48909191264 Erkki Saarna 05.04.84 38404054554 Andres Kivima 08.11.70 37011086306 Ivan Palu 05.01.53 35301055569 Ivan Saarniit 18.07.84 38407186136 Lembit Rokk 11.05.65 36505113935 Indrek Helmja 14.02.64 36402142922 Rein Kikkas 05.08.68 36808052366 Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 Mihhail Randrüüt 01.09.53 35309011605 Veiko Karo 10.07.72 37207106321 Virve Roosimägi 15.02.70 47002151715 Sigrid Tosso 18.08.69 46908181858 Merle Karu 12.03.73 47303129221 Marina Jürimägi 21.04.69 46904211317 Gert Siirak 28.07.82 38207283486 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 Jako Ots 23.02
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe ainekava Kertu Kikkas EMBRÜOLOOGIA Analüütiline seminaritöö Juhendaja: Ave Kõrve-Noorkõiv, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 EELNEVAD TEADMISED EBRÜOLOOGIAST Hindan enda eelnevaid teadmisi embrüoloogiast täiesti keskpäraseks. Kooli bioloogiast on juba aastaid möödas, seetõttu on nii mõndagi ununenud
Rahvusvaheline kaubandus Koostajad: Andre Kokk Sten Kikkas Enari Mägi Klass: 10 B Mõiste Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. Eksport - kaupade väljavedu riigist. Import - kaupade sissevedu riiki. Kaubandusbilanss - ekspordi ja impordi vahe. Kaubandusbilanss = eksport import
Hr Juhan Tiik Haapsalu, 17.juuni 2011 AS Haljastus Avaldus Lp hr juhatuse esimees Palun võtta mind tööle ajavahemikus 1.07.11- 30.07.11 tööle linna haljasalade hooldajana. Marie Kikkas Sünd. 1996 Suure 10-2 15467 Haapsalu CURRICULUM VITAE Nimi: Kadri Kimsen Sünniaeg ja -koht: 08.10.1976 Saue vald Aadress: Lehe 20 Telefon: (00) 594 382 97 Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu
TÕNU ÕNNEPALU Koostaja: Katre Kikkas TÕNU ÕNNEPALU ON... Luuletaj a Prosaist Esseist ELULUGU · Sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas · Õppis Tallinna 29. koolis. Gümnaasiumihariduse sai Tallinna 3. Keskkoolis · Astus TRÜ bioloogiateaduskonda. Lõpetas selle 1985. aastal KARJÄÄR · Kirjandusse tuli luuletajana · 1985 1987 töötas Hiiumaal õpetajana · 1989 1990 toimetaja ajakirjas Vikerkaar · Alates 1991. aastast on Kirjanike Liidu liige · Eesti kirjanik ja tõlkija LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Kodu, kodutus, kodust eemal olek. Eesti ja välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes...
06.53 35306141258 14 6 14.06.2008 55 Marek Randrüüt 16.07.53 35307166377 16 7 16.07.2008 55 Aivar Lohk 06.08.53 35308061352 6 8 06.08.2008 55 Aivar Kukk 07.08.53 35308078210 7 8 07.08.2008 55 Dmitri Raidjõe 07.08.53 35308078827 7 8 07.08.2008 55 Kaspar Rokk 26.08.53 35308262058 26 8 26.08.2008 55 Lembit Kalinin 26.08.53 35308267382 26 8 26.08.2008 55 Riho Kikkas 28.08.53 35308287456 28 8 28.08.2008 55 Kalmer Luhakooder 30.08.53 35308303376 30 8 30.08.2008 55 Mihhail Randrüüt 01.09.53 35309011605 1 9 01.09.2008 55 Aleksandr Kikkas 04.09.53 35309046780 4 9 04.09.2008 55 Andres Treier 02.10.53 35310022932 2 10 02.10.2008 55 Ivan Elmik 12.10.53 35310126034 12 10 12.10.2008 55 Aivar Müürsepp 19.10.53 35310197312 19 10 19.10.2008 55
Jana Tedersoo 25.02.78 47802254059 1 Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626 1 Leo Sillmann 28.07.88 38807289942 1 Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 1 Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 1 Jüri Sillmann 24.11.84 38411241089 1 Mihhail Sillmann 29.09.52 35209296781 1 Toomas Hunt 14.02.57 35702147076 1 Sirli Jüriorg 03.11.65 46511039553 1 Elisabeth Saarniit 12.12.62 46212126498 1 Toomas Kikkas 22.05.61 36105224261 1 Risto Kuhi 11.09.64 36409114533 1 Mailis Meronen 28.03.63 46303287064 1 Sigrid Parts 20.09.69 46909208395 1 Siina Teder 16.12.69 46912164968 1 Jaagup Jüriorg 08.08.76 37608086096 1 Ivan Sonk 07.06.58 35806074985 1 Tanel Teeäär 28.11.66 36611281411 1 Kaspar Rokk 06.05.56 35605061944 1 Elisabeth Mullari 25.10.71 47110254862 1 Jana Müürsepp 31.07
, /jo/ , /p/ , /õ/ , /z/ , /r/ , - , /z/ , /s/ , /e/ , /i/ , /t/ , /ju/ , /j/ , /u/ Koostanud: Jandra Hektor, Maria-Martha Kikkas, Kristiin Kulpson, Marie Tulik
2,65 -4,84 2,86 -3,80 3,07 -2,11 3,28 -0,32 3,49 1,01 3,70 1,58 3,91 1,42 4,12 0,88 4,33 0,44 4,54 0,51 25 30 y Eesnimi Perenimi Isikukood Aadress Sünniaeg Madis Paulus 50501037386 Tallinn, Sõpruse pst 67-4 03.01.2005 Hanno Pedak 35008268624 Tartu, Kaare 3 26.08.1950 Maili Kikkas 45001243289 Viljandi, Suur-Kaare 4-12 24.01.1950 Irma Piirsalu 60402026603 Tallinn, Videviku 23-5 02.02.2004 Aadu Pulk 50207011734 Tallinn, Akadeemia 12-42 01.07.2002 Airi Põld 45006282172 Pärnu, Sihi 5 28.06.1950 Evelin Põld 49407042090 Tallinn, Raudtee 22 04.07.1994 Malle Põldmaa 60505219956 Pärnu, Ringi 20 21.05.2005
kavade kirjeldustega. Eksimuseks loetakse see, kui võimleja arvestatud punktid ei ühti kohtunike arvestatud punktidega (suurusvahe 1,5p), siis võetakse üldhindest 0,5 p maha. Eesti meistrid iluvõimlemises 1990-2008 1990 Natalja Nikolajeva- Tartu LNSK 1991 Natalja Bestshastnja - EESTI LNSK 1992 Janika Mölder-Maalmann - Tartu Riiklik Ülikool 1993 Anfissa Svetogor - Tallinna Idarajooni Spordikool 1994-1999 Natalja Kornõsheva - Tallinna Kopli Spordikool 2000-2001 Irina Kikkas - Spordiklubi Velar 2002 Karolina Lill - Spordiklubi Velar 2003-2008 Irina Kikkas - Spordiklubi Velar Janika Mölder Janika Mölder (sündinud 4. jaanuaril 1970 Tartus) on eesti iluvõimleja ja treener. Ta on võimlemisklubi Janika asutaja ja juhatuse esimees. Klubi põhitegevuseks jäi iluvõimlemise arendamine. Janika Mölder on võitnud 22 kulda Eesti meistrivõistlustelt. Samuti on ta NL koondise eest võisteldes võitnud kulla 1989
HINNAPAKKUMINE Hinnapakkuja: 12.12.2012 Kristjan Kikkas Tartu linn, Vaba 32 Tel. nr. 51908555 Pakkumise saaja: OÜ Feby 10838902 Tartu, Aia 14 Pakkumise objekti koondnimetus: Hinnapakkumine 3 arvutikomplektile, 1 võrguruuterile, 1 võrguprinterile. Pakkumise sisu ja maksumus: Ühe arvutikomplekti hind: Kauba nimetus Kogus Hind GIGA-BYTE MB AMD 880G/SB850 SAM3 MATX/GA-880GMA-UD2H 1 84,45 GIGA-BYTE AMD Athlon II X3 450
Voldemar Väli (Amsterdam 1928) Alfred Neuland (Pariis 1924) Voldemar Väli (Berliin 1936) Eduard Pütsep (Pariis 1924) Jüri Lossman (Antwerpen 1920) Albert Kusnets (Amsterdam 1928) Alfred Neuland (Antwerpen 1920) Alfred Schmidt (Antwerpen 1920) Nikolai Veskin (Amsterdam 1928) Martin Klein (Stockholm 1937) Jaan Kikkas (Pariis 1924) Aleksander Klumberg (Pariis 1924) Roman Steinberg (Pariis 1924)
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond APL 12 Kristjan Kikkas Aruanne Juhendaja Margus Ainsalu Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Alguses räägin erinevatest keredetailide ühendamise tehnoloogiatest. Kuidas ühendada detaile omavahel erinevatel viisidel. Järgmisena on juttu kuidas vahetada autol karpi. Auto karbi vahetus on lahti seletatud kuidas ja miks seda vahetatakse ja milliste tööriistadega seda tehakse
Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626 1 8 Leo Sillmann 28.07.88 38807289942 1 5 Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 1 6 Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 1 1 Jüri Sillmann 24.11.84 38411241089 1 4 Mihhail Sillmann 29.09.52 35209296781 1 1 Toomas Hunt 14.02.57 35702147076 1 6 Sirli Jüriorg 03.11.65 46511039553 1 1 Elisabeth Saarniit 12.12.62 46212126498 1 1 Toomas Kikkas 22.05.61 36105224261 1 5 Risto Kuhi 11.09.64 36409114533 1 2 Mailis Meronen 28.03.63 46303287064 1 8 Sigrid Parts 20.09.69 46909208395 1 3 Siina Teder 16.12.69 46912164968 1 3 Jaagup Jüriorg 08.08.76 37608086096 1 9 Ivan Sonk 07.06.58 35806074985 1 1 Tanel Teeäär 28.11.66 36611281411 1 5 Kaspar Rokk 06.05.56 35605061944 1 5 Elisabeth Mullari 25.10
Võistles Tsaari- Venemaa koosseisus. Harald 1924 Pariis Tõstmine Tammer Aleksander 1924 Pariis Kergejõustik Kümnevõistlus Kolmpere 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine Roman Kreeka-rooma 1924 Pariis Keskkaal Steinberg maadlus Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von 1928 Amsterdam Purjetamine Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt Albert Kreeka-rooma 1928 Amsterdam
11.2020 7 Ivan Palu 5.01.1953 mees Talv 5.01.2020 7 Ivan Saarniit 18.07.1984 mees Suvi 18.07.2020 6 Lembit Rokk 11.05.1965 mees Kevad 11.05.2020 1 Indrek Helmja 14.02.1964 Ülesanded mees Talv 14.02.2020 5 Rein Kikkas 5.08.1968 mees antud 1. Teisendage Suvi 5.08.2020 lahtrite piirkond tabeliks, tabelile määrake nimeks 3 Inimesed Maret Riisalu 30.10.1961 naine Sügis 30.10.2020 5 Mihhail Randrüüt 2. Sinistesse 1.09.1953 mees lahtritesse
Tiina Saar 23.01.1951 naine Talv Kaljukits Jana Palu 19.09.1989 naine Sügis Kaljukits Erkki Saarna 5.04.1984 mees Kevad Kaljukits Andres Kivima 8.11.1970 mees Sügis Kaljukits Ivan Palu 5.01.1953 mees Talv Kaljukits Ivan Saarniit 18.07.1984 mees Suvi Kaljukits Lembit Rokk 11.05.1965 mees Kevad Kaljukits Indrek Helmja 14.02.1964 mees Talv Kaljukits Rein Kikkas 5.08.1968 mees Suvi Kaljukits Maret Riisalu 30.10.1961 naine Sügis Kaljukits Mihhail Randrüüt 1.09.1953 mees Sügis Kaljukits Veiko Karo 10.07.1972 mees Suvi Kaljukits Virve Roosimägi 15.02.1970 naine Talv Kaljukits Sigrid Tosso 18.08.1969 naine Suvi Kaljukits Merle Karu 12.03.1973 naine Kevad Kaljukits Marina Jürimägi 21.04.1969 naine Kevad Kaljukits
Praktiline töö nr 3 Otsing teemakataloogides, portaalides ja otsisüsteemides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viies otsinguid läbi teemakataloogides ja portaalides, kasutage SIRVIMISE otsistrateegiat. Alates neljandast küsimustest viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.com) kasutdes erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. küsimuse puhul valige kas I variant või II variant. Teemakataloogide aadressid: Bubl Link http://www.bubl.ac.uk/link/ Librarians' Internet Index http://lii.org/ Open Directory http://dmoz.org/ WWW Virtual Library http://vlib.org/Overview.html I variant II variant 1. Leidke kõikidest eelnimetatud ...
kõrge ning osalejate nimekirja sattus ta vaid tänu Rene Mandri kevadisele kukkumisele ja vigastusele. Tulevikumees on ta aga kindlasti. Moonika Aava, odaviske 26. Vaevalt ootas keegi Aavalt midagi rohkemat, vaevalt ta isegi. Kuid enne järgmist hooaega peaks ta mõtlema, kas soovib olla politseinik, odaviskaja või nende kahe hübriid. Ning vastavalt sellele otsusele püstitama ka uued eemärgid kõrgemale tasemele tõusmine pole ju võimatu. Irina Kikkas, iluvõimlemise 20. Kikkase raskelt välja teenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult. Neljast mitmevõistluse kavast luhtus kaks, kui võimleja pillas rõnga ja kurikateharjutuses vahendi. Muidu kindlate sooritustega hiilgav Kikkas ei pidanud suurvõistluste pingele vastu. Vladimir Sidorkin, 200 m vabaujumise 45. 26 aastat vana Eesti rekordi purustamine ei ole just paljudele jõukohane. Moskvas tudeeriv ja harjutav Vladimir Sidorkin
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine ANDREI INESIN - sooritus lõppes 115 märgi tabamisega, mis jättis kaks aastat tagasi
Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad.
http://www.eope.ee/images/50001073/Repositooriumi_juhend_uus.pdf 5. Autoriõiguse seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246706 6. Metsar, S. Autoriõigusega kaasnevad õigused. Tallinna Ülikool 7. Autoriõiguse seadus,Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Autori %C3%B5iguse_seadus 8. Põldoja, H. Avatud sisulitsentsid, 2010 - http://lemill.net/content/webpages/avatud- sisulitsentsid 9. Sammas. TÜ teaduse infoleht, nr16, 2003 10. Kikkas, Kaido. Vabad litsentsid e-õppes, Slaidid, 2007.
Tartu Kutsehariduskeskus Võru linna saastatus Referaat Koostaja: Kristjan Kikkas Õpetaja: Marlen Tärgla Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Karin Kikkas 12.c 2009 2 Sisukord: Mis on jätkusuutlik areng?............................................................................................................... 4 Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis..................................................................................................4 Jätkusuutliku arengu küsimus globaalsel tasemel............................................................................ 6 Kasutatud kirjandus:....................
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet
Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun (kettaheide) Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus), Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus), Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus), Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus) Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks) Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. 1928. Amsterdam 1928
An analysis of the problem of Political Power Written by: Katre Kikkas Introduction It is said that in the political philosophy there are only two questions: ,,Who can have what?" and ,,Who will decide over it?". It is not exactly like that but it is quite close to the trough, to begin with. The first question includes material amenity's, and dividing rights and liberties.(Wolff, 1996) What is power? It is ability to influence others to do something they otherwise would not. Also, others can be affected with threats and force.
Karin Kikkas, 12.C Kunst on surnud! Elagu kunst! ,,Kui on olemas surematu kunst, siis ei saa seda kunstikultuse hävitamise teel tappa" Wieland Herzfelde Kõik sai alguse 20.nda sajandi alguses, kui algas sõda. Neutraalne Sveits ja Zürichis avatud klubi nimega Cabaret Voltaire sai koduks paljudele põgenenud kunstnikele ja kultuuriinimestele. Selle algatas Hugo Ball, kes oli tuntud mitmel alal poeet, draamakirjanik, vasakpoolne poliitik.
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ Tanel Pääro Tehnoloogia mõju lapsele Referaat Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2013 Sissejuhatuseks ,,Lapsed on pinnapealsemad kui paarkümmend aastat tagasi. Nende jaoks peavad tekstid olema lühikesed, hakitud, jooniste ja piltidega ..."(Vinter, 2012). Ühiskonnas aset leidvad muutused mõjutavad kõiki inimesi. Inimene on harjunud järgima üldise rahvamassi käekäike. Seega kõigi ühiskonnas toimuvate muutustega, muutuvad ka inimesed. Aga keda kõige rohkem mõjutavad taolised muutused? Teada on, et lapsed on väga
2002 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 50 km klassikatehnikas 2004 Ateena Jüri Jaanson Sõudmine 6:51.42 2008 Peking Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson Sõudmine 6:29.05 (+1.69) 2010 Vancouver Kristina Smigun-Vähi Murdmaasuusatamine 10 km vabastiilis 25:05.0 6.Eestlaste pronksimedalivõidud 1912 Stockholm Mart Kuusik Sõudmine Sai kolmanda koha, kuid see pole kindel, kas ta sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine 1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine 1924 Pariis Aleksander Kolmpere Kergejõustik Kümnevõistlus 1924 Pariis Roman Steinberg Kreeka-rooma maadlus Keskkaal 1928 Amsterdam Albert Kusnets Kreeka-rooma maadlus 1928 Amsterdam Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt Purjetamine 1936 Berliin Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin August Neo Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Närvivõrkude rakendusvaldkonnad IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid Referaat Juhendaja/õppejõud: Kaido Kikkas Üliõpilane: Sergei Novikov 179797 Üliõpilase meiliaadress: [email protected] Õppekava nimetus: IT süsteemide arendus Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Elo Viiding aka Elo Vee (1974-...) Karin Kikkas 12.C 2009 2 Sisukord: Elo Viiding oma luulest ja keelest:...............................................................................................4 Elo Viiding "Selge jälg"............................................................................................................... 5 Elo Viidingu juhtum: "Püha Maama".......................................................................................... 5 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale:.......
Nii on andekus kui hariduslik erivajadus tõstetud esile ka Eesti uues põhikooli ja gümnaasiumi seaduse redaktioonis, mis loob eeldused andekate laste märkamiseks ja nendes peituva potentsiaali väljaarendamiseks. Õpetaja teadlikkus andekuse olemusest ja valmisolek arendada oma oskusi töös andekate lastega on nende eesmärkide realiseerumisel võtmefaktoriks. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes (2010) / toimetanud Eve Kikkas. Tartu: Haridus ja Teadusministeerium, Vahi: Ecoprint.
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Allar Kikkas Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused Uurimistöö Juhendaja: õp Liidia Pogorelov Alatskivi 2012 RESÜMEE Käesolevas uurimistöös andsin ülevaate 11. Septembril 2001 aastal toimunud Maailma Kaubandusekeskuste katastroofist. Põhieesmärk oli uurida kaubanduskeskuste oletatavaid kokkuvarisemise põhjuseid. Lisaks sellele uuriti ka terroristide töö käiku.
Esinemisjanus staarihakatised seisavad silmitsi tõsiasjaga tee tähtede poole on keerulisem, kui nad arvasid. Eestis esietendus ,,Fame" 2. novembril 2006 Tallinna Linnahallis ja seda mängiti 15 korda. Kuulsusekooli õpilased, keda on muusikalitrupis kokku 60, valiti välja kevadel toimunud avalikul konkursil, millel osales üle 400 noore artisti. Tähtsamaid õpilaste rolle kehastavad JZ Belle, Nele-Liis Vaiksoo, Susan Lilleväli, Irina Kikkas, Maiken Schmidt, Andero Ermel (Tallinna Linnateater), Kaido Põldma, Danne Dahlin (Rootsi), Sten Karpov, Rolf Roosalu ja Endro Roosimäe. Kuulsusekooli karmide õpetajatena astuvad muusikalis lavale Kaire Vilgats, Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Hannes Kaljujärv (Teater "Vanemuine") ja Andrus Vaarik. 8 Lavastaja on Jüri Nael, kostüümikunstnik on Ene-Liis Semper (Teater NO99),
Võistles Tsaari- Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Venemaa koosseisus. 1924 Pariis Jaan Kikkas Tõstmine 1924 Pariis Harald Tammer Tõstmine Aleksander Kümnevõistl 1924 Pariis Kergejõustik Kolmpere us Kreeka-rooma 1924 Pariis Roman Steinberg Keskkaal maadlus Amsterda Kreeka-rooma 1928 Albert Kusnets m maadlus
" Kreeka-rooma maadluse kärbeskaalus alistas Eduard Pütsep Pariisis kuus vastast, sealjuures maailmameisti Väikö Ikoneni, ning võitis kuldmedali. Eestis ootas „Päevalehe" toimetuse eest mitusada inimest teavat Pütsepa tulemuse kohta poole ööni ning kui see lõpuks kohale jõudis, polnud rõõmul piire. Hõbedase medaliga saabus koju Alfred Neuland, kes sai teise koha tõstmise keskaalus. Pronksmedalid teenisid Aleksander Klumberg kümnevõistluses, Jaan Kikkas ja Harald Tammer tõstmises ning Roman Steinberg kreeka-rooma maadluses. Esikuuikus olid ka tõstjad 9 Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme ning kreeka-rooma maadleja Albert Kusnets. Eesti jalgpallikoondise läbi aegade ainus olümpiavõistlus lõppes kaotusega USA-le 0:1. Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Spordielu arendamine 1920
pelota, savate ehk prantsuse poks. Eestlastes osalesid kergejõustiklased: Aleksander Antson, Aleksander Klumberg, Elmar Rähn, Jüri Lossman, Reinhold Kesküll, Johannes Villemson, Valter Ever, Eugen Neumann, Elmar Reiman, Harald Tammer ja Gustav Kalkun. Maadlejad: Anton Koolmann, Osvald Käpp, Eduard Pütsep, Albert Kusnets, Voldemar Väli, Roman Steinberg ja Rudolf Loo. Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann. Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber. Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. Amsterdam 17. mai - 12. august 1928 Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel
Jaak Lipso- korvpall Tokyo 1964 Rein Aun- kergejõustik Tokyo 1964 Jaan Talts- tõstmine Mexico 1968 Nikolai Poljakov- purjetamine Moskva 1980 Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste purjetamine Soul 1988 Hanno Selg Rooma 1960 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Jüri Jaanson- sõudmine Ateena 2004 Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson sõudmine Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 27 pronksmedalit: Mihkel Kuusik- sõudmine Stockholm 1912 Jaan Kikkas- tõstmine Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine Pariis 1924 Aleksander Kolmpere- kergejõustik Pariis 1924 Roman Steinberg- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Albert Kusnets- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt- purjetamine Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 August Neo- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine Berliin 1936 Bruno Junk- kergejõustik Helsingi 1952
annaabi.ee 
