Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida sain teada ainest Erialatutvustus? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida sain teada ainest Erialatutvustus?
Mida sain teada ainest Erialatutvustus #1 Mida sain teada ainest Erialatutvustus #2 Mida sain teada ainest Erialatutvustus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jurksi Õppematerjali autor
Erialatutvustuse esse 5 loengu kohta ( pidin kirjutama 5000 tähemärgi asemel 2500 kuna olin tunnis aktiivne, soovitan teilegi)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Telekommunikatsiooni eriala essee

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio-ja sidetehnika insituut Regina Feldman 124005 „MIDA MA SAIN TEADA AINEST ERAIALATUTVUSTUS“ Essee Esitatud: 07.01.2013 Juhendaja: assistent Indrek Rokk Tallinn 2013 Mida ma sain teada ainest Erialatutvustus? Kindlasti seda, mida ma enne Tehnikaülikooli sisse astudes ei teadnud. Õppeaasta alguses sisenesin esimesse loengusse väikese kartusega. Kartsin, et erialatutvustuse õppeaine on raske ning nõuab eelnevaid teadmisi telekommunikatsiooni valdkonnast. Õnneks see nii polnud ning kui me küsisime, siis vastati meile lihtsas keeles ning ei kasutatud liigselt tehnilisi/erialaseid sõnu. Erialatutvustuse esimene loeng oli väga huvitav ning andis väga hea pildi sellest, mida

Telekommunikatsionni alused
thumbnail
10
docx

essee

august loengusalvestus] toimus 27. augustil ja tegu oli nii öelda kooliaasta avaloenguga. Kahjuks ise ma loengust osa võtta ei saanud, sest polnud võimalik enne 1.septembrit Tallinnasse elama asuda. Loengus võtsid sõna Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Suurema osa rääkimisest tegi Inga Vau, kes on meie kooli õppeosakonna juhataja. Loengus räägiti üldistest asjadest, nagu näiteks kõrgharidussüsteemist ja üldisest õppekorraldusest ITK-s. Oli asju mida ma varasemalt teadsin aga suures osas oli tegu minu jaoks väga hariva loenguga, sest tulles otse keskkoolist polnud ma väga täpselt kursis ülikooli elu ja oluga. Räägiti veel kooli välistest tegevustest, stipendiumitest ja kooli käsutuses olevatest tehnilistest võimalustest, mis on minu arust vägagi olulised teemad. Eriti meeldiv oli kuulda loengu salvestuse, mis eemaldas minu peast küsimuse: „mis siis saab kui ma mingil põhjusel ei saa loengust osa võtta?“

Informaatika
thumbnail
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega

Ühiskond
thumbnail
32
odt

Eesti punk

....31 2 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö teemaks on ,,Eesti punk ".Olen selle teema valinud sellepärast, et saada teada sügavamalt, mis on punk ning leida põhjuseid, miks on praeguseks eesti punk mandunud ja mis põhjustel oli see nii populaarne 80.ndatel. Samuti huvitab mind, milline oli punkarite tegevus enne ja milline on see tänapäeval. Minu töös püstitatud põhiliseks uurimise all olevaks küsimuseks on teada saada, et milline oli 80-90.ndate punkkultuuri olemus ja kuidas see erineb praegusest pungist ? Eesmärgiks oleks propageerida ja teadvustada inimesi pungi tähendusest ja anda informatsiooni selle tekke põhjustest. Samuti soovin ise rohkem teada saada punkkultuuri olemusest ja nendest tunnetest, mis valdasid pungiga seotud inimesi enne ja ka kuidas nad vaatavad sellele ajale tagasi nüüd, palju aastaid hiljem.

Uurimustöö
thumbnail
24
docx

AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA

..................23 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma uurimistöö teemaks autismi sellepärast, et mulle pakub vägagi huvi psühholoogia ja läbi pika kaalutlemise otsustasin uurida just autismi kohta, kuna see teema on mulle väga lähedane, mul on selle kohta üsna palju teadmisi ning ma olen alati tahtnud uurida, mida teised minuvanused noored selle kohta teavad. Mulle pakkus see teema veel seetõttu huvi, kuna minu teada pole seda veel varem uuritud. Mu uurimistöö jaguneb kaheks osaks: teoreetiline ning praktiline. Teoreetilises osas selgitan ma pikemalt lahti autismi olemuse, selle tunnused ning kirjeldan antud häire oletatavaid põhjuseid ning selgitan ka ravivõimalusi. Praktilises osas proovin küsitluse abil välja selgitada Kadrioru Saksa Gümnaasiumi (edaspidi KSG) gümnasistide teadmisi autismi kohta ning selle põhjal saan analüüsida seda, kui palju tegelikult autismist midagi teatakse.

Psühholoogia
thumbnail
36
docx

MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE

televiisorite ees või arvutist multifilme vaadates ning multifilmid ja nende kangelaste elu on saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373).

Meedia
thumbnail
66
docx

Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

üle 7000 Repressioonid pärast 1953. aastat  Poliitiliste põhjustel arreteerituid ca 500 o koolinoorte põrandaalused grupid o dissidendid  „Pehmed“ repressioonid (töölt vallandamine, koolist väljaviskamine, parteiline karistamine)  Profülaktiline tegevus (hirmutamine, ähvardamine, värbamine koostööle) Majandus Majanduse 3 põhiküsimust  Mida toota?  Kuidas toota?  Kellele toota? Eesti NSV versus Eesti Vabariik Käsumajandus Turumajandus (plaanimajandus) (segamajandus) Omand Riigiomand Eraomand (segaomand) Tootmine Plaanijärgne, Ratsionaalne, efektiivne. ebaratsionaalne, Nõudlus ebaefektiivne, tarbijat

Eesti ajalugu
thumbnail
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta

Uurimustöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun