Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida sain teada ainest Erialatutvustus? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida sain teada ainest Erialatutvustus?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Raadio- ja sidetehnika instituut
Jorgen Alasoo
IATB11380

Mida sain teada ainest Erialatutvustus?

Arvestustöö


Juhendaja :
Indrek Rokk
Telekommunikatsiooni õppetool

Tallinn aasta 2013


Aine Erialatutvustus on uuele tudengile kindlasti väga vajalik ning minagi sain väga palju just tänu sellele ainele teada telekommunikatsiooni üldise olemuse kohta. Eriti oluline oli see minu jaoks seetõttu, et tegelikult oli selle eriala valimine minujaoks kui võõras kohas sillalt vette hüppamine, teadmata sisu ega põhja. Kuna esimesel semestril on põhimõtteliselt kõik ained üldised, et ülikooli poolt testida tudengite võimekust, ei saa keegi tegelikult aru, mida ollakse õppima tulnud ja võimalike eriala vahetamise soove ei saa olla. Seega pean „ülistama“ seda ainet kõige paremas tähenduses, sest tänu sellele ainele olen ma üsna kindel, et see on üks neist erialadest mida ma TTÜs õppida sooviksin .
Oma arvestus töös arutlen ma antud loengute põhjal(mis meeldis, mis ei meeldinud, mida sain uut teada, mis oleks võinud teist moodi olla):
  • 4. september 2012 - Indrek Rokk, Andres Taklaja
  • 2. oktoober 2012 - Janno Viiding
  • 30. oktoober 2012 - Kaido Kikkas
  • 13. november 2012 - Reena Mägi
  • 14. november 2012 - Lauri Luhasalu
  • 27. november 2012 - Agu Leinfeld
    Härra Taklaja rääkis Raadio- ja sidetehnika instituudist ja telekommunikatsiooni ajaloost, vähemal määral ka võimalikust tulevikust . See oli minujaoks ilmsalt üks halvema kuulatavusega loenguid selle õppeaine juures. Põhjuseid miks ta minujaoks raske kuulata oli on tegelikut mitmeid. Esiteks selle loengu „kuivus“ võrreldes teiste loengutega. Kui rääkida asjade või sündmuste ajaloost on ülioluline, et lektor suudaks selle muuta niivõrd huvitavaks kui vähegi võimalik. Teiseks mis minujaoks väga häiriv oli, siinkohal võin olla väga ülekohtune hr. Taklaja suhtes, oli tema hääl. Kuid see on asi mida ei saa muuta, isegi kui sooviks. Kuid et mitte olla liiga ülekohtune oli antud loeng üldiselt Telekommunikatsiooni erinevate tegevusala piirkondade kohta kõige informatiivsem. Sain selge ülevaate, millega mul tulevikus tegevust teha tuleb või millised on mu valiku võimalused.
    Kõikidele loengutele sarnane oli, et loengut pidas keegi juhtiv isik. Oleks väga huvitav kuulata niiöelda tavatöölist, kes võimalik küll päevast päeva tegeleb samasse valdkonda kuuluvate probleemidega ja ei valda üldist pilti, kuid suudaks siiski tuua tudengini ka selle eriala raskema poole. Mitte et juhtimine kerge oleks, sugugi mitte. Lihtsalt tõenäosus, et bakalaureuse lõpetanud tudeng läheb edasi magistrisse juhtimist õppima ei ole just 50/50. Positiivne oli see, et need juhtivad inimesed ei tulnud kõik õppeasutustest. Oli privileeg näha enda ees inimesi Eesti telekommunikatsiooni maasiku tipust.
    Kõige enam meeldisid mulle loengud Janno Viidingu, Lauri Luhasalu ja Agu Leinfeldi poolt. Nende poolt just selle pärast, et neid oli väga huvitav kuulata ja nad suhtlesid väga palju ka kuulajatega. Janno Viidingu puhul sain ma võib-olla rohkem teadmisi välismaal õppimise kohta, kui tema eriala kohta TTÜ IT spetsialistina. Kirsid tordi peal minu jaoks olid aga Lauri Luhasalu ja Agu Leinfeld. Nad mitte ei pannud meid aktiivselt kaasa rääkima ja vastama, vaid ka kaasa mõtlema ja mõtlema üleüldse asjade üle, mille üle igapäev niisama ei mõtleks. Lisaks tõid nad pidevalt näiteid elust enesest ja olid minujaoks väga motiveerivad tuleviku suhtes õpetades/teadustades meile, mida tööandja tegelikult alluvast otsib, mida me tulevikus teeme tavainimeste jaoks paremaks jne.
    Kuid ka Reena Mägi ja Kaido Kikkase loengud olid päris head. Tehes puust ja punaselt selgeks mis on roaming ja mis vahe on programmeerijal ja programmeerijal. Miks on oluline olla mitte ainult kompetentne vaid proffessionaalne. Kaido Kikkas erines teistest selle poolest, et ta pigem soovis edasi anda oma sõnumit, kui et lihtsalt rääkida oma tööst ja see on ma arvan, et väga oluline esimese aasta tudengi jaoks.
    Aine Erialatutvustus eesmärk oli tutvustada esimese aasta tudengile telekommunikatsioon olemust. Ma arvan, et aine andis tegelikult mulle palju rohkem, kui lihtsalt sissejuhatuse telekommunikatsiooni. Soovitada ei oska midagi, sest mõned inimesed ongi paremad esinejad, kui teised ja kui kuulaja soovib midagi antud loengust saada siis ta seda ka saab. Kui siis oleks soovinudki reaalselt teada saada millised on minu võimalused peale bakalaureuse õppe lõpetamist. Seda sellepärast, et Sissejuhatus Itsse loengus käis ühel korral loengut pidamas Riina Einberg , kes ei sisendanud Telekommunikatsiooni tudengitele just kindlust , väites et tänu pidevale telekommunikatsiooni lõpetajatele ei ole varsti enam meil kuskil tööd saada. Kui ma õigesti mäletan nimetas ta telekommunikatsiooni väljasurevaks alaks töömaastikul, kuna vanad tegijad püsivad omadel kohtadel väga kaua on ka töötajate vaheldumine väga aeglane. Kursuse jooksul sooviks aga veenduda vastupidises.
  • Mida sain teada ainest Erialatutvustus #1 Mida sain teada ainest Erialatutvustus #2 Mida sain teada ainest Erialatutvustus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jurksi Õppematerjali autor
    Erialatutvustuse esse 5 loengu kohta ( pidin kirjutama 5000 tähemärgi asemel 2500 kuna olin tunnis aktiivne, soovitan teilegi)

    Sarnased õppematerjalid

    Telekommunikatsiooni eriala essee
    3
    doc

    Telekommunikatsiooni eriala essee

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio-ja sidetehnika insituut Regina Feldman 124005 „MIDA MA SAIN TEADA AINEST ERAIALATUTVUSTUS“ Essee Esitatud: 07.01.2013 Juhendaja: assistent Indrek Rokk Tallinn 2013 Mida ma sain teada ainest Erialatutvustus? Kindlasti seda, mida ma enne Tehnikaülikooli sisse astudes ei teadnud. Õppeaasta alguses sisenesin esimesse loengusse väikese kartusega. Kartsin, et erialatutvustuse õppeaine on raske ning nõuab eelnevaid teadmisi telekommunikatsiooni valdkonnast. Õnneks see nii polnud ning kui me küsisime, siis vastati meile lihtsas keeles ning ei kasutatud liigselt tehnilisi/erialaseid sõnu. Erialatutvustuse esimene loeng oli väga huvitav ning andis väga hea pildi sellest, mida

    Telekommunikatsionni alused
    essee
    10
    docx

    essee

    august loengusalvestus] toimus 27. augustil ja tegu oli nii öelda kooliaasta avaloenguga. Kahjuks ise ma loengust osa võtta ei saanud, sest polnud võimalik enne 1.septembrit Tallinnasse elama asuda. Loengus võtsid sõna Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Suurema osa rääkimisest tegi Inga Vau, kes on meie kooli õppeosakonna juhataja. Loengus räägiti üldistest asjadest, nagu näiteks kõrgharidussüsteemist ja üldisest õppekorraldusest ITK-s. Oli asju mida ma varasemalt teadsin aga suures osas oli tegu minu jaoks väga hariva loenguga, sest tulles otse keskkoolist polnud ma väga täpselt kursis ülikooli elu ja oluga. Räägiti veel kooli välistest tegevustest, stipendiumitest ja kooli käsutuses olevatest tehnilistest võimalustest, mis on minu arust vägagi olulised teemad. Eriti meeldiv oli kuulda loengu salvestuse, mis eemaldas minu peast küsimuse: „mis siis saab kui ma mingil põhjusel ei saa loengust osa võtta?“

    Informaatika
    Minu LÜG mälestusraamat
    24
    pdf

    Minu LÜG mälestusraamat

    Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega

    Ühiskond
    Eesti punk
    32
    odt

    Eesti punk

    ....31 2 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö teemaks on ,,Eesti punk ".Olen selle teema valinud sellepärast, et saada teada sügavamalt, mis on punk ning leida põhjuseid, miks on praeguseks eesti punk mandunud ja mis põhjustel oli see nii populaarne 80.ndatel. Samuti huvitab mind, milline oli punkarite tegevus enne ja milline on see tänapäeval. Minu töös püstitatud põhiliseks uurimise all olevaks küsimuseks on teada saada, et milline oli 80-90.ndate punkkultuuri olemus ja kuidas see erineb praegusest pungist ? Eesmärgiks oleks propageerida ja teadvustada inimesi pungi tähendusest ja anda informatsiooni selle tekke põhjustest. Samuti soovin ise rohkem teada saada punkkultuuri olemusest ja nendest tunnetest, mis valdasid pungiga seotud inimesi enne ja ka kuidas nad vaatavad sellele ajale tagasi nüüd, palju aastaid hiljem.

    Uurimustöö
    AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA
    24
    docx

    AUTISMI OLEMUS NING KSG ÕPILASTE TEADLIKKUS SELLE KOHTA

    ..................23 2 SISSEJUHATUS Mina valisin oma uurimistöö teemaks autismi sellepärast, et mulle pakub vägagi huvi psühholoogia ja läbi pika kaalutlemise otsustasin uurida just autismi kohta, kuna see teema on mulle väga lähedane, mul on selle kohta üsna palju teadmisi ning ma olen alati tahtnud uurida, mida teised minuvanused noored selle kohta teavad. Mulle pakkus see teema veel seetõttu huvi, kuna minu teada pole seda veel varem uuritud. Mu uurimistöö jaguneb kaheks osaks: teoreetiline ning praktiline. Teoreetilises osas selgitan ma pikemalt lahti autismi olemuse, selle tunnused ning kirjeldan antud häire oletatavaid põhjuseid ning selgitan ka ravivõimalusi. Praktilises osas proovin küsitluse abil välja selgitada Kadrioru Saksa Gümnaasiumi (edaspidi KSG) gümnasistide teadmisi autismi kohta ning selle põhjal saan analüüsida seda, kui palju tegelikult autismist midagi teatakse.

    Psühholoogia
    MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11-KLASSI ÕPILASTELE
    36
    docx

    MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE

    televiisorite ees või arvutist multifilme vaadates ning multifilmid ja nende kangelaste elu on saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane, et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama (McQuail, 2000: 373).

    Meedia
    Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus
    66
    docx

    Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus

    üle 7000 Repressioonid pärast 1953. aastat  Poliitiliste põhjustel arreteerituid ca 500 o koolinoorte põrandaalused grupid o dissidendid  „Pehmed“ repressioonid (töölt vallandamine, koolist väljaviskamine, parteiline karistamine)  Profülaktiline tegevus (hirmutamine, ähvardamine, värbamine koostööle) Majandus Majanduse 3 põhiküsimust  Mida toota?  Kuidas toota?  Kellele toota? Eesti NSV versus Eesti Vabariik Käsumajandus Turumajandus (plaanimajandus) (segamajandus) Omand Riigiomand Eraomand (segaomand) Tootmine Plaanijärgne, Ratsionaalne, efektiivne. ebaratsionaalne, Nõudlus ebaefektiivne, tarbijat

    Eesti ajalugu
    LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
    102
    docx

    LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

    Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta

    Uurimustöö




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun