viljakusega mullad asuvad. Nende mõõtmiste järgi otsustati ka, kus peab mullaviljakust tõstma. Põllumajanduslike kõlvikute transformatsiooni vajaduse selgitamine, erosiooni ja selle tagajärgede kindlaks tegemine. 10. Millised olid maakatastri pidamise alused Eesti NSV-s ja milleks katastrit peeti? N. Liidu katastrikorraldus oli välja arendatud vastavalt oma poliitilis-majandusliku süsteemi vajadustele. Selle põhiülesandeks oli riigi keskorganite varustamine maafondi käiva majandusliku ja ökoloogilise informatsiooniga, et aidata teostada tsentraalplaneerimist ja juhtimist, mis oli nõukogude majandussüsteemi nurgakiviks. 11. Milliseid andmeid kajastati talundite põhiraamatus? Kõlvikute kvaliteedi iseloomustus. Kõlvikute koosseis, näidatud olid ka kuivendatud ning niisutamist vajavad maad. 11. Milliseid tegevusi hõlmas majandite vaheline maakorraldus ja milleks seda vaja oli?
alusel või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta nõusolekuta. - Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel "ülaltpoolt". Subjektil puudub suveräänsus ja konstitutsioon ja nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega. - Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ja moodustamise kord on kindlaks määratud rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsioonidel puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem Autonoomia poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna entnilist kossseisu, kultuuri, ajaloolisi
saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli
ÕIGUSAKTI KEHTIVUS AJAS, RUUMIS Üldreeglina hakkavad õigustloovad aktid kehtima nende jõustumise päevast. Seaduste osas on selle sätestanud põhiseadus. Vastavalt põhiseaduse §-le 108 jõustub seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused. Õigustloovate aktide ruumiline kehtivus on kõige otsesemalt seotud akti andnud organi ruumilise pädevusega. Riigi keskorganite poolt antud õigustloovad aktid kehtivad üldreeglina riigi territooriumil, kohaliku omavalitsuse organite aktid kohaliku omavalitsuse territooriumil (valla või linna territooriumil), kui vastav õigustloov akt ei sätesta selgesõnaliselt teisiti. Ajaliselt kehtivad õigusaktid: määramata tähtaja kehtivad, kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu kõrgemal seisva aktiga. aktis endas määratud tähtajani muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast.
kehtivuse järgi. Enamik õigusakte kehtestatakse nende ajalisi piire kindlaks määramata (need on reeglina alalise iseloomuga ja kaotavad oma kehtivuse, kui võetakse uus õigusakt vastu) Ajutised normid määratakse kindlate tähtaegadega. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme.
Ameerika riigid jäid USA eeskujul enamuses Rahvasteliidust kõrvale. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas Rahvasteliitu tunduvalt. Ka Euroopa riikidest ei kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt Rahvasteliitu. Saksamaa näiteks osales liidu tegevuses 1926-1933. aastal, NSV Liit 1934-1939. Jaapan lahkus liidust pärast kallaletungi Hiinale 1933. aastal, Itaalia pärast agressiooni Etioopiasse 1937. aastal. Rahvasteliidu nõrkuse põhjuseks oli tema keskorganite vähene võim ning kohmakus otsuste vastuvõtmisel ja teostamisel. Rahvasteliidu tegevus lõppes seoses II maailmasõja puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 1946. aasta aprilli lõpus, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Eesti kuulus Rahvasteliitu 1921-1940. aastal. Tavaliselt räägitakse selles seoses kui Eesti diplomaatia suursaavutusest, ka kindral Johann Laidoneri häbiväärsest tegevusest Kurdistani
63 riiki. Enamus neist asus Euroopas ja Aasias, Aafrikas oli iseseisvaid riike veel vähe. Ameerika riigid jäid USA eeskujul enamuses RL-st kõrvale. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas RL tunduvalt. Ka Euroopa riikidest ei kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt RL. Sm näiteks osales liidu tegevuses 26- 33. a, NSVL 34-39. Jaapan lahkus liidust pärast kallaletungi Hiinale 33. a, It pärast agressiooni Etioopiasse 37.a. RL nõrkuse põhjuseks oli tema keskorganite vähene võim ning kohmakus otsuste vastuvõtmisel ja teostamisel. RL tegevus lõppes seoses II MS puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 46.a, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Atentaat FFle - 14 a suvel, kuulutas A-U välja suured sõjaväe manöövrid. Olid plaanitud Serbia piiri lähedal. Alustamiseks valiti vale kuup- Balkani rahva leinakuup. Neid manöövreid pidi vaatama tulema Herts-Hertsog Franz Ferdinand. Serbl otsustasid kätte maksta - korral atentaat FF-le
Autonoomia mõistet sisustatakse erinevalt, sõltuvalt selle sisust, sellega hõlmatava etnose paiknemisest, autonoomiast tulenevate õiguste iseloomust jne. Autonoomia eriliigid: 1) Personaalne autonoomia – tegemist on juhul, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, mis võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). 2) Korporatiivne autonoomia – seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis. Selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad peavad aga oskama selle koosluse keelt ja olmet, kuna selles keeles toimub nii kohtupidamine kui ka õppetöö koolis. 3) Territoriaalne autonoomia - esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul.
2002 a. toimus Helsingis konverents, kus kiideti heaks regionaalse omavalitsuse arendamise põhimõtted erinevatele EL riikidele: Regionaalsed võimuorganid on territoriaalsed ametivõimud keskvalitsuse ja kohalike võimude vahel; Erivolituste ja -kohustuste täitmiseks võivad regioontasandile seaduse piires anda volitusi teised riiklikud võimuorganid; Regionaalne järelevalve riigi keskorganite poolt suunatud regionaaltasandi seadusele vastavuse; Administratiivkontrolli regionaalvõimuorganite tegevuse üle võib teostada vaid põhiseaduses või seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras; Regionaalne esinduskogu valitakse otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel, mille aluseks on üldine valimisõigus; Rahandussüsteem, millel tuginevad regionaalsete võimuorganite rahalised vahendid, peab olema paindlik.
kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11. Õiguse mõiste ja tähtsus
kriminaalõiguse jne normideks) ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüteem. 3. Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. 4. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse a. üleriigilisi norme kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides(seadustes, valitsuse määrustes). b. lokaalseid norme kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. c. kohalikke norme Kehtestab KOV organ(nt linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi(dispositsiooni iseloomu järgi) liigitatakse: a
Kollosiooni korral lahendatakse vaidlus kohtus. Parter legem 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks KOV võidakse seaduses sisalduva volitusnormi alusel kohustada kehtestama oma territooriumil määrusi ka riiklike ülesannete täitmiseks, need pole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava KOV üksuse territooriumil. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Riikliku ülesande täitmiseks võib määruse anda ainult seaduses sisalduva erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem 9. Euroopa õigus El õigusaktid on Eesti jaoks siduvad. El õiguse tugev mõju siseriikliku õiguse, sh põhiseaduse tõlgendamisel. 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? Mõjutab esmase ja teisese õiguse kaudu
õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi. Personaalne autonoomia- hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organistatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös. Korporatiivne autonoomia- seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11
õigusinstituutidele. 3. Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Ajutised normid sisalduvad õigusaktides, mis kehtestatakse kindlaks tähtajaks. 4. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse: Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, aga ainult riigi teatud piirkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla: Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud
reguleeritakse teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest Ajalise kehtivuse järgi - Ajutised normid – piiratud ajalise kehtivusega normid - Alalised normid – piiramata ajalise kehtivusega normid Territoriaalse kehtivuse järgi - Üleriigilised normid – kehtivad kogu riigi territooriumil, nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides - Lokaalsed normid – nad kehtestatakse samuti riigi keskorganite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks - Kohalikud normid – kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil Ettekirjutuse iseloomu järgi - Imperatiivsed e. määratletud e. kategoorilised normid – kategoorilises vormis
Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. See võib olla kas riigi- või kohaliku omavalitsuse organ. Liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Lepingulise föderatsiooni subjektil on oma konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta tema nõusolekuta. Konstitutsioonilise föderatsiooni subjektil ei ole ka vormiliselt suveräänsust, enamasti puudub tal konstitutsioon, nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega. Autonoomia Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale anud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohalike elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. 1) Personaalne autonoomia (elavad hajutatult, kultuuri- ja olmeküsimused, nõuandev hääleõigus riigi keskorganite töös) 3
saaduste koguste muutused (tab. 2). Rasketel perioodidel püsis enam-vähem põhiliste toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli
Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus, mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes. Poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi (Ahvenamaa Soomes). Autonoomne
omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA). Lepingulise föderatsiooni subjektil on oma konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta tema nõusolekuta. 8 Konstitutsioonilised föderatsioonid- luuakse riigivõimu aktide alusel “ülaltpoolt”. Puudub vormiline suveräänsus, enamasti puudub tal konstitutsioon, nende piire võib mõnikord muuta liitriigi keskorganite aktidega. Kuigi selleks on nõutav ära kuulata föderatsiooni subjekti arvamus, omistatakse sellele vaid nõuandev tähendus. Föderatsiooni ei tohi segi ajada konföderatsiooniga, mis erinevalt föderatsioonist kui liitriigist kujundab endast ka riikide liitu. Konföderatsioon - riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega
osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Personaalse autonoomiaga (personaalne autonoomia) on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääleõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös (näiteks Austria, Ungari). Korporatiivne autonoomia seondub keelekoosluse olemasoluga, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis, selle piirkonna teistest rahvusrühmadest riigiteenistujad aga peavad oskama selle koosluse keelt ja olmet, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis. Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on
Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1). KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks: seaduses sis volitusnormi alusel kohustatakse kehtestama oma terr-l määrusi ka riiklike ül-te täit-ks PS § 154 lg 2. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulats toimib vastava KOV üksuse terr-l. See on ülekantud pädevuse sfääris. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Määruse võib anda ainult seaduses sis erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas nende piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem Euroopa õigus: al 1993 E Nõukogu liige, al 2004 EL liikmesriik EL õ: liitumise ting-ks acquis communautaire’i ülevõtm, s.o poliitiliste eesmärkide ja eriti kogu rakendatava EÜ õiguse ülevõtm. Riigi suveräänsete õiguste loovutamine on efektiivse ja operatiivse tegevuse eelduseks
eesmärgi saavutamiseks. 2. Autonoomia. Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele. Riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste olemasolu. Autonoomia jaguneb: ·Personaalseks hajutatult elavad etnilised rühmad loovad kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nõuandva hääletusõigusega esinduste kaudu mõnede riigi keskorganite töös ·Korporatiivne keelekoosluse olemasolul, riigiaparaadis kohad ·Territoriaalseks esineb etnoterritoriaalse ja kultuurilise autonoomia kujul ·Etnoterritoriaalseks e. poliitliseks rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. ·Kultuuriliseks luuakse seal, kus autonoomia subjektiks olevad etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. 1. Õiguse mõiste ja tähtsus.
kehtivusega vastu võetud või piiratud ajalise kehtivusega vastu võetud. Enamik meie õiguse normidest on vastu võetud just piiramata kehtivuse ajaga. Võetakse seadus vastu , ja need paistavad nagu igavesed. Ka need lakkavad kehtimast siis, kui vajadus nende järele puudub. 4) Territoriaalse kehtivuse järgi siin eristatakse üleriigilisi norme, lokaalseid norme ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad loomulikult kogu riigi territooriumil. Nad kehtestatakse keskorganite poolt seadustena või valitsuse määrustega. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti keskorganite poolt, kuid nad kehtivad mitte kogu riigi territooriumil vaid üksnes teatud paikkondades. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, nt linnavolikogu, need normid kehtivad üksnes selle organi juristiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla kas imperatiivsed või dispositiivsed.
föderatsioon tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits, ÜAE). Konstitutsiooniline föderatsioon luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülaltpoolt" (Brasiilia, India, Pakistan). Selle föd subjektil pole ka vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, nende piire võib mõnikord muuta liitriigi keskorganite aktidega. Konföderatsioon riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määraqtakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. 11. Autonoomia. riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus
föderatsioon tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits, ÜAE). Konstitutsiooniline föderatsioon luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülaltpoolt" (Brasiilia, India, Pakistan). Selle föd subjektil pole ka vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, nende piire võib mõnikord muuta liitriigi keskorganite aktidega. Konföderatsioon riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määraqtakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. 11. Autonoomia. riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus
kehtivuse järgi. Enamik õigusakte kehtestatakse nende ajalisi piire kindlaks määramata (need on reeglina alalise iseloomuga ja kaotavad oma kehtivuse, kui võetakse uus õigusakt vastu) Ajutised normid määratakse kindlate tähtaegadega. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse keskorganite poolt. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud piirkonnale. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu). Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk kategoorilised ehk määratletud, suhteliselt määratletud või disspositiivsed. Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õgusnorme.
Valitsusjuhi (peaminister, USAs president) positsioon erinev. Töövormiks istung, mis on reeglina kinnine. Töökorraldus riigiti erinev. Otsused sünnivad kas: 1) enamuspõhimõttel 2) konsensus- ehk üksmeelepõhimõttel – saavutatakse kompromiss Istungid võivad olla kas formaalsed või reaalsed või ka mitteformaalsed. Formaalseid juhib riigipea, teisij uhatab valitsuse juht. Ministritele alluvad ministeeriumid – keskhaldusaparaadi osa – ministeeriumikeskne keskorganite süsteem. Võib olla ka ametkondadekeskne – nt Rootsi. USAs on ka nn mänedzeri-tüüpi juhtimismall populaarne. 45. LÜNGAD ÕIGUSES Igas õiguskorras esineb lünkasid. Lünkade probleem tõusetub kõigis õiguskordades, sest elu on dünaamiline. Positiivne õigus kui inimloomingu resultaat ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Kehtiva õiguse lünkade all mõistame neid juhutsid, kui
Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud).
Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud).
Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab traditsioonilise kolme võimu asemel nelja võimu olemasolu? Põhiseaduse nimetatud paragarahv aktsenteerib tähelepanu eelkõige vabariigi keskorganite töökorralduse 2 põhimõtetele. Vabariigi President, võttes aluseks tema põhiseaduslikud funktsioonid, kuulub täidesaatva riigivõimu hulka. Seega on meil riigiorganite funktsioonide järgi tegemist üksnes kolme liiki organitega. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Edasi, lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi
Loetelus on ära toodud neli organit. Sellega seoses võib tekkida mitmeid küsimusi. Esiteks, kas võimude lahususe põhimõte kui õigusriigi üks olulisemaid tunnuseid on Eesti Vabariigis põhiseaduslikult sätestatud või ei? Miks ei ole siin ära toodud kolm vaid neli organit? Kas see tähendab traditsioonilise kolme võimu asemel nelja võimu olemasolu? Põhiseaduse nimetatud paragarahv aktsenteerib tähelepanu eelkõige vabariigi keskorganite töökorralduse 2 põhimõtetele. Vabariigi President, võttes aluseks tema põhiseaduslikud funktsioonid, kuulub täidesaatva riigivõimu hulka. Seega on meil riigiorganite funktsioonide järgi tegemist üksnes kolme liiki organitega. Vabariigi President ja valitsus esindavad siin riigivõimu ühte, s.o. täidesaatvat haru. Edasi, lähtudes põhiseaduse §dest 59 (seadusandlik võim kuulub Riigikogule), 86 (täidesaatev võim kuulub Vabariigi
Mõnedes USA linnades kasutatakse ka sellist korda, et väike esinduskogu võtab lepingu alusel tööle spetsialisti mänedzeri linna haldamiseks, mänedzer saab tavaliselt samuti linnapeatiitli. Mingeid ametnikke, kes määrataks keskusest kohtadele omavalitsusorganite kontrollimiseks keskuse nimel, antud süsteemi puhul ei ole. Kohalikud volikogud otsustavad seaduse, tava (kujunenud praktika), kohtupretsedendi raames iseseisvalt küsimusi, mis ei kuulu keskorganite pädevusse. Keskuse kontroll nende tegevuse üle teostub finantsmeetmete kaudu (reeglina moodustavad põhiosa kohalike kulude finantseerimises mitte kohalikud 1 maksud, vaid eelarvelised dotatsioonid), rakendatakse kohaliku omavalitsuse eest vastutava ministri volinike inspektsioone. Eksisteerib kohtukontroll.
1) seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ - (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis - president; dualistlikus monarhias - nt kuningas) - teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 33 3) täidesaatva riigivõimu organ - valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); 4) justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm - kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; 2) II rühm - poliitilised organisatsioonid; 4) III rühm - muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud).
oma ülesannete ka kohustusi, mis on neile pandud seadusega. Kui seadusandja sätestab vastavas seaduses volitusnormi, millega annab kohalike omavalitsusüksuste organitele õiguse ja paneb peale kohustuse mingi küsimuse reguleerimiseks, siis sellisel juhul on tegemist määrusega, mis ei ole statuut. Nimetatud aktid kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ning nad peavad olema seega kooskõlas riigihalduse keskorganite aktidega. Statuutide ja tavaliste määruste dogmaatilise eristamise aluseks on autonoomia, see on õigus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Väljaspool autonoomiat antavad määrused ei ole statuudid. Millistel autonoomsetel üksustel on õigus anda statuute, seda otsustab seadusandja. D. KÄSKKIRI Vastavalt sisule võib ta olla nii: 50
õigusinstituutide järgi. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3. Ajalise kehtivuse järgi võivad õigusnormid olla kas piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid. Enamus norme on alalised. 4. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Üleriigilised normid kehtivad kogu riigi territooriumil ja nad kehtestatakse riigi keskorganite õigusaktides (seadustes, valitsuse määrustes). Lokaalsed normid kehtestatakse ka üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (nt linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab
annaabi.ee 
