Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte.
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne
[SASS] Etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine (tegutsemisvõime edendamine) ja kohalik kontroll Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV – koduleht, teated RAHVUSVAHELINE ROLL ︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ Stockholmis (1972) ︎Rio de Janeiros (1992) ︎Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA EL keskkonnapoliitika märksõnad: ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks, majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud. KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus
ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele) - Integreerimine ( säästev Eesti 21) - Kahju vältimine ( ravimid viia apteeki) - Ettevaatus ( keskkonnamõju hindamine) - Saastaja maksab ( kommunaalmaksed) - Keskkonna kaitstuse kõrge tase ( El 7. keskkonna programm) Leia 1 selle aasta kaasamise teave, mis puudutab kohalikku omavalitsus ! www.keskkonnaamet.ee (kiirelt kätte jne) Looduskaitseseadus Seaduse eesmärgid: - Kaitse ja soodne seisund - Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik - Loodusvarad Põhimõtted, millest lähtutakse - Alade kasutamise piiramine - Toimingute reguleerimine
vastuvõtmise protsessis, koostöö kodanikega, vaja, et teha kindlaks otsusesse puutuvad erinevad huvid ning jõuda läbipaistva otsustusprotsessi abil võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduseni) ja kkmõju hindamise nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega(sh VII kkprogramm) 5.Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Keskkonnaõigus Eestis Üldseadused: Säästva arengu seadus, Planeerimisseadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Valdkondlikud seadused: Jäätmeseadus, Looduskaitseseadus, Veeseadus, Atmosfääriõhu kaitse seadus, Jahiseadus. (tasude eest) Õigusruumi ümberkorraldus Kodifitseerimine õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine. Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). Uuendused (põhimõtted): 1
hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik
2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine (US EPA P-rinciples of Environmental Assessment Mõisted: keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. oluline keskkonnamõju kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju liigid. Füüsikalis-keemiline · Bioloogiline · Kultuuriline · Sotsiaalmajanduslik Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. Eelduste loomine selleks, et: · Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi; · Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti
seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla
5) Eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine. 6) Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE Keskkonnamõju hindamine: KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hindamise ulatus: Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline keskkonnamõju ja mis eeldab loodusressursi kasutusõiguse või
3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1
3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Looduskaitseväärtus jaguneb: 1- kõrge , 2- keskmine, 3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1
elukvaliteedi paranemise, nende eiramine aga piirkondliku konkurentsivõime vähenemise ja elukvaliteedi halvenemise. *Õpetav, toimetulek saavutatakse süstemaatilise ja eesmärgipärase arendustöö kaudu, mille põhieesmärgiks on ühiskonna ja kogukonna majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata. *Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi. *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima keskkonnapraktika rakendamisele: maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks. *Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: -toote valmistamise, kasutamise ja
korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võidelda nende muude maade trendidega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal: Keskkond, majandus ja kogukond
Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Head ja mugavad liikumisvõimalused. Varustatus elutähtsate võrkudega. Keskkonnamõjude hindamine: Ajalugu: 1992 - Ökoloogiline ekspertiis. 1992 - Keskkonnaekspertiisi tegemise kord. 1994 - Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis. 1992-1994 - KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus. 2005 - KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Keskkonnamõju hindamise definitsioon: 9 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja taasesitatav hindamine. Keskkonnamõju hindamine/ keskkonnamõju strateegiline hindamine: Projekt/ Poliitika; tegevuskava; programm; planeering. Mõiste – keskkonnamõju:
16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23 21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26 1
Lisainformatsiooni kogumine (millised on ikkagi ohutud kogused) Pmst arendatakse samm-sammult, kui võimalik siis kindlate teaduslike tõendite põhjal Aga keskkonnakasu on saavutatav näiteks läbi puhtamate tehnoloogiate kasutamise (gains are possible through e.g. reduced pollution charges) Ettevaatuspõhimõte: k.a nt keelud 1 variant on teha mitte midagi (positiivse vaate kohaselt) ELi keskkonnapoliitika rajaneb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõtetel, mille kohaselt tuleb keskkonnasaaste kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. Otsused: Kohene ja täielik keeld - keskkonnakahju põhjustava aine täielik keelustamine Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires
6.Bioloogiline mitmekesisus Rio de Janeiro konventsioon 7.Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse Helsingi konventsioon 8.Mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitse regulatsioon ÜRO mereõiguste konv. 9.Laevadelt tuleneva merereostuse vältimine Marpoli konv. 10.Osoonikihi kaitse Viini konv. 11.Piiriülene õhusaaste Genfi konv. 12.Piiriülene keskkonnamõju hindamine Espoo konventsioon 13.Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontroll Baseli konventsioon 14.rahvusvaheline laevade ballastvee ja setete kontroll ning käitlemine ballastvee konv. 15.globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonv. 16.vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Kyoto protokoll
ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; tiheasustusega alade määramine; miljööväärtusega hoonestusalade määramine DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID – planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; krundi ehitusõiguse määramine; tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramine detailplaneering – ühiskondlik kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus hoonete ehitamiseks keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine keskkonnamõju – tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju tervisele, heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale oluline keskkonnamõju – võib eeldatavalt ületada keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi või seada ohtu tervise, heaolu, kultuuripärandi või vara
Keskkonnapoliitika vahendid - õiguslikud, majanduslikud ja keskkonnakorralduslikud vahendid. Õiguslikud vahendid - Standardid, piirnormid, keelud, Tehnoloogiale põhinev lähenemine, Keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud vahendid - Maksud ja hüvitised, Laenud, toetused ja subsiidiumid, Müüdavad saasteload, Sisse- ja tagasimaksete süsteem, Ökomärgistamine. Keskkonnakorralduslikud vahendid - Organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnaauditid, Keskkonnamõju hindamine, Keskkonnaindikaatorid, Teadlikkus kui mõjutaja. Barde 2000 - Käskudele ja kontrollile põhinev regulatsioon, Majanduslikud vahendid, Vastutus ja kahjude hüvitamine, Informatsioon, Vabatahtlikud regulatsioonid, Planeerimine: maakasutus, tsoneerimine . Stewart 2007 KKP instrumendid (vahendid): käsu ja kontrolli ( õiguslik regulatsioon), majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid .
Rahvusvaheline CIDESCO kool 45.grupp Ühiskondliku osalemisega võime me mõjutada oma elukeskkonna olukorda ning selle tulevikku oluline, sest loodus ise ei ütle, mida tegema peab. Tänapäeval saab üha enam aktuaalseks keskkonnateadlikus nii ühiskonnas kui ka ette- võtete seas. Keskkonnaküsimusi lahendatakse nii riigi, maakonna kui ka kohalikul tasandil, töötatakse välja organisatsiooni keskkonnapoliitika, juhtimissüsteemid, keskkonnaeesmärgid ja - ülesanded, märgid, mis annaksid kinnitust toote või teenuse keskkonnasõbralikkusest, erinevad strateegiad probleemide lahendamiseks. Mina oma töös selgitan mis on keskkonnajuhtimissüsteem, mida hõlmab ning mis on selle osa eesmärgiks. Samuti kirjeldan ning lisan näiteid ökomärkidest. Tutvustan säästvat arengut Eestis ning strateegiat ,,Säästev Eesti 21", kus on avaldatud arengu põhimõtted
kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud
mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a
........................................................ 13 KESKKONNAÕIGUSELE ERIOMASED JOONED:......................................................................................... 13 KESKKONNAÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID:.................................................................................................. 14 VASTUTUS:......................................................................................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA TAUST:...................................................................................... 14 EUROOPA LIIDU KESKKONNAÕIGUS:..................................................................................................... 14 PEAMISED INSTITUTSIOONID:............................................................................................................... 15 KESKKONNAPOLIITIKA LÜHIÜLEVAADE:......................................................................................
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja
- teaduslik ebakindlus - pöördumatu ja korvamatu - sageli piirülene - tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul Lisaks ka kumulatiivne Puhas keskkonnakahju kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets). SAASTAMINE EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus: ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg.
19. Kuidas määratakse keskkonnaaspekti olulisus? Oluliste keskkonnaaspektide kindlaksmääramisel oleks seega soovitatav esmalt välja selgitada nende mõju tõsidus (milline on keskkonnaaspekti potentsiaalne mõju keskkonnale: mõju suurus, ulatus, ajaline iseloom ning kohaliku, piirkondliku või meetmeid on organisatsioonis rakendatud). Selline lähenemine võimaldab hinnata tegevuse potentsiaalset keskkonnamõju ja samas anda hinnang mõju vältimiseks või vähendamiseks võetud meetmete tõhususele. 20. Mis on keskkonnamõju? on mis tahes keskkonnas toimuv kahjulik või kasulik muutus, mis tervikuna või osaliselt tuleneb organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest (nt loodusvarade ammendumine, pinnasereostus). 21. Mis on keskkonnaaspekti suurus? Keskkonnaaspekti kogused. väikesed kogused, keskmised kogused, suured kogused 22
KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud · tehnoloogiale põhinev lähenemine · keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud (8) · maksud ja hüvitised · laenud, toetused, subsiidiumid · müüdavad saasteload · sisse ja tagasimakse süsteem · ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud (5) · organisatsioonipõhine keskkonnajuhtimissüsteem · kk auditid · keskkonnamõju hindamine · kk indikaatorid · teadlikkus kui mõjutaja Maksud ja tasud jagunevad omakorda: 1. Emissioonimaksud ehk saastamaksud- maksustatakse mingi aine paiskamist KK. 2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3. Tootemaksud- kehtestatakse tootetele või teenustele mis tootmise, tarbimise või jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt. Bensiin 4. Administratiivsed maksud- tavaliselt kehtestatakse teatud majandusharu ettevõtetele,
· Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5
· Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal) · Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine) Keskkonnavastutuse seadus (2007). Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis. Ökoloogiline seljakott Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5
....................................................7 1.2 Riiklikud projektid, eesmärgid ja ettepanekud.........................................................8 1.3 Eeldatav mõju prioriteetide lõikes..........................................................................13 Lisad: Lisa 1. KIK-ist laekunud rahastamistingimustele vastavate projektitaotluste tabel Lisa 2. Esitatud projektitaotluste hindamistabel Lisa 3. Rahastamisettepaneku tabel Lisa 4. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja välisõhukaitse alamprogrammi hindamistöörühma koosoleku protokoll koos lisadega Lisa 5. Kirjade koopiad 1.1 Seletuskiri 2006. a Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja välisõhukaitse alamprogrammi I vooru koostamisel on lähtutud Keskkonnaministri 02. detsembri 2005. a nr 1665 käskkirjast, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud koostöölepingust nr M-20-1-
keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. Keskkonnajärelevalve seadus Keskkonnaseire seadus Tööstusheite seadus Mõisted kordamiseks: Keskkonnamõju - tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju - Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamine - on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju keskkonnale laiemas tähenduses – st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnamõju strateegline hindamine – tehakse arengukava, plaan, kavand. Kas on
Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk.kaitseseadus); b) keskkond on kui elus ja eluta loodus- ressurss, nagu õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted/ vastastikune mõju; vara, mis moodustab osa kultuuripärandist; maastiku iseloomulik element (Lugano keskkonnaalase tsiviil-vastutuse konventsioon a.1993). Järeldus: keskkonna mõistesse haaratakse kõik loodusressursid, keskkonnapoliitika rakendamine peab olema terviklik; keskkonna-kaitses on oluline osa ka inimtervise kaitsel; üldiseks suundumuseks on keskkonna mõiste sisu avardumine ja üha uute valdkondade lülitamine keskkonnakaitse sfääri. Keskkonnakahju ja selle liigitus- Keskkonnakahju kõige levinum liigitus oleneb sellest, milliseid kaitset vajavaid õigusi ja hüvesid on kahjustatud. Keskk.ohtliku tegevusega võib kahjustada üldist keskk.kvaliteeti, inimese tervist, elu või vara. Keskkonnakahju ja saastamine
eelnenuga *Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule ladustamise käigus N väetised. tasemele *Tehnol. maj võimalused *Ajalised 5. Administratiivmaksud riigilõiv piirangud *Heitmete iseloom ja maht. Subsiidiumid (finantstoetused) EESMÄRK: mõjutada 7. Parim keskkonnapraktika See on abinõude saastjaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kombinats, mis peaks andma parima keskkonnakaits kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded: Sisse- ja tagasimaksete süsteemid *Elanikkonna informat ja hariduslik ettevalmistus Lisatakse potensiaalselt loodust saastava toote hinnale antud tegevuse mõjust keskk peab olema küllaldane kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
