· Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele · Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust · Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära · Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud I KKP kolm peamist tegevussuunda tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega II Keskkonnaprogramm Taaskinnitati I programmi fikseeritud põhimõtteid ennetavad meetmed (veekaitse, õhk) müraalase regulatsioon III Keskkonnaprogramm 4 uut elementi keskkonnaalased aspektid teiste poliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel arenguprojektide KMH EÜ KKP prioriteedid keskkonnaelemendi integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse KMH menetluse täiendamine
-169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s süsteem - Materjal ÕIS-s V EL keskkonnaõigus EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng (EL keskkonnadirektiivide jagunemine tootedirektiivideks ja keskkonnakvaliteedi direktiivideks – Loeng; Materjal ÕIS-s EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid – Materjal ÕIS-s EL ja Eesti keskkonnaõiguse vahekord – Loeng, Materjal ÕIS-s EL keskkonnadirektiivide ülevõtmise ja elluviimise probleemid – Loeng, Materjal ÕIS-s EL keskkonnadirektiivide sätete otsene õigusmõju (vahetu kohaldatavus)– Loeng, Materjal ÕIS-s
Swan Label) Soome, Rootsi, Norra ja Islandi "roheliste" toodete tähistamiseks. Ökomärgist võivad omada tooted, kus on kasutatud vähe energiat. Hetkel on märgistatud 6500 toodet, 11000 tootjalt. http://www.bioneer.ee/static/files/081/t2_ nordic-swan-logo.jpg Euroopa Ühenduse ökomärgis Eristab tooteid, mis vastavad kõrgetele nõudmistele toimimise ning keskkonnakvaliteedi osas. Ökomärgise eesmärgiks on anda toodetele lisaväärtust ja roheliste toodete ning teenuste kasvaval turul konkurentsieelist. Tunnustavad 25 EU liikmesriiki. On antud rohkem kui 300 firma toodetele ja teenustele. Aastal 2004 müüdi 280milj ökomärgistatud toodet, mis maksid 700mlj . http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine I-tüübi ökomärgise põhimõtetele osaliselt vastavad märgised:
Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed. 2. Mis on keskkonnaohu juriidiline sisu? Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Eelkõige tuleks olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldada siis, kui ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek
lahendatakse asi teisiti? 9. Millist ohtu võib kergetööstus kujutada inimestele ja keskkonnale? Kergetööstustes kasutatakse kemikaale, nt kroomi naha parkimisel, kloori ühendeid, metalli ühendeid värvides. 10. Millised ohud on seotud kanalatega? Kanade jäätmete, sulgede ja sõnniku töötlemine võib põhjustada põhjavee ja keskkonna reostust. 11. Mida loetakse põhjavee või pinnavee reostuseks? V: Põhjavee reostus - sisaldab inimtekkelist reoainet üle keskkonnakvaliteedi standardi (keskkonnanormi) ning on inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Pinnavee reostus - . . . 12. Miks haigestuvad nahaparkijad sageli kopsuvähki? Naha parkimimisel kasutatakse kroomiühendeid. 13. Millised probleemid keskkonnaga on põllumajandussaaduste ümbertöötamisel ja toiduainete tööstuses? Põllumajandustoodete ümbertöötlusel moodustub suur hulk orgaanilist materjali, mida saab muuta viljakaks kompostiks ja kanda väetisena põldudele tagasi
keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased. Kaudne ettevaatus, rakendub keskkonnamõju hindamise kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, keskkonnalubade mehhanismi kaudu jne. EÜ Kohtu praktikas o Briti loomaliha kaasus - ,,Kui inimeste tervisele ohu olemuse või selle ulatuse kohta puuduvad lõplikud tõendid, võivad pädevad organid võtta kaitsemeetmeid, ilma et nad peaksid ootama, kuni sellise ohu reaalsus ja tõsidus muutub silmnähtavaks." o Vaatame veel näiteid keskkonnameetmete proportsionaalsuse käsitlemise juures
Ta on atmosfääri rõhku ületava surve all, ta täidab mingi piirkonna, kusjuures piirkond ei muutu ajas. Õiguslikud põhimõtted Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv käsitleb veekaitset reoainete heidete piiramise ja keskkonnakvaliteedi standardite rakendamise abil. Põhjavee osas on keskkonnastandardite summana käsiteldav vee hea seisundi nõue. Üldeesmärk on säilitada põhjavee hea (kvantitatiivne ja kvalitatiivne) seisund, tagada põhjavee säästlik kasutamine ning kaitse. Seda eesmärki aitab saavutada Veeseadus, mis kohustab kõiki isikuid vältima vee reostamist ja liigvähendamist, veekogude ja kaevude risustamist ning veeelustiku kahjustamist.
ja töötamisel ning abinõude väljatöötamist ja rakendamist reostuse või üleliigse kasutamise vältimiseks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv käsitleb veekaitset reoainete heidete piiramise ja keskkonnakvaliteedi standardite rakendamise abil. Põhjavee osas on keskkonnastandardite summana käsiteldav vee hea seisundi nõue. Üldeesmärk on säilitada põhjavee hea (kvantitatiivne ja kvalitatiivne) seisund, tagada põhjavee säästlik kasutamine ning kaitse. Seda eesmärki aitab saavutada Veeseadus, mis kohustab kõiki isikuid vältima vee reostamist ja liigvähendamist, veekogude ja kaevude risustamist ning veeelustiku kahjustamist.
3.vältimisprintsiip,4.teadustöö keskkonna hüvanguks, 5. saastaja maksab põhimõte, 6. piiriületava kahju vältimise põhimõte, 7. vältida kahjulike ainete transportimist arengumaadesse, 8.koostöö globaalsete keskkonnapoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel, 9.rahva keskkonnahariduse tõstmine, 10)probleemide lahendamine nende tekke kohas, 11)harmoniseerimise printsiip. Kolm spetsiifilist tegevussuunda: 1. tegevused reostuse vähendamiseks ja vältimiseks 2. tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks 3. tegevused tööks rahvusvahelistes organisatsioonides.
Hea näide on siinjuures ökoreisid. Paljud reisiettevõtted korraldavad antud nimetus all väljasõite loodusesse ning kuna säästev eluviis ja keskkonnast hoolimine on antud hetkel aina enam kajastatud ka meedias, siis inimesed peaasjalikult vaid selle nimetuse tõttu reisist osa võtavad. Tegelikkuses ei pruugi see ettevõte üldse täita ökoreisile vajalikke nõudeid (Buckley, Font 2001: 19). Turismis kasutatavad ökomärgistsued jagunevad kaheks (Samas: 20): 1. keskkonnakvaliteedi tagamiseks turismi sihtkohtadele, 2. keskkonnasuutlikuse tagamiseks turismiteenuse pakkujatele. 1992. aastal võttis Euroopa Komitee vastu Euroopa Liidu ökomärgi süsteemi (EU Ecolabel Scehme) (Regulation (EC) No.66/2010) ja loodi ka ühine ökomärk. Käesolev reeglistik määrab ära kriteeriumid, mis on vajalikud, et tagada ühtne märgistusviis kogu Euroopas ja tagada ka ökoturismi nõuetele vastavus. Süsteemis on paika pandud kohustused ja keelud ning kõik vajalikud selgitused
tagamiseks. (Säästev areng...2012) Lisaks sellele on ka Eesti riiklikkus turismiarengukavas välja toodud säästva turismi põhimõtted ning tegevused: · säästva arengu põhimõtete rakendamise edendamine; · ökoturismitoodete loomise edendamine; · keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise ja sertifitseerimise edendamine. Meetme tegevuste eesmärgiks on loodusressursside otstarbekate kasutusmeetodite teadvustamine, keskkonnakvaliteedi parandamine läbi sertifitseerimise ja märgistamise ning ettevõtete jätkusuutlikkuse parandamine säästva arengu põhimõtete aktiivsemal rakendamisel. Säästva arengu põhimõtete laialdasemaks kasutuselevõtuks turismisektoris on plaanis korraldada vastavasisulisi koolitusi ja teavitusüritusi, juhtida avalikkuse tähelepanu ökoturismitoodetele ning vastavale märgistusele, toetada ettevõtjaid keskkonnasäästlike põhimõtete rakendamisel. (Eesti riiklik turismi.
Heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibrat- sioon, soojus, valgus, lõhn või müra (KeÜS 7 lg 1). Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, hulk, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada või mille piiresse tuleb jääda (KeÜS 7 lg 2). Keskkonnakvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale keht- estatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada (KeÜS 7 lg 3). Saastamine on heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski ( 7 lg 4). Saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis ( 7 lg 5).
tasakaalustatusele. Programm keskendub ressursi- ja keskkonnakaitses ennetavatele tegevustele. Eesmärgiks seati muutused sootsiumi käitumisharjumustes, kaasates ühiskonna kõikide sektorite esindajaid jagatud vastutuse põhimõttel. Arvestati nii EL-i eri regioonide mitmekesisuse kui ka vähemarenenud regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadusi. Enamarenenud regioonides keskenduti keskkonnakvaliteedi ja loodusressursside taastamisele või säilitamisele, et tagada senine majandustegevus ja elu kvaliteet. Programm tõi välja info jagamise vajalikkuse ja Euroopa Keskkonnaagentuuri olulise rolli selle eesmärgi täitmisel. Eurokodanike keskkonnateadlikkuse tõusuks tuleb keskkonnaõpetus lülitada kõikidesse kooliprogrammidesse alates põhikoolist. Programm keskendus järgmistele keskkonnaprobleemidele: kliimamuutused, mulla
*Arvulise normi piiresse jääva (SIC!) või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased. Kaudne ettevaatusprintsiip rakendub keskkonnamõju hindamise kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, keskkonnalubade mehhanismi kaudu jne. 7. Säästev areng Säästva arengu printsiibi kohaselt peab inimareng olema jätkusuutlik ning otsuste tegemisel tuleb majandus- ja sotsiaalsete kaalutluste kõrval võrdselt arvesse võtta ka keskkonnakaalutlusi. Jätkusuutlik on areng, mis rahuldab tänaseid vajadusi selliselt, et säiliks ka tulevaste põlvkondade võimalused oma vajaduste rahuldamiseks
maksevalmidus võimaluse eest säilitada ressurssi ka tulevastele põlvedele, olemasolu väärtus maksevalmidus lihtsalt ressursi olemasolu eest ilma soovita seda kuidagi kasutada. MITTEKAUBELDAVATE TULUDE HINDAMINE TOIMUB: 1)ILMUTATUD (VÄLJENDATUD) EELISTUSTE KAUDU maksevalmiduse hindamiseks kasutatakse tegelike ostuotsuste andmeid mittekaubeldava keskkonnateenusega seotud turgudelt (nt transpordikulud puhkusevõimaluste nautimiseks, keskkonnakvaliteedi mõju teiste hüviste (nt kinnisvara) hinnale, palgaerinevused eri riskiastmega tööstusharudes), saab kasutada ainult kasutusväärtuse hindamiseks. 2)DEKLAREERITUD EELISTUSTE KAUDU kasutatakse küsitlusi, et selgitada välja maksevalmidus keskkonnateenuste eest; luuakse hüpoteetiline olukord (nt keskkonnaseisundi paranemine), mida vastajad peavad hindama; kasutatakse, kui turge keskkonnateenustele ja ka nendega seotud hüvistele ei
Kasutamise eesmärk: Ressursside tõhusam kasutamine (ressursimaks), motiveerib ettevõtteid investeerima keskkonnasäästlikumasse tehnoloogiatesse, saastama vähem (saastemaks) ja suurendama toodete kasutamist, millel on suur negatiivne mõju keskkonnale (tootemaks). Puudused: Ideaalis peaks sisaldama ka sisemisi (peidetud) kulusid external costs, kuid seda on raske hinnata Poliitiliselt ebapopulaarne - kellele meeldiks rohkem maksta? Ei garanteeri (üksi) teatud keskkonnakvaliteedi taseme täitmist Maksud peaksid olema piisavalt kõrged, et stimuleerida keskkonnainvesteeringuid - kuid kui kõrge oleks optimaalne? Kattuvad öko.instr omadega, kuid võivadki kattuda, sest keskkonnamaksude puhul on tegemist ühega ökonoomilistest instrumentidest Eelised: Toodab keskkonnajuhtimiseks lisaraha Maksjatel on alternatiive Eksisteerib 3 eri keskkonnamaksu, nii et sõltuvalt tootest võib leida parima viisi selle
• Keskkonnanormatiivid defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. • Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga. Keskkonnanormatiivid • Keskkonnanormatiividega kehtestatakse keskkonna kvaliteedinõuded lähtudes inimese tervisest ja eluslooduse kaitse vajadusest (keskkonnakvaliteedi normatiivid) ja piirnõuded saasteallikatele (saasteainete heite normatiivid). • Vajalikud keskkonnakvaliteedi normid (kontrollarvud) on Eesti Vabariigis kehtestatud mitme õigusaktiga (sh erinevate veekogude, pinnase ja põhjavee, välisõhu saastetaseme piir- ja sihtväärtused). Keskkonnanormatiivi liigid • Kvaliteedinormatiivid • Heitenormatiivid • Tehnoloogianormatiivid (puhastusseadmed jne) • Tootenormatiivid (kütus, akud jne) Näited normatiividest
kättesaadav; TEHNIKA- Hõlmab nii tehnoloogiat kui käitise kavandamist,ehitust, hooldamist, käitust ja käigust kõrvaldamist). Eesmärgiks jäätmete vähendamine ja nende tekke vältimine; Vähemohtlike ainete kasutamine; Ainete taaskasutus ja ringlus; Uue tehnoloogia ja teadusliku progressi kasutamine; Emissiooni päritolu selgitamine; Tootmiskogemuste kasutamine; Keskkonnaseire; Energia efektiivne kasutamine; Õnnetuste ja avariide vältimine; Keskkonnakvaliteedi standardite arvestamine. 3.2 Hajuallikad Kindla asukohata allikaist lähtuv reostus. Haarab laialdasi maa-alasid, raske piiritleda reostuskollet, kontrollida ja meetmeid rakendada, ei ole seotud kindla kohaga. Hajureostuse allikad (looduslikud antropogeensed): · Väetiste, herbitsiidide, insektitsiidide ärakanne põllumajandusest · looduslikus seisundis olevad kõlvikud(mets, heinamaa, looduslik rohumaa jne.), metsloomad
vahetus. 47 1 meremiil tunnis = 1852 km tunnis. 129 182 säästev areng e. jätkusuutlik areng - mõtteviis, tollim aks - maks, mis nõutakse sisse kaupade mille järgi inimene on saanud Maa laenuks oma riigipiiri ületamisel. 29, 95 lastelt ja peab seetõttu tagama ressursside jät too rain ekartell - ühendus, mille moodustavad kumise ja keskkonnakvaliteedi ka tulevastele mingit toorainet või põllumajandussaadusi toot põlvedele, unustamata siiski sotsiaalset ja ma vad ja eksportivad riigid. 37 janduslikku heaolu. Säästva arengu kohaselt toorainem aa - riik, mille peamine eksporditulu tuleb inimkonnal vähendada tarbimist ja kesk tuleb toormeekspordist. 33 konna saastamist, kasutades selleks keskkonda toore - tööstuslikuks tootmiseks vajalik materjal, säästvaid tehnoloogiad
riiklikul, regionaaslel, piirkondlikul, geosüsteemiti (valgala.) Maastiku meetrika indeksid on vajalikud maastiku ruumilise struktuuri (maakatte) muutuste süsteemseks hindamiseks. Samas on tüübirühma ja maastiku iga indeks kasutatav eraldiseisvana, vastavalt kasutaja eesmärkidele. Maastikulise liigestatuse indikaatorid. (maastiku meetrika) on komplekssed näitajad, sisaldades teavet nii vaadeldava ala bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse, sotsiaal-majanduslike muutuste kui ka keskkonnakvaliteedi kohta. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Klassifikatsiooniüksuste mitmekesisuse all tuleb mõista madalamal hierarhiatasemel olevate erinevate üksuste esinemist vaadeldaval maa-alal (maastikuüksus,maakatte tüüp=. Elemendilise mitmekesisuse all tuleb defineerida kui kindla ruumilise struktuuri, erinevate elementide esinemist vaadeldaval alal (punktobjektid, joonobjektid). Komponentne mitmekesisus kujutab endast üksteist sisult ja vormilt tugevasti erinevate maastikukomponentide esinemist
80 lõpul 90 algul jõuti raamseadusteni ja ntegreeritud keskkonnakaitseni. Keskkonnaõiguse kodifitseerimine koodeksi loomne, mis koondab süsteemselt sektorite seadusandluse ja määratleb keskkonnapoliitika ja eesmärgid. Keskkonnaõigus on väga sotsiaal-poliitiline, palju mõjutavad hetkemoed. KESKKONNANORMATIVID keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnamõjutuste reguleerimiseks. - kvaliteedinormatiivid (keskkonnakvaliteedi kontrollarvud) - heitenormativid - tehnoloogianormatiivid - tootenormatiivid Eüs peavad olema ühtlustatud kaupade vabaks liikumiseks. Kvaliteedinormatiivid kehtestatakse saastuse lubatud maksimaalne tase mingis keskkonnaelemends. On aluseks ka teiste koeskkonnanormatiivide väljatöötamisel. Nt mingi aine max lubatud kogus vees, lubatud vääveldoksiidi kontsentratsioon atmosfääris vms. - piirtase: max lubatud kontsentratsioon teatud ajaperoodil
standardiva organi poolt. Eestis Standardikeskus. Keskkonnastandard on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. • keskkonnakorralduse • keskkonnaseire, • keskkonnatehnoloogia • keskkonnainformaatika Keskkonnakvaliteedi standardid käsitlevad lisaks üldistele aspektidele peamiselt vee, õhu, pinnase jm. proovivõtu, saastatuse kontrolli ja kvaliteedi määramise metoodikat. Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme 8 hindamine, toodete elutsükli analüüs, keskkonnamärgid, keskkonna aspektid
6. Mida mõistetakse sõnaühendi TBL (Tripple Bottom Line) ehk eesti keeli TMK (Tulemuste Kolmikmõõde) all? (Viki oli parem, kui siin algselt olnud jutt) Tulemuste kolmikmõõde (inglise triple bottom line) on põhimõte, mille kohaselt ettevõtte või muu organisatsiooni terviklikku tulemuslikkust tuleb mõõta peale majandusnäitajate ka keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide alusel. Jätkusuutlik areng eeldab majandusliku heaolu, keskkonnakvaliteedi ja sotsiaalse õigluse tagamist, seetõttu tuleks ettevõtjal rahalise kasumi kõrval arvestada ka oma tegevuse keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Inglise keeles võetakse mõiste sageli kokku lööva fraasiga "Triple P" ehk people, planet ja profit. Eesti keelde tõlgituna tähendaks see: "kolm P-d" (inimesed, looduskeskkond ja kasum). 7. Mida ütleb Teile sõnaühend GRI (Global Reporting Initiative. (Vikist, kohati eelmisega seotud)
Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", "Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas: ressursside kaitse, keskkonnakvaliteedi väärtustamine Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus: Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. Õigus osa saada, kohustus loodust kaitsta ja säilitada, vastutus seadust tunda ja sellest kinni pidada. Kallasrada- kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja
tekitatud kahju ja likvideeritud tasub kindlustusfirma (reostus riski kindlustus). · Hinnainterventsioon- hinnataseme garanteeriminenäiteks sekundaarsele tootmisele või subsiidiumile hinna langemisel. Regulatsioonivahendid Keskkonnanormatiivid ja standardid Keskkonnakaitses rakendatakse kekkonnanormatiive, millega kehtestatakse keskkonnakomponentide kvaliteedinõuded, lähtudes esmajärgus inimese tervisest (keskkonnakvaliteedi normatiivid) ja piirnõuded saasteallikatele (saasteainete emissiooni normatiivid) 30
tekitatud kahju ja likvideeritud tasub kindlustusfirma (reostus riski kindlustus). · Hinnainterventsioon- hinnataseme garanteeriminenäiteks sekundaarsele tootmisele või subsiidiumile hinna langemisel. Regulatsioonivahendid Keskkonnanormatiivid ja standardid Keskkonnakaitses rakendatakse kekkonnanormatiive, millega kehtestatakse keskkonnakomponentide kvaliteedinõuded, lähtudes esmajärgus inimese tervisest (keskkonnakvaliteedi normatiivid) ja piirnõuded saasteallikatele (saasteainete emissiooni normatiivid) 30
energiamahukus, taastuvatest allikatest toodetud energia osakaal) · Materjaliefektiivsus (SKP ühiku toorainemahukus, kui palju materjali kasutatakse SKP ühiku tootmiseks). Loodusvarade tase · Mage vesi (veekasutuse efektiivsus, veeressursside kättesaadavus) · Maakasutus (looduslike ja põllumajanduslike kõlvikute vahekord, vt Odumi reegel keskkonnaökonoomika kursusest) · Metsik loodus (wildlife) (kui palju taime- ja loomaliike on ohustatud). Elu kvaliteedi keskkonnamõõde · Keskkonnakvaliteedi mõju inimeste elu kvaliteedile (kuidas mõjutab keskkonna kvaliteet inimeste tervist ja elusid).
ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed. KESKKONNAKAITSE PRINTSIIBID EL-s Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja
säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi). EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused). Linnudirektiiv: eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude
säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi). EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused). Linnudirektiiv: eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude
IV kkprogramm 1987-1992 V kkprogramm 1992-2000 VI kkprogramm 2001-2008 I keskkonnaprogramm.(1973-76) EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine loodusliku tasakaalu kahjustava looduskautuse vältimine keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse ühendusvälise KKP edendamine 3 peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega VI keskkonnaprogrammi pealkiri, esmatähtsad valdkonnad ja realiseerimise teed. (2001-2008) Pealkiri "Meie tulevik on meie valida" Esmatähtsad valdkonnad: · kliimamuutused · bioloogilise mitmekesisuse säilitamine · tervisekaitse · loodusvarad · Jäätmed Reaaliseerimise teed: · kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine
32. Näited inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta 33. Näited looduse ja ühiskonna vastasmõjud kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil 34. Põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust Säästev areng e. jätkusuutlik areng mõtteviis, mille järgi inimene on saanud Maa laenuks oma lastelt ja peab seetõttu tagama ressursside jätkumise ja keskkonnakvaliteedi ka tulevastele põlvedel, unustamata siiski sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Säästva arengu kohaselt tuleb inimkonnale vähendada tarbimist ja keskkonna saastamist, kasutades selleks keskkonda säästvaid tehnoloogiaid. MÕISTED Maa sfäärid erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), mis ümbritsevad Maa tuuma - atmo-, hüdro-, lito-, pedosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest. aineringe -
varjatud ohte (nt KKministri määrus prügila raj, kasutamise ja sulgemise kohta: ,,arvulise normi piiresse jääva häiringu vähend tuleb rakend kõiki asjakohaseid meetmeid"). Siiani rakendatakse evp tavaliselt strukturaalse e kaudse printsiibina, mis ei ole otsekohaldatav ja mis rakendub teiste kkalaste reguleerimisvahendite kaudu. Kaudne evp rakendub KMH kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, kklubade mehhanismi kaudu jne. Evp VS vältimise printsiip: Sx õiguses rakendub vältimise printsiip siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga; evp siis, kui tegu on ebakindlusega varjatud ohuga. Nende kahe eristamine on oluline! Lisaks sellele erist riske, mida tuleb taluda ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud
Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigid demonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm: I KKP kolm peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks, tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks, tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. VI KKP: pealkiri “Meie tulevik on meie valida” teemad: Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tervisekaitse, loodusvarad, jäätmed. 101. Keskkonnakaitse printsiibid EL-is Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda
annaabi.ee 
