PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pärnu jõed Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas
poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee. Muud huvitavat Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu tema suur analoog Põhja-Ameerikas, paistab silma suurte üleujutustega. Tähtsamad lisajõed:
Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt. 2 km enne Jõksi järveni jõudmist, Mügra küla ja Alaküla vahel, süvendatud jõelõik lõpeb. Jõgi suubub Jõksi külas Jõksi järve põhjakaldale, väljub Jõksi
Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas, paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa
Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI Partsi peakraav, Suuremõisa oja Algab Vilivalla külast 3,5 km põhjaloode pool ja suubub Soonlepa lahte Pikkus 16km Valgala 58,5 ruutkilomeetrit Lähe asub soises metsas Süvendatud ja õgvendatud Jõe ülem- ja keskjooksu asustus peaaegu puudub. Alamjooksul asuvad jõe lähedal Suuremõisa ja Viilupi küla. Haugi-Ahvena jõe tüüpi VAEMLA JÕGI Kassari oja, Vaemla-Kassari, Kaupsi magistraalkraav Algab Käina alevikust 5 km loode pool ja suubub Õunaku lahte Pikkus 14km Valgala 731 ruutkilomeetrit Süvendatud ja õgvendatud Voolab läbi väga hõreda asustusega soiste metsade ja uudismaade Särje-ahvena-hauge jõe tüüpi LUGUSE JÕGI
Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 m kaugusel suudmest;pikkus 135 km , valgala 1310 ruutkilomeetrit.Tähtsamad lisajõed:Ilmandu jõgi (13 km,suubub paremalt kaldalt 115,2 km kaugusel suudmest),Nõmme jõgi,Preedi jõgi,Tamsi peakraav (11 km,suubub vasakult kaldalt
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles
Lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu. Handid, kes elavad külades, tegelevad tänaseni põhjapõdrakasvatuse, jahinduse ja kalapüügiga. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. Geograafiline asuala jääb Obi jõe keskjooksu alale, Kesk-Uurali mäestikust itta. Pealinn on Hantõ-Mansiisk. Enesenimetus handid on saanud NL-s ametliku staatuse alates 1930. a-ist. Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Kirjasõnas esmakordselt mainitud 1572 Ostjakkide nime all. Handid jaotavad end jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. KEEL Handi keel kuulub Soome-Ugri keelte hulka moodustades koos mansi ja ungari keelega ugri keelerühma ning mansi keelega obiugri alarühma.
ASSÜÜRIA JA UUS- BABÜLOONIA KUNST 2010 ASSÜÜRIA Assüürlased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr. Elasid Tigrise keskjooksu alal Assüüria muutus suurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin(Horsabad) ja Ninive(Kujundzik) ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine Õitseaeg oli 8.-7. sajand e.Kr. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest Assüüria valitseja Assüüria kunsti tõus algas 9. sajandil e.Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad
Rahutud ajad Linnuste rajamineja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kònelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Siindmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega. Pöhja-Lätis elanud Iäänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt ning kohalikud sulandusid nende hulka. Tolleaja piir balti hõimudegajäi sel ajal tänapäeva Eesti — Läti piirist mõnevõrra lõuna poole. Indrek-Kristjan Paut 10B
Endla looduskaitseala LOODUSKAITSEALA ASUKOHT Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Põltsamaa jõe keskjooksu alal. Looduskaitseala jääb Jõgeva maakonna Jõgeva valla Tooma ja Kärde küla, Pajusi valla Tapiku ja Tõivere küla, Järva maakonna Koeru valla Koidu-Ellavere, Norra, Merja, Jõeküla, Rõhu ja Preedi küla ning Lääne-Virumaa Rakke valla Piibe ja Koluvere küla maadele. LOODUSKESKUSE ASUKOHT JA VAATAMISVÄÄRSUSED Looduskaitseala keskus asub Tooma külas endises sookooli majas, kus 1928-1944 õpetati maaparandust ja sookultuuride viljelemist. Toomale on Tallinnast 143 km
liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad.
ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST 2013 Kärdla Gümnaasium Kerly Klee ASSÜÜRIA Asüürialased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr Elasid Tigrise keskjooksu alal Asüüria muutusnsuurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin ja Ninive ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks oli oma kuninganna ülistamine Õitseaeg oli 8-7. sajandil e.Kr Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest ASSÜÜRIA VALITSEJA Click to edit Master text styles Second level Third level
8.Reformi põhiideed: 1. Inimene saab õntsaks usu läbi 2. Ainsaks usulistõe allikaks on piibel 9.Millal, kelle poolt ja kus algas reformatsioon?- 1517, Martin Luther, Saksamaa 10.Kuidas toimus reformatsioon Eesti linnades ja kuidas maal? Linnas oli pildirüüste ja maal kelle võim, selle usk 11.Liivisõja põhjused: 1.Venemaa soovis Liivimaal turvaliselt kaubelda 2.Liivimaal oli kerge saak 12.Härgmäe lahing Vene-Liivi sõda, mis toimus 2.augustil 1560. aastal, õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel,mis oli ühtlase Liivi ordu viimane välilahing. Võitjaks osutusid Moskvalased 14.Isiksused Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitöölise poeg,kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.Ivo pälvis hüüdnimi ''Eestimaa Hannibal'' ja tema salka kutsuti Hannibali rahvaks. Ivan IV- Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20.sajandit
Iga korrus oli eelmisest 12,8m võrra lühema küljega. Enam kui 90m kõrgune torn oli igati sobiv observatoorium. Teine suursugune ehitis on Uri tsikuraat(III at.ema). Tüvipüramiidi mõõtmed on 43x65m, kõrgus 15m. Tsikuraadi kõrgus ulatus 4050 meetrini. Uris olid suured ühishauad. Hammurabi seadusesammas 2,25m kõrge. Samas annab kuningas Hammurabile seadusi. Assüüria vanaaja riik Mesopotaamias Tigrise keskjooksu idapoolsete lisajõgede alal. 3at. eKr muutusid algasukad assüürlasteks ja semiidistusid. Valitsevaks sai akadi keel. 1700 eKr ühendati Assüüria ala, tekkis riik mis ulatus Iraani mägedest kuni Süüriani. Pärast kuninga surma riik lagunes. Riik langes Babüloonia alla. 13.saj. eKr saab vabaks ja saab suurriigiks. Pealinn on Ninive. Pärast Assurbanipali surma riik laguneb. 605 eKr lakkab see riik olemast.
Rahutud ajad: Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõtlused linnused olid ülikute residentsid linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised teiselt poolt võivad need kõnelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest Sündmused lõunas: idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt kohalikud sulandusid nende hulka Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti Läti piirist mõnevõrra lõuna poole Meretagused sõbrad ja vaenlased: Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega Eestist on leitu uhkeid Skandinaaviast pärit esemeid
Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kõnelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Sündmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega. Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt ning kohalikud sulandusid nende hulka. Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti – Läti piirist mõnevõrra lõuna poole. Meretagused sõbrad ja vaenlased Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega. Rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia saagade teated sõjaretkedest
Saksa rahvas on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Kuigi igas piirkonnas on kohalikul rahval säilinud oma kombestik ja eneseteadvus, seob neid kõiki tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaa elanikkond rikastunud sisserännanud võõrtöölised eelkõige Türgist,Itaaliast ,Balkanimaadest ja Hispaaniast. Usutunnistustel on umbes 45% katoliiklased; on ka islami- ja juudiusulisi. Kõige tihedama asutusega on Reini jõe keskjooksu ümbrus; Saksamaa ida osas elab suhteliselt vähe inimesi; 86% riigi elanikest on linlased.
liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks temperatuurikihilisus kujuneb suureks. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org .Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv .Mädajõel ja Piusal elab palju kopraid,kes ehitavad suuri kuhilpesi ja langetavad puid. 6.Muld ja taimkate Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti
860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil lõid nad kreeka tähestiku eeskujul ka uue tähestiku kirillitsa. Seda kasutavad mitmed slaavi rahvad, sh ka venelased. Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased). Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid
Ajaloo KT, 10-13 ja 15-17 1. Võrdle kolme Frangi riigi valitseja tegevust: Chlodovech, Karl Martell ja Karl Suur (valitsemine, ümberkorraldused, sõjad) · Chlodovech Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. Tema juhtimisel tungisid Reini alam ja keskjooksu aladel elanud frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. · Karl Martell Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. Aastal Poitiers lahingus lüüa ning tõrjuti tagasi. Ta hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse.
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel
liustikest (peamised lähtejõed Tšumar ja Ulan-Muren). Ülemjooksul on Jangtse mäestikujõgi (langus lähtest Yibini linnani umbes 5000 m). Jõgi voolab oma ülemjooksul läbi Punase nõo ning ala on seetõttu Ida-Hiina suhtes ülesvoolu. Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas. 2 Jõe iseloomustus 7.klass Iseseisev töö 5. Iseloomusta jõestikku keskjooksu – Jõgi läbib ka oma keskjooksul Punasese nõo ja mitmeid kuristikke. Vasakpoolsed peamised lisajõed on Nanpan Jiangi, Beipan Jiang, Liu Jiang, Gui Jiang, He Jiang, Bei Jiang. Parempoolsed peamised lisajõed on Yu Jiang, Beiliu He, Luoding He. Keskjooksul asetsevad suuremad linnad on Wuhan, Yichang, Sandouping ja Wanxian. Joonis 2. Jangtse jõe looklemine keskkjooksul Allikas: Google maps 6
Karpaadid. Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida- Euroopa platvormi ebatasasustega. Kõrgustikud on peamiselt seotud Ukraina kilbiga. Ukraina territooriumil paiknevad järgmised kõrgustikud: riigi lääneosas Volõõnia-Podoolia, Dnepri, idaosas Aasovi, Donetsi kõrgustik ning Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas, Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ja Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vasakkaldal. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides, suurimad madalad on Musta ja Aasovi mere rannikul. Ukraina hüdrograafia: Ukraina rannikut ümbritsevad Must ja Aasovi mered. Nende merede valglatele kuulub suurim osa (üle 96%) riigi jõgedest. Ukraina jõestik kuulub Musta ja Aasovi merede valglatesse ning osaliselt (4%) -- Läänemere valglasse. Seda moodustavad Dnepri, Doonau, Dnestri,Lõuna-Bugi, Lääne-
kollane vesikupp, haruline jõgitakjas ja hulgajuurine vesilääts. Taimestikurohkus, domineerivate soontaimede liigiline koosseis ja rohevetikate vohamine mitmes uurimiskohas annab tunnistust Keila jõe valdavalt kõrgest toitelisusest. Kalastik ja põhjaloomastik. Keila juga on merest tulevatele siirdekaladele praktiliselt ületamatu ja mõjutab Keila jõe kalastiku koosseisu. Kalastiku praeguse koosseisu järgi kuulub jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa haugi-ahvena jõe ja keskjooksu alumine osa ja alamjooks ülalpool Keila-Joa juga särjejõe kalanduslikku tüüpi. Joast allpool olev suudme-eelne osa erineb muudest veel kärestikulisuse ning allikavete rohke sissevoolu poolest. Sinna tulevad merest kudema lõhi, meriforell ja vimb ning seal näib leiduvat ka jõeforelli. Nimetatud jõelõik kuulub kahtlemata forelli- ja lõhejõe tüüpi. Jões on veel registreeritud harjus, hink, võldas, rohe-vesihobu, paksukojaline(II
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos
- põhjast viikingid, kes alates 8.saj lõpust korraldasid rüüsteretki Briti saartele ja Mandri-Euroopa rannikualadele kuni Vahemereni välja. - lõunast araablased, kes lisaks Hispaaniale ja Põhja-Aafrikale olid vallutanud Vahemeres Sitsiilia, Malta ja Kreeta saared ning ründasid Lõuna-Euroopa rannikualasid. - idast ungarlased, kes 9.-10.saj vahetusel Aasiast Doonau keskjooksu steppidesse jõudnutena korraldasid rüüsteretki Kesk- ja Lääne- Euroopasse.
aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania modernism, ekspressionism, imazinism ja vanaida luule. Viimasel ajal on Andres Ehin korduvalt osalenud rahvusvahelistel luulefestivalidel, sealhulgas Lõuna-Ameerikas
HIINA Merlyn & Mariin Asukoht Asub Huang He ja Jangtse alamil ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavat Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. AJALUGU U.5000 e.Kr. Arenes Huang He orus põllumajandus kultuur. 1766-1066 e.Kr. Shang-Yini dünastia 1066-256 e.Kr. Zhou dünastia. 221-210 e.Kr. Keiser Shi Huangdi ühendas Hiina ja hävitas feodalismi, alustati hiina müüri ehitamist. 206 e.Kr.-220 p.Kr. Hani dünastia ajal oli riigi hiigelaeg. 13.saj
kehas. Aga juurde on tulnud arusaamad, et elu ja surmaga kaasnevad kannatused, kannatusi põhjustavad himud, kannatustest saab lahti öeldes himudest, himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest ja himudest vabanemine toob neile nn hingerahu ehk nirvaana. HIINA 1. Hiina tsivilisatsioon kujunes välja kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu alal. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti päris erinevad. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, Huang He-l on kevadeti väga suured üleujutused ja on vägagi hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mullaga. Hiinal ja Indial on vägagi sarnane kliima. V at. eKr kerkis Hiinas esile põlluharijate asulaid. Kiri võeti kasutusele Hiinas ~1500 a eKr. Indias võeti kiri kasutusele ~800 a eKr
70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides. Ukraina territooriumil asub viis kõrgustikku- läänes Volõõnia-Podoolia ja Dnepri, idas Aasovi, Donetsi ja Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas ja Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ning Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vastaskaldal. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes ja valitseb mandriline paraskliima. Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks läänest itta. Õhutemperatuur, niiskus ja sademete hulk muutuvad põhjast lõuna suunas. Ukraina kilbil leidub rauamaaki, maagaasi, naftat, veedelgaasi, kivisoola, kipsi, kivisütt, elavhõbedat, mangaanimaaki, ilmeniit-rutiil-tsirkooniumi maake, uraani,
vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood . · JÕED Mitut Prantsuse jõge tuntakse Euroopas nii nende pikkuse kui ka ajaloo ja neid ääristavate maastike poolest. Suurim jõgi on Rhone, mis suubub Vahemerre ja on ilusa deltaga. Paljude lisajõgedega Seine, Loire ja Garonne viivad oma vee Atlandi ookeani. Piki kirdes voolavat Reini jõe keskjooksu kulgeb Prantsusmaa-Saksa piir. Prantsusmaal pole suuri järvi. Tähtsaim järvedest on Genfi järv, mis asub Sveitsi piiril. Pikimad jõed : · Loire 1006 km · Rhone 812 km · Seine 776 km Rhone jõgi Majandus Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse
HIINA Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolselt Huang He tasandikul. Sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond.
Veekonn- Paljudes keeltes nimetatakse veekonna söödavaks konnaks (5). See tuleb sellest, et kui süüakse konnakoibi, siis kõige sagedamini on selleks konnaks veekonn. Veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne: emaseid on 68,6% ja isaseid 31,4% (4). Veekonn on levinud Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel, Lõuna-Prantsusmaal ja Balkani poolsaarel. Inglismaale viidi ta sisse 19. sajandil Prantsusmaalt ja Itaaliast. Venemaale ulatub veekonna levila kiiluna, mille tipp on Volga keskjooksu idakaldal (5). Veekonn on levinud ka Lõuna-Eestis, aga tema levik vajab täpsustamist. Tavaliselt elab veekonn laialehiste ja segametsade vööndis. Ainult vähestes kohtades, näiteks Belovezjes, võib teda kohata veest kaugel, aga siis peab mets, kus ta elab, niiske olema. Stepis elab ta ainult lammimetsade veekogudes. Taigat ta ei armasta. Mägedes esineb ta kuni 1100 m kõrguseni (5). Veekonnad on tähtsad lendavate putukate hävitajad. Veekonna talveuni kestab keskmiselt 100 päeva ja on
ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik, mis asub ülem-devoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul. 2 Piusa koopad Hinsa küngastikust lõunasse jääb mattunud oru kohale kujunenud VanaSaaluseVastseliina nõgu (oru põhi on kuni 60 m meretasemest madalamal). Nõgu täidavad sandurtasandik ning Piusa jõe keskjooksu org, mistõttu pinnamood on siin üsna rahulik. Nõost lõunas, Vastseliina ja Ruusmäe vahel ning kagus kuni Luhamaani valitseb keskmise kõrgusega küngastest ja nõgudest tihedasti liigestatud reljeef. Kõrgustiku lääne- ja edelaosas on eristatav orgudest liigestatud küngastik Trumbipalust Krabini Paganamaal. Siseveed Haanja kõrgustik on väga vaheldusrikka maastikumustriga regioon, mida lisaks rahutule reljeefile
Otsustamaks pronksiajal (u. 1500-600 e.Kr.) aset leidnud võimaliku immigratsiooni üle on Kirde-Eestist andmeid liiga napilt. Keskmise rauaaja (u. 450-900 p.Kr.) puhul on Alutaguse etniliste olude suhtes olulisim see, et esmakordselt kohtuvad nüüd kalmeid ka Peipsi rannikul ja Kuremäe lähistel. Pärast seda ida poolt tulid uued siirdlased, kes pärinesid vadjalaste lõunahõimust. See hõim elas territooriumil, mis hõlmas 10. - 11. sajandil ligikaudu Oudova, Samro järve, Luuga jõe keskjooksu ja Narva jõe keskjooksu vahelise ala. Arheoloogiline materjal näitab, et alates 14. sajandist tugevnes eesti kultuuri mõju Alutaguse lõunaosa vadjalastele, ehkki niigi oli tegemist keeleliselt ja kultuuriliselt Eesti hõimudele lähedase rahvaga. Samas jäi siinne rahvastik tihedatesse sidemetesse ida pool Narva jõge ja Peipsit elavate hõimudega. Viimaste hulka asus aga alates 13.-14. sajandist 3
1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He kevadised
3 1. VÄÄNA JÕE KIRJELDUS Vääna jõgi on Kesk-Harjumaal asuv jõgi, mida nimetatakse ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja suubub Soome lahte, pikkus on 64 km ning valgala 316 km2. Kilomeeter enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Nabala, Sausti ja Saku soo, mis on suures osas kultuuristatud. Keskjooksu alguses läbib jõgi mitu küla ja Saku aleviku, kus asub suur õlletehas, mitu muud tööstus- ja ehitusettevõtet, uurimisasutusi, palju suvilaid ja Juuliku veisefarm. Alamjooksul Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu puhkebaasi. Ülemjooksul ja kohati ka keskjooksul on jõgi süvendatud ja õgvendatud, enamuses pikkuses aga voolab looduslikus sängis. Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni
Hästi on säilinud vanad ülikoolid. Vaatamisväärsuste hulka kuulub aga ka kaunis loodus, nagu näiteks Rheini jõe org, Alpid ja Konstanzi järvemaastik. Saksamaa kultuur on väga rikas. Saksamaad tuntakse poeetide ja mõtlejate maana. Siit on pärit maailmakuulsad heliloojad nagu Bach, Händel, Beethoven, Brahms, Schumann, Wagner. Kirjanikest Goethe, Schiller, filosoofidest Marx, Engels ning terve rida teadlasi ja leiutajaid. VII meediakajastus Tants ümber Reini jõe keskjooksu 05.10.2007 ,,Postimees" Agnes Männiste, toimetaja Veinisõbrad, viinamarjade valmimise aeg on käes ja paras aeg sõita Saksamaale veinireisile, avastama, et Saksa vein pole vaid Liebfraumilch. Tüüpiline Reini jõe org peaaegu püstloodis mägedel paiknevad viinamarjakasvatused ja
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel
Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230) PINNAMOOD Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved on kantud üle kolmandiku nõost. Sügavamad jääkulutusnõgusid märgivad sootasandikud kahelpool Mustjõe orgu. Mustjõe kesk- ja alamjooksu oru ja Gauja keskjooksu oru ühinemiskohas on ulatuslikud liivaalad, millele on tekkinud suur metsalaam. Mustjõe oru põhi, Sännast allavoolu kuni Varstuni on soine, ning lõikudes liivakivisse on ta omandanud ürgorule iseloomuliku kuju. Orust kaugemale jäävad mõlemal pool moreenitasandikud, mis suuremas osas on pinnalt läbiuhutud. Nende kõrval hõlmavad osa alast liivased märjad järvetasandikud. Orundis ainulaadne 7 km pikkune 10-12 m kõrgune munakalisest kruusast
jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja jäid Mongoolia Egiptuse Mehhiko kiltmaal mäeahelikust. stepid ja poolkõrbed. naabruses. ja Yucatani Mõlemad jõed Läänes ja edelas on Põlluharimine poolsaarel.
Neist 4 madalama rühma moodustavad 10–25 m kõrgused keskmised ja väikekõrgendikud ,mida katab 1–2 m paksune moreenikiht. Eeskätt kõrgustiku servaalal paiknevad väiksemad alla 10 meetrised künkad koosnevad enamasti ainult punakaspruunist moreenist. Küngastevahelised soostunud või järvedega nõod on tekkelt peamiselt glatsiokarstilised. Peaaegu pool künklikest aladest on moreenkattelised ja moodustavad Porijõe ja Väikese Emajõe keskjooksu vahel paikneva ligi 42 km pikkuse kirde–edela-sihilise vööndi. Peaaegu veerandi kõrgustiku peamised pinnavormid on kruusast ja liivast moodustunud väikesed ja keskmise suurusega mõhnad. Kanepist edelas paikneb kõrgustiku suurim liivik (56 km2), 130 m kõrguselt Urvaste suunas madalduv sandur. Seda läbib Võhandu (ülemjooksul Pühajõe) terrassiline org. Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu
Tõkkejooksu tehniliste nõuetega õpilastele saab tutvuda lisa 3 põhjal. 3.1.4. Kesk- ja pikamaajooks Noorte sportlaste jaoks peetakse kõiki distantse, mis on pikemad kui 800 m, pikamaajooksdeks. tipptasemel vaadatakse 800 m jooksule kui keskmaajooksule ja võistlused pikematel distantsidel kui 1500 m on pikamaajooksud. Naiste seitmevõistluses on pikim jooks 800 m, meeste kümnevõistluses 1500 m.(1) Soovitavad keskjooksu normid õpilastele on lisa 5. 3.1.5 Takistusjooks Takistusjooksu põhijooksus 3000 m on 28 kuiva ja 7 veetakistust. Suurvõistlustel peab olema 5 takistust ringi kohta paigutatud nii, et veetakistus oleks neljas. Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai
jääst tuumaga kühmud e palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? Solifluktsioon on nõlvadel esinev maavoole külmunud pinnase peal. Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25) 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33) Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt voolab jõgi ülemjooksul kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on enamasti väike, vesi kulutab peamiselt jõesängi põhja. Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel. Väikestel jõgedel keskjooksu eraldada pole mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb.
* Head hotellid (35%), * Hea kokakunst / köök (34%) * Hea juurdepääs (30%), * Kosmopoliitsus / hotellindus (27%), * Head ostuvõimalused (21%), * Ööelu (17% ) * Hea hinna / kvaliteedi suhe (10%) Vaatamisväärsused Mitmel pool ehivad Saksamaa maastikku keskaegsed linnused, mis on ka turismimagnetiks. Paljud neist on varemetes, teised hoolikalt ennistatud, olles tänaseni selle omal ajal rajanud aadliperekonna käsutuses. Enamik losse asub Moseli ja Reini keskjooksu kallastel, kuid ka Münsteri piirkonnas on säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks . Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil. Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi
kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. Õpetuse 4 suurt tõde : Elu ja surmaga kaasnevad kannatused kannatusi põhjustavad himud kannatustest saab vabaneda himudest lahti öeldes himudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. Kirgedest,himudest loobumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, see omakorda on tagatis taassündidest pääsemiseks. II. HIINA Geogr olud : tsivilisatsioon kujunes Huang He ja Jangtse alam-ning keskjooksu aladel. 3. RIIKLUS JA ÜHISKOND Alates V a.t eKr tekkis huang he äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu ja hirssi. Aja jooksul sai madalamatel niisutavatel aladel alguse ka riisikasvatus. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Vaenutegevus kogukondade vahel asulate ümber massiivsed muldkindlustused. U 1500 eKr ühendas üks üliksuguvõsa enamiku Huang He tasandikust enda alla nii kujunes
aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6. Mida on skeemil tähtedega märgitud kohas kujutatud? Pildil kohal A on soot ja kohal B on delta Kuidas on need tekkinud? Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent
Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad. Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole. Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi künnipõllunduse, karjakasvatusega, põhjas aga asuti suurematesse keskustesse, kus
Jõgi on heledaveeline. Visula jõgi algab Uhtjärvest ja suubub vasakult poolt Väikesesse Emajõkke 60 km kaugusel suudmest (Keskkonnaregister. Visela jõgi, 2015). 11 Muud nimed: Visela, Vilema, Sarapuu, Restu, Urvaste, Soe, Mustjõgi. Tähtsamad lisajõed on Lõntsu oja ja Koigu oja. Visula jõgi voolab kogu pikkuses Otepää kõrgustiku edelaserval, Urvaste-Lõõdla ürgorus. Alamjooksul ja keskjooksu ülemises osas on jõgi süvendatud ja sirgendatud (Järvekülg 2001: 269). Võhandu jõe pikkus on 165,2 km ja valgala pindala 1401,7 km 2 (Keskkonnaregister. Võhandu jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi, Suur-Võhandu ja Voo. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna küla lähedalt ja suubub Lämmijärve. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas. Jõe langus on
annaabi.ee 
