Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaja naine ( slaidshow )". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kloostrid, lesed, inimsoo, sünnitus, koristamine, koduloomade, kaubitse, alternatiiv, olis, mungakloostrid, pidasid, koole, maagia, vaimude, maailmaga, saata, usuti, kuradi, agendidTALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni.
"Keskaja naine", samuti Internetist leitud infot. 3 Naiste elu keskajal Naiste elu keskajal polnud kindlasti lihtne, kui käsitleda seda lihtrahva seisukohalt. 90% inimestest elas keskajal maal. Tavaliselt sünnitasid naised 5-7 last, mis tähendas, et naised tegelesid lastega kogu oma täisealiseks olemise aja. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Väga tähtsaks peeti abielu. Abielu ei tohtinud lahutada, kuid pärast abikaasa surma võis uuesti abielluda, mida sageli ka tehti. Seadusevastased olid intsestabielud. 12. sajandil sai abielust sakrament. Seoses sellega tõsteti emadus au sisse. Samal ajal karmistati abielulahutuse korda enam ei piisanud naise abielurikkumisest. Alates 12
Töö 7 Euroopas on naise toodanguline panus alati kõrge olnud, ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud. Naise tööl oli tähelepanuväärne osa arenevas linnamajanduses ning maanaisetöö oli osa perekonna sissetulekust. Maal olid naise mureks kodus tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia korrastamine, hoolitsemine koduloomade eest ja veekandmine. Meestele jäid rasked välitööd. Naised tegid igasugust tööd, kuna perekonna tulid pidid olema võimalikult suured. Kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus, siis palkasid nad kellegi, kes teeks nende eest ära kodused tööd. Naised töötasid väga mitmesugustel töökohtadel. Ainult mõned kesksed ametikohad ei võtnud naisi oma liikmeteks, nagu näiteks juristid, notarid, kullassepad ja portreemaalijad. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt
Hiliskeskajal muutusid perekonnad väiksemaks ning tihti sai naisest perekonnapea. Naiste mõju ja tugev positsioon ilmnes ka selles, et nad võisid iseenda nimel teha rikkalikke annetusi ning pojad võtsid kasutusele ema suguvõsale viitava nime, kui seda peeti isa suguvõsast väärikamaks. Naised seostuvad alati ka koduhoidja kujuga, mis just kui vangistas naise ahistavate koduseinte vahele ja väheoluliste askelduste ringi. Nende peale jäi hoolitsemine laste, kodu, aia ja koduloomade eest, teenijate ja palgaliste juhendamine ja toodete müük. Seda kujutatakse kui halli argielu, mis ei toonud kuulsust ega kujutanud endast mingit ametit. Tegelikult ei piirdunud naiste elu vaid majapidamistööde ja laste sünnitamisega. Põhieesmärgiks oli kasvatada perekonna tulusid ning kui naised teenisid mujal rohkem, palkasid nad kellegi koduseid töid tegema, sest keskajal polnud töö seotud soolise kuuluvusega nii tugevalt kui Uusaja alguses 16. sajandil
sugupoolele mõjutas naiste elu ka ühiskondlik positsioon ja kodukoha geograafiline asend. Näiteks oli prantsuse aadlinaise ja inglise talunaise elu-olu äga erinev. Kuigi naise põhiliseks üleasndeks oli majapidamistööd ja laste eest hoolitsemine, ei läinud kõigi elu ühtemoodi. Paljud naised ei abiellunudki ja mitmed kaotasid oma mehed, kas lahingutes või mõnel muul põhjusel ja sellisel juhul oli naisel võimalus astuda kloostrisse. Kloostrielu oli naisele abielu ja perekonna alternatiiv. 4 Poiste eelistamine Perekond ja lapsed olid keskajal väga tähtsad. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Järeltulijate, just poegade, rohkust võrreldi maise rikkusega. Senjööri, kellel polnud järeltulijat, ähvardas oht, et vasallid ta maha jätavad. Nii suuremate kui ka väiksemate piirkondade valitsejad olid alati mures oma järglaste pärast.
Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud. Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi. Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada. Sugudevaheline tööjaotus Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd - külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa- ja veotööd. 2. Naistetööd – kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel 24,5 eluaastat. Abiellumist peeti 1960-70 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem
Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud. Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi. Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada. Sugudevaheline tööjaotus Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa ja veotööd. 2. Naistetööd kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel 24,5 eluaastat. Abiellumist peeti 196070 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll ko
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuu
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuur on kord
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid
PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus Olen keskendunud teoreetilisele osale. KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Tabel 1 KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA? Küsitletuid: 13 28 25 14 Kokku Vanuses: >20 21-35 36-50 50< Vanemate või lastega 4 10 15 10 39 Vendade, õd
See tähendas lihasuretamist ehk askeesi, milles nähti võimalust end Jumalale pühenduda. Hilise keisririigi ajal asusid paljud sügavalt usklikud askeetidena imeeriumi äärealadele. Ilmaelust eemaletõmbumine vastas ristiusu askeetlikele ideaalidele. Üksindusse tõmbunud inimesi nimetati eremiitideks või munkadeks. Eremiitide seas oli nii mehi kui ka naisi. Tekkisid ermiitide ja munkade kogukonnad ja tarvidus munkade ühiselu reguleerida, nii tekkisid kloostrid, need olid kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlaks määratud ja enamasti kirja pandud eeskirjade järgi. Kloostrites pandi suurt rõhku ristuiusu õpetuse uurimisele, kristlike autorite tööde ümberkirjutamisele ja noorte munkade harimisele. Nii sai mitmest kloostrist juba antiikaja lõpul oluline hariduse ja kultuurikeskus. 12 Germaanlased olid pidevas kokkupuutes Rooma riigiga ja seega Rooma kultuurist mõjutatud
ning seemisnahast poolsaapaid, naised kõrgeid saapaid ning kontsaga kingi. Kangad: Varase järgu kreetalased kandsid loomanahku, kuid juba 3500 aastat eKr oskasid nad kududa linast, hiljem ka villast kangast. Lõnga kedrati Knossoses niihästi töökodades kui kodudes, värvimisega tegelesid aga elukutselised värvalid. Rõivaid kaunistas tikand, mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad. Ehted: Minose naisi on kujutatud kandmas pikki peenikesi kaelakeesid, mis olid mõnikord kuni kolm korda ümber kaela keeratud. Kanti ka sõrmuseid, rippuvaid kuldkõrvarõngaid ja mitmesuguseid ripatseid. Hilisema ajajärgu kullassepad valmistasid juba inimese ja loomakujutistega ehteid. Ehetesse olid kiindunud ka
ning seemisnahast poolsaapaid, naised kõrgeid saapaid ning kontsaga kingi. Kangad: Varase järgu kreetalased kandsid loomanahku, kuid juba 3500 aastat eKr oskasid nad kududa linast, hiljem ka villast kangast. Lõnga kedrati Knossoses niihästi töökodades kui kodudes, värvimisega tegelesid aga elukutselised värvalid. Rõivaid kaunistas tikand, mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad. Ehted: Minose naisi on kujutatud kandmas pikki peenikesi kaelakeesid, mis olid mõnikord kuni kolm korda ümber kaela keeratud. Kanti ka sõrmuseid, rippuvaid kuldkõrvarõngaid ja mitmesuguseid ripatseid. Hilisema ajajärgu kullassepad valmistasid juba inimese ja loomakujutistega ehteid. Ehetesse olid kiindunud ka
- Emaklooster ja tütarkloostrid - Kõigepealt oli vaimulikus ordus prooviaeg Siis pidi andma erinevad vanded : vaesusevanne, kasinusevanne, kuulekusevanne Palvetamine ja erinevate tööde tegemine. - Ühelt poolt oli klooster usukeskus, aga teiselt poolelt oli klooster kindlasti ka hariduskeskused. - Kloostrites toimus raamatute ümberkirjutamine skriptoorium raamatute ümberkirjutamise koht - Kloostrites olid ka raamatukogud - Kloostrid olid ka majanduskeskused neile kuulusid väga suured maavaldused, tulid kasutusele erinevad uuendused põllumajandustes kloostrites ( nende kaudu levisid uuendused talupoegadeni ) - Kloostrid olid omalaadsed sotsiaal- ja arstiabi keskused. Seal oli nt haigla ja apteek. Kloostrid hoolitsesid ka vaeste eest. Kloostrites olid ka palverändurite öömajad. Miks inimesed astusid vaimuliku ordu liikmeteks? 1) Soov teenida jumalat
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Kujunes välja ortodoksne ehk õigeusu tunnistus ja teised kuulutatti väär õpetusteks ehk ketserlus. 4 saj levis ariaaanlus- kristusel on inimlik mitte jumalik loomus. Kujunes germaanlaste peamiseks usuks. 5saj levis monofüsiitlus kristus on läbinisti jumalik. Ortodokse õpetuse järgi olid kristluses lahutamatult seotud nii inimlik kui ka jumalik. Kloostrid Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda. Tekkisid liha suretajad ehk askeedid. Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj
Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti benediktlasteks. Kõik kloostrid olid isemajandavad. Nad tegid kõik riided ja tööriistad ise ning nad kasvatasid ise sööki. Kõige tähtsam töö oli munkadel raamatute ümberkirjutamine. Kiriku tähtsamaks tegevuseks oli usulevitamine ehk misjoon. Üks tuntumaid misjonäre oli püha Patrick. Ta elas 5.sajandil. Ta tegutses Iirimaal misjonärina
Taotlused tööhõive alal: Noorte tööhõive suurendamisele suunatud vahendite otsimine. Seda katsutakse teha noorte tööhõive kulude alandamise kaudu: Praktika (koolituse) lepingud – miinimumpalgast madalam ja töölepinguga tööst erinevalt maksustatud (tööandja jaoks) Noortele tööd pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustusmaksu alandamine Palgatoetus noortele tööd andvatele tööandjatel Taotlused sotsiaaltöö alal: Kaasatus ja sotsialiseerimine Erinoorsootöö kui alternatiiv formaalsetele institutsioonidele (eelkõige koolile, avatud noortekeskused, päevakeskused käitumisprobleemidega lastele jms) Osalus noorteorganisatsioonides: Pikk traditsioon, kõrge osalus põhjamaades (rootsis 82%, taanis 77%) Lühike traditsioon, madal kuid kasvav osalus lõuna euroopas (kreekas 36%, portugalis 40%, 1997.a. andmed) Poliitiline osalus – murettekitavalt madal. Noorte usaldus poliitiliste organisatsioonide
õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt. Peamised mööbliesemed olid söögilaud koos järidega, kirst või kapp rõivaste hoidmiseks ning jõukamates taredes veel voodi. Kehvemad talupojad magasid kas ahju peal või põrandale laotatud õlgedel
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de R
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü
galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Ta
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks.... Va
Rahvuskiriku loomine Kogudus valib õpetaja Olulised on kaks sagramenti ristimine, armulaud Paavst ei takistanud reformatsiooni Paavsti pulla Lutheri tegevuse takistamiseks Saksi kuurvürst Fredrich kolmas toetas Lutherit 1521 Vormis riigipäev, Luther jäi endale kindlaks ja ei öeldnud oma 95 teesist lahti(ehk õpetusest) Luther kuulutati lindpriiks Fredrih Kolmas peitis Lutheri Valmburgi lossi Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli Luther võtab naiseks Katarina Suleti kloostrid, vaimulikud võisid abielluda, kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda toimub Lõuna ja Keskosas Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
