Abielu lepingust selgus, et tavaliselt tõi mees abiellu maaomandi ning pruut majapidamiseks vajaliku vallasvara. Abielunaise tähtsaimaks kohustuseks oli oma abikaasa armastamine. Naine pidi olema eeskujulik minia, truu abikaasa, arukas ema ja kokkuhoidlik perenaine. Meeste ülesandeks oli naiste üleval pidamine naine pidi saama kõike, mida ta vajas. Rahvahulkadele oli sisendatud norm, et naised on loodud vaid inimsoo jätkamiseks, kuigi oldi teadlik, et sünnitus on ohtlik nii emale kui ka lapselegi. Tollel ajal oli naine viljakas umbes 20 aastat, 12-14-aastasest peale enamus ajast oli naine rase ning tegeles lastega. Vähearenenud meditsiini ning arstiabi tõttu tavaliselt üks kolmest rasedusest lõppes lapse surmaga. Ema elu peeti lapse omast tähtsamaks. Seetõttu, kui oli teada, et kui naine sünnitusel ise ellu ei jää ning lapse elu on võimalik päästa, tehti naisele keisrilõige.
see võrreldes tänapäevaga muutunud on. Referaadi eesmärgiks on anda kokkuvõtlik ülevaade keskaja naise elust, millised olid tema kohustused, kust said naised haridust, millistel ametialadel töötasid, millised olid nende perekonna suhted. Naise elu keskajal 3 Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Keskaeg jaotatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks: varakeskaeg (5.-11. sajand), kõrgkeskaeg (11.-14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand-16. sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas 90 protsenti Euroopa inimestest maal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, mis tähendas, et naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine
Naised keskajal Keskaeg on ligikaudu tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos, mille kestvuseks loetakse tavaliselt aastaid alates Rooma riigi langemisest aastal 476 kuni Ameerika avastamiseni Kolumbuse poolt aastal 1492. Eestis peetakse keskaja alguseks tavaliselt Põhja- Euroopa ristisõdade siiajõudmist ning siinsete alade kristlikuks muutmist aastatel 1208-1227. Lõpuks peetakse üht kahest sündmusest: Reformatsiooni siiajõudmist aastatel 1520-1530 või 1558-1583. aastatel toimunud Liivi sõda. Keskaja inimese igapäevaelu kirjendanud ja tutvustanud kursuse käigus räägiti meile palju sellest, mis oli keskajal võrreldes tänapäevaga teistmoodi ning kuidas siis elati. Oma essees tahan põhjalikumalt arutleda naiste positsiooni ja elu üle keskaja Euroopas. Levinud on arvamus, et keskajal elanud naised ei omanud kristlikus ühiskonnas omaette kohta. Inimesed keskajal küll tajusid naist iseseisva kategooriana, ent sotsiaalsed eri
Tänapäeval on naise olukord kindlasti paranenud. Naine on iseseisev ja vaba ning ühiskond ei mõista hukka neid, kes eelistavad karjääri perele. Sageli on hoopis mehed need, kes hoolitsevad laste ja kodu eest. See näitab, et mehe ja naise seisus muutub järjest võrdsemaks, kuigi ka praegu esineb erinevusi naiste ja meeste töötasus. 11 Kasutatud kirjandus 1. Setälä, P. Keskaja naine, Tallinn, Huma 1999 2. Le Goff, J. Keskaja inimene, Avita 2002 3. Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II, Pärnu 2004 4. Google.com (pildid) 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Vabad_kunstid 12
Naiste tähtsus keskaegses ühiskonnas Keskaja naisajalugu on mitmekesine. Naiste tegelik elu on olnud hoopis midagi muud kui see, mis preestrite tekstides kirjas. Kiriku naiskäsitlus lähtus sellest, et Eeva läbi tulid maailma kannatus ja surm ning naised sel ajal olid sõltuvad oma soolisest kuuluvusest. Kuid ilma naisteta ei saanud ühiskond ega ka mehed hakkama. Naised olid olulisel kohal nii lastekasvatajatena, kauba tootjatena kui ka usuliste tõekspidamiste edasiviijatena. Harmoonilisel ja hästitoimival abielul oli keskaegses ühiskonnas tähtis koht. Naine oli rase ja hoidis lapsi kogu oma täisealiseks olemise aja. Naise üleasanne abielus oli hoida sidet üksikisikute ja perekondade vahel. Seelikukandja ettekirjutuseks oli veel abikaasade üksmeelsuse kindlustamine, kus ta pidi ära hoidma konfliktid kodus ja väljaspool seda. Kuid naisisiku põhiülesandeks oli ikkagi oma mehe armastamine, mis lõi abikaasade vahele võrdõigusliku suhte. Il
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Naise õiguslik seisund.............................................................................................................3 2. Naise õiguslik seisund.....................................................................................................4 3. Naine ja omand................................................................................................................6 4. Naised tööl.......................................................................................................................7 5. Abiellumine ja lahutamine......................................................................................................8 5.1 Eestkoste hääbumine.............................................................................................9 5.2 Abielu rikkumine.............................
12. saj sai tavaks, et naine on mehest noorem Mehe võim naise omandi üle Naise ülesanne abielus oli mehele armastav naine ja hea ema olla Perekond ja lapsed olid keskajal väga tähtsad. Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. 17.05.14 5 Perekond ja abielu · Hästitoimiv abielu oli ühiskonnas tähtis · Naise ülesandeks oli suguvõsa koos hoidmine ja igasuguste konfliktide ära hoidmine · Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine · Põhimõte : isa kasvatab ja ema toidab · Abielu ei tohtinud lahutada, kuid võis lesestumisel taasabielluda 17.05.14 6 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise.
See toob välja tõsiasjad keskaja naise perekonnast, elust, millised olid neiste õigused ja kohustused, mis tööaladel naised töötasid ja toob välja ka mõned silmapaistvamad naiskujud. Valisin selle teema eelkõige seetõttu, et naiste õigused huvitavad mind väga. Loomulikult on ka teema päevakohane, kuna väga palju räägitakse naiste ja meeste võrdsusest ka tänapäeval. Naise elu keskajal Keskaeg on umbes tuhande aasta pikkune ajalõik Euroopa ajaloos vana- ja uusaja vahel. Keskaeg paigutatakse tavaliselt vahemikku 5.sajand kuni 15.sajandini. Lisaks jaotatakse keskaeg kitsamateks perioodideks: varakeskaeg (5.-11.sajand), kõrgkeskaeg (11.sajand kuni 14.sajandi lõpp) ning hiliskeskaeg (15.sajand-16.sajandi algus). Kuni 20.sajandini elas umbes 90 protsenti Euroopa elanikest maal. Peres oli umbes 5-7 last ja see tähendas, et naine oli tihti rase ning hoolitses kodus laste eest kuni nende täiskasvanuks saamiseni.
Mida tähendas olla naine keskajal? Keskaja naise elu on võrreldes tänapäevaga tundmatuseni muutunud. Nad olid tugevalt meeste kontrolli all ning nende staatus puudus. Tänapäeva eluga võrreldes oli nende tähtsus ja väärtustamine üsna nullilähedane. Praeguseks saab aga väita, et naise tähtsust on hakatud ikkagi oluliselt väärtustama ja nende rolli ühiskonnas hinnatakse kõrgelt. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Kõige kõrgemalt hinnati naisi, kes olid veel neitsid. Madalaimaks peeti abielunaisi ning leskesid. Vastavalt nendele gruppidele olid ka nende kohustused erinevad. Samas mõjutas ka naiste positsiooni ühiskonnas nende kodukoht ning seisus ja kas ta on talumehe naine või aadliproua. Põhilisemaks ülesandeks oli naistel ikkagi majapidamistööd ning laste eest hoolitsemine. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Ega see pole praeguses ühiskonnas eriliselt muutunud, ka t�
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS Referaat Koostaja Elina Tander Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks. Sealne elu ja ühiskond erines teistest linnadest. Oma referaadis keskendun ma eelkõige naiste rollile Roomas, ent toon välja ka muid faktoreid. Referaadi põhiprobleemiks on roomlannade õigused- millised need olid ja kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täi
kihtides, seega lõppes lapsepõlv varakult. Kõrgklassi lapsi ei pandud tööle, sest töö ei sobinud ühiskondliku positsiooniga. Lastel oli silmapaistev ja keskne positsioon. Tuumperekond Roomlases ei väärtustanud eraelu nii kõrgelt kui meie. Võis juhtuda, et perekonnas olid lapsed ja varandus hinnatumad kui naised. Väärtustati alati kõrgelt isadust. Suguvõsa vanu naisi austati ja mitmeski asjus küsiti nende arvamust. Omad sugulased olid tähtsad ja nendega oldi pidevas läbikäimises. Rooma perekonnas olid tütred ja pojad võrdväärsed. Roomlased hindasid perekonda ja suguvõsa, nende traditsioone ja rituaale. Tuumperekond oli tavaliselt väike ja naised tähelepanuväärselt iseseisvad. Naiste moraalsuse kaitsmine oli pandud Rooma seadusse. Nii roomlased kui kreeklased nõudsid meestele ja naistele erinevaid moraalinorme.Neitsilikkuse säilitamine kuni abiellumiseni oli tähtis.
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad,
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige
Tartu Kivilinna gümnaasium Perekond keskajal Referaat Koostaja: Liisu Kiisk Klass:G2ik Sissejuhatus Keskaja naine oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Keskaegses meeste poolt valitsetud ühiskonnas ei leidu ametlikes dokumentides naisest pea mingit märki.Lugu peeti asteetlikust elu-ja mõttelaadist ning ihadele järeleandmisse ja enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. 2013 Keskaja perekond Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Vältida igasugust laiduväärset käitumist ja hoida sellega jõus kahe leeri lii
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Keskaja kultuur : Begiinid Ingrid Helena Pajo Tallinn 2009 Sissejuhatus Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik. Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................................................
Kooli nimi Naise roll nõukogude ühiskonnas 1970. ja 1980. aastatel. Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Naise roll ühiskonnas..................................................................................................... 4-5 3. Naise ja mehe roll ühiskonnas........................................................................................... 5 4. Kokkuvõte......................................................................................................................... 6 5. Kasutatud kirjandus............................................................................................................7 2 Sissejuhatus Nõukogude perioodil hakati rõhutatult esile tõstma naiste
Naise olukord läbi ajaloo nii müütide kui kaasaegsete kirjanike pilgu läbi Koostas: Karola Rianne Mahhova Müüdid on mingi kultuuri uskumused ja moraali normid. Antiiksed või kaasaegseid müüte uurides näeme, et need lood kinnitavad ning seletavad ühiskonna soorolle, põllumajanduslikke suhteid, sotsiaalseid rolle ja juriidilisi protseduure. Lugu välja mõeldes valitses ning õpetas hõim ema liikmeid nii naisi kui ka mehi. Müüdi vestja oli alati nii loo ümberjutustaja kui uuendaja. Kreeka mütoloogias on mees- ja nais- jumalad. Kui inimesed loodi, elasid nad rahus ja külluses nagu jumalad. Jumalad armusid aeg-ajalt surelikesse naistesse ja nii sündisid pooljumalatest tütred ja pojad. Siis loodi Zeusi käsul Pandora ehk "kõigi andidega varustatu", sest kõik jumalad ja jumalannad olid talle midagi kaasa andnud. Zeus käskis teha neiust häbitu ja varga ning saatis ta inimestele muret tooma. Mõnede v�
tädi, kes on küll kohusetundlik ja majapidamisele pühendunud, aga mitte nii hell ja lugeja elab kaasa mingil põhjusel emata jäänud lapsele. Suur osa nii noortele kui vanadele XIX sajandil kirjutatud raamatuid räägib noorte armastusest ja takistustest, mida nad peavad ületama, enne kui igatsetud eesmärgi abiellumiseni jõuavad. Mis pärast pulmi toimub, huvitas tollast kirjanikkondahoopis vähem. Ometi hakkab just perest ja abielust rääkivaisse raamatuisse tubli ema ja abielunaise kõrvale tasapisi tekkima õnnetu, tüdinud naine. Naine, kes mehest ja kodust küllastununa tahaks midagi uut, midagi muud, midagi teistsugust. Sageli jääb mulje, et probleemi lahendus võib olla uus ja parem mees, aga aeg-ajalt aimub ka igat sus väljuda Kinder- Kirche-Küche piirist ja teostada ennast isiksusena hoopis väljaspool kodu. Meenutage kirjandusest kas või selliseid tegelaskujusid nagu Madam Bovary, Nora ja Anna Karenina. Eestis
- soojätkamine - armastus - nauding - sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe
armastus nauding sooidentiteet MAJANDUSLIK TOIMETULEK Siia kuuluvad igasugused perekonnale vajalikud kodutööd, igapäevase söögi ostmine ja valmistamine, kodu korrashoid ja remont, transport, arsti juures käimine jne. Tööjaotus peres, kus igaüks teeb talle jõukohaseid töid, samas laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe
Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsit
SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate naise ja mehe erinevustest suhtes olles. Valisin selle teema, sest naisi ja mehi on alati sildistatud oma erinevustega vastassugupoolest ning on välja kujunenud kindlad stereotüübid, mis sageli ei pea paika. Seega otsustasingi selles selgust luua, kuidas asjad siis tegelikult on kas mees ja naine on tõesti erinevad kui öö ja päev või oma põhivajadustelt üsna sarnased. See teema on alati olnud päevakajaline, sest me kõik tahame vastassugupoolt mõista tema käitumises, et ära hoida mõttetuid tülisid, kui vastassugupool ei käitu nii nagu talt ootame. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kolm peatükki, et esimeses rääkida mehe ja naise esmastest vajadustest suhtes, teises mehe ja naise erinevustest ning kolmandas jagan kasulikke teadmisi vastassoo käitumise kohta. 1 ESMASED VAJADUSED SUHTES 1.1 Mehel Mehe esmased vajadused suhtes on olla armastatud, pälvida positiivseid hinna
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inime
Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enam
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus a
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism.................................................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS...........................................6 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS.........................9 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL....................13 KOKKUVÕTE............................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................16
Nende esimene raamat ilmus 1966. aastal. Uurisid, kuidas erutus tekib, milliseid faase läbitakse, milline on erutuse tekkel dildo või vibraatori osakaal. Kasutasid vaatlust: filmist, videot, fotografeerimist. Naise sisemistesse suguelunditesse sai juba viia kaameraid. Hiljem avaldasid ka oma raamatuid, õpikuid. Alustasid oma uurimist prostituutidega (esimestena). Prostituutide erutus on teistsugune kui tavainimestel. Meeste autoerootilisus ja naiste multiorgastilisus. Meeste erutus võib tekkida vaid mõttest naisele, naisel aga on füüsilist kontakti vaja. - R. Green esimene, kes ei uurinud suurt hulka inimesi, uuris longituuduurimusega poisse, case-study, tema vastuvõtule tulid poisid, kes mängisid tüdrukute mänge ja käitusid nagu tüdrukud. Uurimistulemused pöörasid tähelepanu sellele, et seksuaalne orientatsioon väljendub juba
Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng Rooma õigusteadusel on järgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Õpilasi oli vaja tutvustada õiguse põhimõistetega ja anda seejärel ülevaade õigusteadusest. Nii jaguneski Roomas õigusteaduse õpetamine kahte ossa. 1. institutio - õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega; 2. instructio - teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Leidub rikkalikult juriidilist kirjandust, mis sisaldavad lühikesi aforisme ja definitsioone või milles kommenteeritakse preetorite edikte. Seega on õiguskirjandus
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis...................................Erro
Tallinna 21. Kool Haarem Looritagune maailm Alev Lytle Croutier Tallinn 2011 Suur haarem Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ''seadusevastane'', ''kaitstud'' või ''keelatud''. Ilmalikus tähenduses viitab haarem ülejäänud ruumidest eraldatud majaosale, mille puutumatust hoolega kaitstakse. Haarem tähendab veel ''õndsuse koda'', kus lausa jumalakartlikult tunnistatakse ainult peremehe seksuaalseid huvisid, kuhu naine on suletud nagu kloostri müüride vahele, jäädes pühaks ja puutumatuks kõigile peale ühe mehe, kes valitseb kogu tema elu üle. Haarem, see rangelt eraldatud naiste maailm, on paljude traditsioonide põimumise tulemus. Naine sümboliseerib kirge, mees arukust. Sumeri, Egiptuse ja Kreeka tsivilisatsioonides oli naistel vaimuelus vägagi suur osa ning kõik nad olid v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
