oma maajupi ,kus nad võisid kasvatada vilja ,heina kasvatada või muud,aga nad pidid selle eest tasuma loonusrenti,mis tähendas ,et nad pidid osa oma saagist andma feodaalile.Pärisorjast talupoegade kõrval oli ka vabutalupoegi.Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja nad võisid ka mujale elama asuda . Feodaalilinnuseid ehitati looduslikult hästi kaitstud paika :sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale ,järve keskel asuvale saarele või poolsaarele .Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast :Need olid suuremad ,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem .Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled ja nii ka talupoegadel .Keskaaegsed talupojad elasid väikestes külades ,mille ümber olid põllud ,mida nad pidid harima. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega ,mistõttu nad võisid püsida aastasadu. Toidulaud olid feodaalidel tavainimesest rikkalikum :söödi liha ,saia, joodi veini .Liha
Rõivastusesemete põhimaterjaliks oli lina ja sedasorti riiet kasutati õige laialdaselt. Rõivaste järgi otsustati omaniku jõukuse üle,selle rõhutamiseks lasti mantel õmmelda,kas kalevist või siidist ja ääristada-vooderdada kallite karusnahkadega. Feodaalilinnuseid rajati looduslikult hästi kaitstud paika:sügavast jõeorust ümbritsetud kaljukünkale,järve keskele asuvale saarele või raskesti ligipääsetavale poolsaarele. Feodaalide eluruumid erinesid muidugi talupoegade omast: kõige pealt olid nad suuremad,seinad olid kivist ja ruume oli lossis rohkem. Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled nagu ka seda katsid talupoegadel. Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis. Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said. Levinud olid ka turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi, kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa.
. . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS
TALUPOJA PORTREE Ajaloo referaat TALLINN 2009 Sissejuhatud Inimene oli keskaja kristlikus antopoloogias Jumala loodud olend. Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile)
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks.
administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline, kohtu kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus
süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid
Sõjaratsude pidamine ja nendega kaasaskäiv relvastus, eriti soomussärgid, olid aga väga kallid. Nii oli vaja hakata veelgi laiemalt sõdalastele välja jagama valduseid. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid saadud maad pärandatavaks ning nendest kujunesid läänid ehk feoodid. Kuid kas lääniisanda või vasalli surma korral tuli üksteisevahelist truudusvannet alati uuendada. Vasall võis kuningalt saadud maad ka omakorda edasi läänistada, tema vasallid olid truudusevandega seotud aga ainult temaga ja mitte kuningaga, kuid kui kuningas oma vasalli väeteenistusse kutsus, siis pidid sinna minema (kuninga vasalli juhtimisel ja kutsumisel) ka vasalli vasallid. Läänikord oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Klassikalisel kujul toimis läänikord Põhja-Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb palju tänapäeva inimese elust ja igapäeva toimetustest. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks suureks grupiks need olid talupojad, feodaalid ja vaimulikud. Antud arutluses käsitlemegi eelkõige talupoegade seisust ning nende igapäevaseid tegemisi keskajal 11.- 16 sajandini. Üldiselt talupoegadest Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust. Inimese poolt korda saadetud teod jaotati kahte gruppi:
.................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.....................................................................8 2. 3. 4. Feodaalmõis................................................................
frankide kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a). Karl Suur laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Pürenee poolsaarel araablastega. Ühendanud suurema osa kristlikust Euroopast oma valitsuse alla krooniti Karl Suur 800 a paavsti poolt Roomas keisriks, millega keisrivõim oli Lääne-Euroopas ajutiselt taastatud. 1.3. Feodaalne killustatus Lääne-Euroopas 9.-10.sajandil: Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 -840 a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt
kuningaks. Frangi riigi võimsuse tipp saabus Pippini poja Karl Suure valitsusajal (768 814 a). Karl Suur laiendas riigi piire, vallutades suure osa Itaaliast, tänapäeva Saksamaast ning sõdis Pürenee poolsaarel araablastega. Ühendanud suurema osa kristlikust Euroopast oma valitsuse alla krooniti Karl Suur 800 a paavsti poolt Roomas keisriks, millega keisrivõim oli Lääne-Euroopas ajutiselt taastatud. 1.3. Feodaalne killustatus Lääne-Euroopas 9.-10.sajandil: Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 -840 a) jagasid Karli pojapojad riigi pärast tülisid ja kodusõda riigi aastal 843 Verduni Keskaegne ühiskond KESKAEG 4 kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riigiks (tulevane Prantsusmaa), Ida-Frangi riigiks (tulevane Saksamaa) ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi
Seda aastat loetakse ka Rooma keisrivõimu taastamiseks. Tema valitsusajal valitses kord. Keiser reisis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid üks meelispaik oli keisril Aachen. Karl pidas lugu ka kultuurist ja kutsus oma õukonda kõige kuulsamaid õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa. Ta rajas Aachenisse kooli frangi ülikute poegadele. Karl Suur oli vara keskaja paremaid valitsejaid ja järgnevatele põlvedele jättis ta unustamatu mulje. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään
Thomas. Alkeemia ( teadusharu ) püüdsid luua kolme ainet . 1) tarkade kivi pidi muutma metalli kullaks 2) elueliksiir aitab luua maapealse igavese elu ( see näitas, et pandi rõhku elule maapeal , mitte paradiisile peale surma ) 3) universaalne lahusti lahus mis lahustab kõik teised ained. Pilet 5. 1) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierarhia. ( 4 ) Frangi riigi lagunemisega käis kaasa ühiskonna uue korralduse feodaalkorra kujunemine. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid Frangi valitsejad tugevat ratsaväge. Raskelt relvastatud ratsamehe varustus oli kallis ja selle muretsemine polnud frangi talupoegadele jõukohane. Ka talupoegade sõjaline ettevalmistus jättis soovida. Pealegi olid nad suure osa aastast seotud põllutöödega ega saanud seetõttu alati väeteenistusse tulla
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda
Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni. Ta liitis Frangi ja langobardide riigi. 25, detsembril aastal 800 kroonis Paavst Leo Kolmas Karl Suure keisriks. Aastal 843 jagati Frangi riik kolmeks tema pojapoegade vahel. Tekkisid Ida Frangi riik, Lääne Frangi riik ja Lõuna Frangi riik. 4) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierharhia Karl Suure järeltulijad ei suutnud riigi ühtsust säilitada. Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojad Verduni linnas lepindu, millega jagasid riigi kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid nad tugevat sõjaväge. Nad vajasid sõjamehi, kes oleksid igal ajal valmis lahingusse astuma
Ida-Frangi riigist kujuneb Saksamaa, Lääne-Frangi riigist Prantsusmaa ja Lõuna Frangi riik jaguneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel. Frangi riigi jagunemine paneb aluse uue ühiskonnakorralduse tekkele. Feodalism ehk feodaalkord ehk läänikord on ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalile ja seda harivad nendest sõltuvad talupojad ehk pärisorjad. Läänikord on seotud kahe sõnaga: senjöör ja vasall. Senjöör läänistab maa koos talupoegadega vasallile ja vastu saab vasall anda truudusevande, alati appi minna vasallile, kui ta seda vajab(sõjaline abi). Läänikorra aluseks on senjööri ja vasalli omavahelised suhted, mis tulenevad feodaalsest hierarhiast (asetus tähtsuse järgi). Kõige tähtsam oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa väikefeodaalidele (parunid). Need jagasid maa väikerüütlitele
· 15. 16. saj hiliskeskaeg Ühiskonna ja kiriku kriis. Lääne kristluse lõhenemine ja Martin Lutheri reformatsioon (1517) ehk reformiti katoliku kirikut ja usulahke hakati nimetama protestanttismiks näiteks luterlus ja kalvinism. ürgkaeg vanaaeg keskaeg uusaeg uusaeg ürgkogukondlik orjanduslik, feodaalkond, kapitalism, imperialism , kord, ürgkari, orjapidaja ja ori, feodaalid ja kapitalistid turumajandus, sugkond, religioon aitas sõltuvad (pankur, rikkur ideoloogiad ja varanduslik valitsejatel talupojad ehk jne) ja kapitalistid, kihistumine valitseda orjade pärisorjad, ta oli proletajaat ehk palgatöölised, üle, hiljem väike rentnik, tööline, tekivad turumajandus,
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20
roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.)
c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja
1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1
vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua Vana-Liivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine: · Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest
peapiiskopi vastu. · Paavst saatis siia oma eriesindaja. · Ordu vastandus taani kuningale, seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma. · Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua VanaLiivimaale omaette paavstiriik. 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.) 2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn Kohaliku aadli kujunemine: · Pärast vallutust algas maade läänistamine Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maidvasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid
1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid
Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi. Karolingide pärand Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a. sõlmiti Verdun kokkulepe, millega riik jagati lõplikult kolmeks: Ida- Frangiriik ehk Saksa-Rooma keisririik, lääne-frangiriik ehk Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia kuningriik. 1.4 Feodaalsuhete kujunemine Vasallileet üks isik vasall andis ennast võimsa isiku senjööri alla. Vasall sai senjöörilt maad ja vastutasuks kohustus teda aitama sõjaväe teenistusega ja rahu ajal nõuannetega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: · Uut laadi sõjaväe organisatsiooni teke- raskerelvastusega ratsavägi nõudis suuri kulutusi ja eeldas head väljaõpet · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Keskajal kehtis põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli
rukkikasvatus Eesti alal muinasaja lõpul, s.o 11. sajandil, kui rukist hakati viljelema taliviljana. Rukis oli keskaja Liivimaal peamine leivavili, odrakasvatus oli seevastu tähtis eelkõige õllepruulimise seisukohalt. Võrreldes rukkiga, millest kujunes Liivimaa, sh Eesti alal kogu keskaja peamine ekspordiartikkel, ei olnud odral ekspordis tõepoolest kuigi suurt tähendust. Oder ja sellest saadud linnased kasutati ära kohapeal; vallutusjärgsel ajal nõudsid feodaalid linnaseid talupoegadelt ka andamiks. (6) Nisu, nagu ka oder ja hirss on Euroopa vanemaid toiduteravilju. Iseseisva kultuurina hakati nisu Eesti alal kasvatama võrdlemisi hilja. Oma osa selles oli paikkonna geograafilisel asendil: nisu kasvatamiseks sobivad paremini lõunapoolsed piirkonnad. Nisu tagasihoidlikku osatähtust näitab juba seegi, et 16. sajandi keskel ulatus nisu protsent viljaandamis harva üle ühe. Rohkem kasvatati nisu Saare-, Hiiu- ja Läänemaal ning Lõuna- Eestis
aastal. Mõõgavendade ordu oli haaranud osa Kuramaast ja keeldus tagastamast. Legaat üritas võtta üle Tallinna mõõgevendade kontrolli alt, kuid ta sõjamehed said lüüa ning Baudouin lahkus ning pani orduvennad kirikuvande alla. Liivimaa jagunes kahte leeri: 1) Baudouini vastasteks olid Mõõgavendade ordu, Riia piiskop Nikolaus ja Riia linn, 2) Legaadi toetajaks oli piiskop Alberti suguvõsa (Tartu piiskopkond), osa Riia toomkapiitlist, tsistertslased, mõned vasallid, Lodede suguvõsa, mõned eestlased ja kuralased. Allikad ei valgusta Baudouinile kui legaadile antud ülesandeid ja tema poliitilisi kavatsusi. Jätkuvaks vastuoluks oli Riia kiriku ja Taani kuninga vahel, sest kuningas ei olnud kunagi lahti öelnud oma võimutaotlusest Eestis. Baudouini vastasleer 1234. aastal tagandasid legaadi ametist ja asendasit ta Modena Guglielmoga. Taani oli pidevalt paavsti juures, et saada tagasi oma Eesti alad. 1236
sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast
lepinguni, millega Frangi riik jagati kolmeks, mis panid aluse tänapäeva kolmele riigile 1. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 2. Ida-Frangi riik (Saksamaa) 3. Lõuna-Frangi riik, mis ulatus Põhjamereni välja (Itaalia) FEODAALSUHETE KUJUNEMINE · Feaodaalsuhete kujunemise põhjused o Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. o Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Vasalli kohustused senjoori ees: o Sõjateenistus. Vasall pidi senioori väes teenima40 päeva aastas o Osalema senjoori nõukogus+ erakorralised abikohustused · Senjööri kohustused vasalli ees: o Kaitses vasalli · Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
