Keskaegne kirjandus. Keskaeg ajastu mis tänapäeva noortele tundub kui külm ja kõle , täis vägivalda. Ajastu mil inimesed kartsid kodust väljuda ning pidevalt elati surmahirmus ja põeti kõiksuguseid jubedaid haigusi. Tegelikult olid asjalood hoopiski teistsugused. Keskaeg on oma nimetuse saanud tänu itaalia humanistidele, defineerisid seda tuhandeaastast ajajärku antiigi ja renessansi ajal. Sel perioodil tekkis palju uusi kultuure ning rahvaid. Samuti nägid ilmavalgust nüüdisaegsed religioonid kristlus,budism, islam. Usk oli abiks haiguste vastu. See küll ei aidanud füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust. Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel usk...
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said...
Noodikiri - NEUMAD – erilised märgid, mistähistavad viisi liikumise suunda ja rütmi, kuid mitte helide täpset kõrgust. - Seoses mitm.häälsusega tekkis vajadus täpsema noodikirja järele - 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. - Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks
Keskaja ja vararenessansi kirjandus Keskaja ja vararenessansi kirjanduse all mõistame sõnakunsti, mis on Euroopas loodus u 4. või 5. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled. Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule. Kõige viljakamak...
Keskaegses ühiskonnas oli kesksel kohal usk Jumalasse ja kirik oli inimeste elu juhiks. Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. La...
ebaefektiivseteks ning kas kadusid, või modifitseerusid. Näiteks täisplaatturvis asendus poolturvisega, mis erinevalt esimesest kattis ainult inimese kere, pea, reied, õlad ja käed. Kilp kaos sootuks mineviku. Nagu kaitse täiendub vastuseks rünnaku vahendite arengule, nii ka mõõk muutus kordinaalselt, saades brutaalse kaaluga raiumisrelvast, kergeks pikaks teraks, mida sai juhtida juba üksnes randme abil, erinevalt keskaegsest mõõgast, mida käsitleti kogu käega ja õlaga, aidates kaasa veel kogu oma kehaga. Võitlus kunstis: kus Vehklemise õpetuse nurgakiviks on küsimus: ,,Kuidas torgata oma vastast ilma vastulöögi saamata?" Nii et kasutada mõistet ,,Vehklemine" rääkides keskajast ei ole korektne. Esimene asi mida peab algaja mõgavõitleja selgeks saama, on kolm vehklemise põhipunkti 1. Distants- Kogenud võitleja arvestab lahingus oma vastase relvastust, massi ja kiirust ning
Viimne reliikvia Andro Andronov Kadrina Keskkool 10.klass Sisukord Lühikokkuvõte sisust Võttepaigad Rezissööri tutvustus Tegelased Laulud Kasutatud materjal Lühikokkuvõte sisust Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Võttepaigad Tallinna vanalinnas Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutv...
Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiend...
Vanalinna Hariduskolleegium KESKAEGNE KAUBANDUS NING MÜNTIDE VERMIMINE Referaat Koostaja: Mai Moon Tallinn 2018 Keskaja ning müntimise algus Vana-Liivimaal Saksa ja Taani vallutustega algas Eestis ja Lätis keskaeg. Kehtima hakanud võimusüsteem andis enda alluvuses olevatele riikidele õiguse raha vermimiseks ning määras kindlaks ka selle väärtuse. Münte võisid vermida kuningad, piiskopid ja ordumeistrid. Raha valmistati linnale kuulunud rahapajas. Liivimaa esimesed mündid vermiti 1210. aastatel Riias. Algul vermiti Liivimaal ainult ühte nimiväärtust, penni, ja alati ühepoolse õhukese brakteaadi. Nii Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe ja neile järgnes lühem või pikem vaheaeg. Riias jätkas müntimist 1230.–1250. aastatel piiskop Nikolaus, kes vermis kuusirbikujulist mitrat kandva piiskopi kujutisega münte. kujul. Tallinnas hakkas raha valmista...
Talu ja Küla-Talu- Nim. Adrataluks, suurust hinnati adramaades. Pere ja talu tähendasid sama. Eestis oli üksikpereline majandusvorm- üks pere majandas üht talu. Olid ka poolmaamehed- üht talu majandas mitu peret, mis kujunesid enamasti isatalu jagamisel poegade vahel või vaesuse tagajärjel. Poolmaamehed kandsid ühiselt koormiseid. Juhtus ka nii, et poolmaamehe talu peremehed elasid erinevates taludes ja neid ühendas ainult koormiste maksmine ja nad olid vaid ühise ematalu nime all. Talu töötas omaette mitte kollektiivselt(ka laostus ainult üks talu mitte terve küla.). Talu eesotsas oli peremees, talu sain nime peremehe nime või hüüdmine järgi, nt Jerwa Oca(Järvaotsa), Wanawieszki(Vanaveski).Vanimad nimed ulatuvad 15. saj. Lõppu. Talumajand oli maksustamise alus. Koormised vastavalt talu suurusele adramaades. Õu ja hooned ei moodustanud talu maadega ühtset tervikut. Talu olid ühe kohas koos ja põllu eemal. Talusid esines (8-1/8 adramaad)...
Linnade teke ja struktuur · Kaubandus, käsitöö, turvalisus , soodne asukoht · Rahvas koondus suuremate teede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse, sildade juures..linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kin...
Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimast neist on Ambla ja Koeru, mis said juba 13 saj läänetorni. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Väikeses Saha kabelis on hästi näha võlvide konstruktsioon. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14 saj Keila kirik (torn 19 saj). Tallinna kolm suuremat kirikut Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik , piiskopkonna peakirik, ehitati 13.- 16. sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosa valmis 14. sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika.
Ristiusk ja kirik H.H. 10A Lihtinimese maailmapilt · Lihtinimesed olid enamasti usklikud. · Nad olid veendunud, et maine elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. · Usuti, et keha on ajutine, hing aga igavene. http://misanthropology101.wordpress.com/2010/08/23/the-top-10-most-absolutely-overrated-books-youve-probably-had-to-read/ · Usuõpetuse peamine allikas oli piibel. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt valitseb maailma üle jumal. · http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7726058&sid=1f307a6910342ae6c507a2e0b9b70f34 · Allmaailma valitseja oli Lucifer. · Ta ei olnud jumalaga võrdväärne. · http://dark.pozadia.org/wallpaper/Devil-Holding-Pentagram-Symbol/ Püha kolmainsus · Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute k...
Medieval England 1066-1485 Eva Asper Anna Pohlak 11.c The Norman Dynasty The Norman Conquest In the 11th century, Normans conquered England - The Battle of Hastings 14.10.1066 The Anglo-Saxon forces had more soldiers but the Normans had better military tactics and won in the end thanks to a clever strategy William I, also known as William the Conqueror, replaced King Harold on the throne The invasion was completed by 1071 - The Norman invasion is depicted on the Bayeux Tapestry a long embroidered cloth The death of King Harold embroidered on the Bayeux Tapestry The Norman England William I ensured his power by dividing the land into parts and making 1/7 of it a royal domain He made his nobles swear an oath of allegiance and become his vassals Died in 1087 while fighting in France, was succeeded by his third son, William...
Kirjandus antiigist renessansini Kõrvale: 5. keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, mis sai oma klassikalise kuju renessansi ajal 7. kirjandusteose sündmustik 9. üleloomulikult samapärane 13. pilkav jäljendus mis naeruvääristab teise autori teost 16. suguvõsalugu, põlvnemislugu 19. rändlaulik, kes esitas fiksseeritud tekste 21. nimetatakse inimühiskonna lapsepõlveks 22. " dekameron" autor, 24. "ilias" , "odüsseia" autor 25. "Romeo & Julia " autor Alla: 1. lugulaul, värsivormiline teos maailma loomisest 2
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud
suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum). Termin ,,renessanss" tähendab taassündi. Teaduste areng Suured maadeavastajad avastasid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Palju leiutisi : Kompass, püssirohi, trükikunst, langevari, helikopter, allveelaev jne. 15. 16. Sajandi vahemikus tekkis noodi trükk. Renesansskunstist
Lõpuks pani jumal taevasse vikerkaare ja see tähendas jumala ja inimeste leppimist. Paabeli torn: Inimesed, kes rääkisid alguses kõik ühte keelt, pidid ehitama torni taevani, aga jumal takistas neid. Jumal lõi erinevad keeled, puistas nad igale poole maailmas laiali ja seetõttu ei saanud ehitajad seda torni edasi ehitada. Paabeli torn on oma nime saanud pabülonist. 3. Keskaja ja renessansiinimese mõtteviisi ja maailmapildi lühiülevaade Renessanss- Loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on jumala kõrval tühine. Maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese koos tema puuduste ja voorustega ning näeb maailma inimese vaatekohast. Keskaeg- Inimesed kujunesid rahvusteks ja riikideks ilmalike valitsejate ümber. Linnakodanikel oli rohkem õigusi, kui talupoegadel. 4. Renessansiaja kunstitegelasi tunnis käsitletud ulatuses Leonardo da Vinci (Püha õhtusöömaaeg), Michelangelo (Taavet), Correggio (Neitsi Maarja taevaminek). 5
,,Kümme keskaegset tallinlast" Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd Retsensioon Antud teos räägib kümnest keskaegsest tallinlasest erinevatel ametikohtadel bürgmeister, komtuur, kaupmees, kullasepp, linnakirjutaja, kogudusevaimulik, dominiiklane, seesieestseisja, sadamavaht ja palgasõdur. Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses,
Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Mari-Liisa Belohvostova 10.klass Ilmalik muusika Ilmalikmuusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on Carmina Burana 13. sajandist. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Rüütlipoeesia Rüütlipoeesias esineb armastuse teema (südamedaami kultus) Tekstid väga meelelised ning ülistasid naisideaali Rüütlilaulikud Trubaduurid olid Lõuna- Prantsusmaal Truväärid olid Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid olid Saksamaal ja Austrias
sajandi ilme vaid Pühavaimu kirikus, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Kõrvallööv oli määratud alamat sorti rahvale. Teised kolm Tallinna suurimat kirikut- Niguliste, Toomkirik, Oleviste- on esialgselt tehtud väikeste ja madalatena, ning aja jooksul ümber ehitatud suurteks ja kõrgeteks basiilikateks. Üldiselt on ehitiste ilme lihtne, kaine, enesekindel ning mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus ja peenutsemine siin ei levinud. Teine tähtis osa keskaegsest arhitektuuripärandist on militaarsed ehitised. Neid hakkasid vallutajad Eestis püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: Äralõikelinnus e. neemiklinnus- ehitati müür piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast küngastikust. Müür kulges enamasti korrapäratult looklevana. Sellised linnused paiknesid näiteks Otepääl ja Lihulas. Tornlinnused olid suured kivist tornid, mis sobisid rohkem väiksematele
EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE. ,,LAULUDE RAAMAT" JAGUNEB KAHTE OSSA: ,,MADONNA LAURA ELUAJAL" JA ,,PÄRAST MADONNA LAURA SURMA", SISALDADES 366 LUULETUST, NEIST 317 SONETTI. SONETT-LUULEVORM, MIS PÄRINES KESKAEGSEST ITAALIA KIRJANDUSEST. SEDA VÕIB PIDADA EUROOPA LUULE LEVINUIMAKS KINNISVORMIKS. SONETIL ON 14 VÄRSIRIDA. 6. BOCCACCIO "DEKAMERON",NOVELLI MÕISTE ,,DEKAMERON" ON NOVELLIKOGU, MILLE BOCCACCIO KIRJUTAS AASTATEL 1349-1353. RAAMAT JUTUSTAB KOLMEST MEHEST JA SEITSMEST NAISEST. NOVELL-TIHEDA SÜNDMUSTIKU JA VÄHESTE TEGELASTEGA LÜHIJUTT, MIS PIIRDUB HARILIKULT ÜHE KESKSE, TEEMAGA.
vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast. Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest. 2. Uued kirjanduse liigid · sonett keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca ,,Laulude raamat" · novell uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu. Rajajaks peetakse G.Boccaccio't teosega ,,Dekameron".
· Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast · Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed juba XIV sajandi algul. · Suursugust päritolu Firenze poeet Dante Alighieri. · Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis Dante värvika ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist. · Luuletaja Dante Alighieri oma "Jumaliku komöödiaga", paremal Firenze siluett ja vasakul allegooriline tee paradiisi. · Samuti Firenze päritolu Petrarca ja Boccacciot peetakse juba selgelt renessansikirjanikeks. Tänan tähelepanu eest!
ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinnat kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud
Mida arvan keskaegsest muusikast? Keskaegne muusika oli liturgiline muusika. Mitme sajandi jooksul oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Kuulasin Gregoriuse koraali, ning see tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti nukra varjundiga, karmid ja askeetlikud. See oli muusika, milles teadlikult välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Algul levisid laulud suuliselt, kuid 11. Sajandil noodikirja leiutamisega hakati laule kirja panema munkade poolt. Keskajal olid ka teadatuntud rüütlilaulud. Rüütlilaulud olid keskaegsed armastuslaulud. Minu arvates ei ole neid võimalik võrrelda tänapäevaste arma...
Müür takistas aga linna laienemist. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBL Oleviste Kogudus. 1500
1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" 1929 "Õnnevarjutus" 1930 "Lageda taeva all" 1935 "Kivi südamelt" 1943 "Mureliku suuga" 1954 "Sädemed tuhas" 1963 "Ääremail" 1981 "Mu süda laulab" 10. Mis oli Underi lemmikteemaks? ............... Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti. 11. Mis on sonett? Sonett on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14värsirida. 12. Mis positsioonil asus Under rühmituses "Siuru"? ....Ta suutas 12 esmakordselt Eesti ajalooj tõsta kirjanduse ühiskondliku tähelepanu keskmesse 13. Millal ja kus suri Marie Under? ...............................Marie Under suri 25.septembril 1980.aastal Stockholmis
Sealgi on esiplaanil valik Saatana ja Jumala vahel ning küsimus, kas peategelane suudab jääda kindlaks oma seisukohtadele. Loomulikult polnud lihtsurelik tolleaegsete kirjanike jaoks Jumala pojaga võrreldav ja raamatukangelased ei suutnud ahvatlustele kuigi edukalt vastu seista. Eriti levinud oli selline kujutamisviis keskajal, mil Kurat esines keelatud lihalike naudingute võimendajana, tahtes vastu vaid inimese surematut hinge. Hilis-keskaegsest rahvajutust sai romaani "Faust" kirjutamiseks inspiratsiooni ka J. W. Goethe. Maisest elust ja sellega kaasnevatest loobumistest väsinud professor ei taha Mefistolt muud, kui tunda end hetkekski õnneliku ja rahulolevana. Selles teoses kajastuvad kõik tüüpilised Kuradi-legendide motiivid. Olemas on nii leping kui ka klassikalised naudingud. Kuid lõpuni ei suuda Fausti köita ei ilusad naised ega veinikeldri-prassingu, volbriöö meeletu peomöll ega prestiizne ametikoht
oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.-15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Rootslased jõudsid valmis ehitada kuus bastionit ja lisaks neile bastionilaadse kindlustuse Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. Wrangeli bastionit ei jõutud ümber ehitada
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab
Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus, mis töötas vahetustega. Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega.
,,Aadama mäng" (,,Kirik ja teater") Valeria Larina "Kirik ja teater: müsteeriumist farsini" (2007) Sisaldab põhiliselt prantsuse keskaegse teatri klassikalisi tekste (enamus neist on esmakordselt eesti keelde tõlgitud): Aadama mäng (keskaegne liturgiline draama) Miraakel Theophileist (keskaegne miraakel) Farss isand Pathelinist (Keskaegne farss); ja ulatuslikku ülevaadet keskaegsest teatrist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) on prantsuse müsteerium (liturgiline draama) · Autor on teadmata, aga teda laadina keele oskus näitas, et ta teab kiriku tasemel. · Näidend on piibli lugusi baasil. · Näidend on teada koopiana ühes inglise-normanni käsikirjas. Ta arvatakse pärinevat 12. sajandi Inglismaalt. · Tekst on saadaval prantsuse, inglise, laadina ja eesti keeles. Eesti keeles on "Aadama mäng" ilmunud Kaia
Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja zanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud. Vaimulikust muusikast kujunes välja noodikiri ja ka kogu ülejäänud tänapäeva muusikateooria alus. Kirik oli keskaegse kultuurimaailma üldmõjutaja. Lihtrahvas puutus muusika ja kunstiga peamiselt just seal kokku. Ka tänapäeva on kandunud äärmiselt palju keskaegsest kultuurist, millest suurt osa on mõjutanud katoliku kirik koos kloostrite, kirikute ja vaimulikkonnaga. See on kujundanud meie väärtushinnangud, kultuuri- ja käitumisnormid ning ka muusika ja kunstiloomingu.
Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud Erandlik kahelööviline oli Keila kirik Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kirikuid. Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku, Niguliste ja Olevste ehituse areng on olnud ühesugune. Algul olid kõik väiksed hooned, kuid lõpuks muudeti nad kõik basiilikaks. Vanim Tallinna klooster on Püha Katariina klooster. Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones on säilinud Püha Miikaeli nunnaloostri osi. Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarihtetuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskipkonna peakirik, ehitati 13.- 16. saj. See oli basiilika. Keskajal oli see suurim kirik ning ainuke millel oli 2 torni. Kirik põles 17. saj. 19. saj ehitati varemetest ülikooli raamatukogu. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelöövikine kirikutüüp. Enamik on kilisemates sõdades purustatud. Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga
Tänapäeval on torni tipp 123m kõrgune. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tüübilt on see kodakirik. Säilinud on kõik v.a torni esialgne kuju. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud oma esialgse kuju Kloostrite näited: Saha kabel, Püha Miikaeli klooster, Püha Katariina klooster, Püha Birgitta ehk Pirita klooster Tartu keskaegsest sakraal arhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13.-16. Sajandi vahel. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17.saj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu.
rahvakomöödia 16.saj Itaaliast Machiavellism Eesmärk pühendab abinõu suhtumine , valeliku poliitiku sünonüüm Utoopia Väljamõeldis , võimatu , Thomas More'i järgi . Grotesk Koomilise , draagilise kujutamisviis ,ülev , madal viiakse äärmusesse , muutub iseenda vastandiks . Kelmiromaan Tekkis 16 . saj Hispaanias ,peategelane olude ohver , madalat päritolu , minategelane . Kirjandusloos peetakse seda uusaegse realistliku romaani esimeseks etapiks . Sonett Keskaegsest Itaaliast pärinev luulevorm , klassikaline kuju renessansiajast . Ballaad Keskaegne tundeküllane , müstilise süzeega jutustav luuletus Valm Õpetlik lühike mõistuluuletus või jutt , tegelasteks tavaliselt loomad . Barokk Hilisrenessansist valgustuseni valitsenud stiilisuund , vastandite ühtsus , kõrge , madalama seostamine . Klassitsism Antiikkultuurist eeskujusid otsiv ,selgust ,lihtsust , vormitäiust rõhutav kirjandussuund 17-18 .saj Prantsusmaal
Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest. Dante nimetatakse esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks. `'Uus elu'' esimene autobioloogiline teos, koondas proosat ja luulet, muusa Beatrice. `'Pidusöök''. Peateos `' Jumalik komöödia'' kokkuvõte keskaja kultuurist, see jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus., kogu poeemi tegevustik on moraalne allegooria. Filosoofiline poeem, 3 osa: Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis.
Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Quijote" Shakespeare tragöödia ,,Hamlet" Mountaigne essee ,,Essee" 3.NOVELLI TUNNUSED lühike proosajutustus, väheste tegelastega, üks keskne teema, pandiga lõpp 4.SONETI TUNNUSED 14 värsirida, keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm, sai klassikalise kuju renessanssi ajal, itaalia sonett (Petrarca) 4+4+3+3, inglise sonett (Shakespeare) 4+4+4+2 5. RÜÜTLIROMAANI TUNNUSED KELMIROMAANI TUNNUSED *korduvad olukorrad *peategelasteks kindlad *väljakujunenud tegelastüübid prototüübid- pisipetised, *seikluslikkus valemängijad, sulid *rüütellikud kangelased kehastasid *juhtis tähelepanu sotsiaalsetele
Algselt ilma läänetornita (alles 1881.a.) ehitatud kirik koosneb kolmetraveelisest pikihoonest ja väiksemast nelinurksest kooriruumist. Hilisem juurdeehitus on põhjaseinas asuv käärkamber. Järva- Jaani kirikule on iseloomulikud suured kuplitaolised roieteta võlvid. Lihtsad vööndkaared on kõrged ja toetuvad lühikestele seinapiilaritele. Võidukaar algab madalalt ning seda toetab krutsifiksiga rõhtpuu, millele on tähendatud mitmed kirikulooga seotud daatumid. Kiriku keskaegsest sisustusest on säilinud algse altarilaua plaat, mis on paigutatud 17. sajandil põrandaplaadina kantsli tugiposti alla. Säilinud on ka keskaegse ristimisvaagna ümaravormiline jalg (rahvapärimuse järgi kasutatud keskajal ka häbipostina). Fr. Hoppenstätti poolt valmistatud polükroomne kantsel pärineb 1648. aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud.
Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, barokne ait on 1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks. Sõdades hävinud linn taastati 18. sajandi algul taas väikese asulana. Linna areng sai suurema hoo sisse alles 1783. aastal, mil ta muutus seoses haldusreformiga kreisilinnaks ehk maakonnakeskuseks. Ka kaasajal täidab ligi kahekümne tuhande elanikuga linn maakonnakeskuse funktsioone, kuigi kaasaegne Lääne-Virumaa hõlmab vaid ajaloolise Virumaa lääneosa. Keskaegsest linnast on tugevalt ümberehitatuna säilinud vaid endine Mihkli kirik. Ülejäänud hooned on 16.-18. sajandi sõdades hävinud ning nende asemel paiknevad peamiselt 19. sajandi madalad puithooned. - 17.-18. sajandil kivimurruna kasutatud linnusevaremeid hakati maalilise jalutuskohana väärtustama 19. sajandil. Varemete esimesed korrastustööd toimusid 1901-02. Kõige rohkem on linnusest järel konvendihoone lõunatiivas -- selle
Ta kasutas seda aega (1298-99) oma reisiaruande dikteerimiseks kaasvang Rusticusele, kes selle kirja pani. Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd hämmastavaid teateid, et kaasaegsed pidasid neid väljamõeldisteks. Hilisemad andmed (Yule ja Pauthier) on tõestanud, et paljudel Polo juttudel on tõepõhi all. Veneetslaste reisijutte loeti palju ja vaieldi nende üle 14.-16 sajandini. Kolmest suurest keskaegsest maailmarändurist (Rubruki Wilhelm, Carpini ja Marco Polo) viibis Marco Polo Kõige kauem suurkhaani aladel, läbis pikimad vahemaad ja tõi Euroopasse esimesed detailsed ajaloolised ja geograafilised aruanded Kaug-Ida kohta.
Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones. · Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Birgitta ehk Pirita kloostrist, mis valmis 15. Saj keske. Kloostri kirik oli pindalalt Põhja Eesti suurim. Tüübilt oli see kolmelööviline 8 traveega kodakirik. Tartu ja Lõuna Eesti: · Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. · Toomkirik, mis oli piiskopkonna peakirik, ehitati 13. 16. Sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17. Sajandil ning 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu. · Jaani kirik. Kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Saj.
Pirita klooster Keskaegsest Pirita kloostrist on tänapäevani säilinud ainult varemed, aga tema kõrval seisab kaasaegne kloostrihoone 21.sajandist. Vanast kloostrist on säilinud kõige paremini kloostrikiriku lääneviil ja müürid, nunnade ja munkade eluruumid on osaliselt veel välja kaevamata. Tänapäeval on näha põhiliselt nunnade osa, mis jääb kirikust põhja poole, täpsemalt siiski vaid vanu alusmüüre ja mõningaid keldriruume. Kirikuhoonest lõunaddr ehk jõe poole jäid munkade
Samuti töötati välja uudse joonistus tehnikat sulepea- ja tindiga Tema esimene avaldatud illustratsioon oli "The Maids of Elfen-Mere" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uus suund Umbes 1860 pöördus Rossetti tagasi õlimaali juurde loobudes keskaegsest kompositsioonist. Dante uus suund seisnes selles, et piltidel oli kujutatud naisi lamedal taustal Nendel piltidel oli suur mõju euroopa sümbolistliku liikumise tekkele Bocca Baciata Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pilte... Click to edit Master text styles Second level
inimest). Hariduse võidukäik-mõtlev inimene-inimese vaimne areng. Teaduse areng- teaduslik maailmapilt. Tugev moraalikriis, saamahimu.(nt Ameerika rahv orjastamine ja hävitamine). Renesanssi panus maailmarengusse: - Reforamatsiooni liikumine ehk usupuhastus, mille algataja ol Martin Luther-Saksa usuteadlane. Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Petrarca. Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura. Novell-Tihe sündmustik, väheste tegelastega jutustus. Boccaccio. Novelli kui zanri rajaja. "Dekameron". Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni. Essee- Kunstilise proosa zanr. Michael de Montaigne. Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele
15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa kõrgeimate hulka, olles suure tõenäosusega aga ka maailma tolle aja kõrgeim ehitis. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena, mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele merele nähtavaks. Kiriku praegune torn on keskaegsest 36 m madalam, s.o 123 m kõrgune. Ka torni kiviosa oli keskajal praegusest kõrgem: ta oli varustatud külgviiludega, mis tänaseks on lammutatud. 1436 alustati ka vana pikihoone ümberehitamist, mille käigus pikendati seda ühe travee võrra lääne suunas. Torni kehand jäi seoses sellega pikihoone sisse. Uus pikihoone ehitati 31 meetri kõrguse kesklööviga basiilikaks, mida ei õnnestunud juba valminud kooriga aga rahuldavalt ühendada
15. sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14. sajandi ilme on säilitanud ainult Põhavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim Oleviste, mille kesklöövi kõrgus on 31 meetrit,torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 meerti kõrgusele. Keskaegne tornikiiver oli veelgi kõrgem. Ehitiste üldilme oli lihtne ja kaine, hilisgootikale omane vormirikkus siin ei levinud. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik ehitati 13-16 sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal jaainuke, millel oli 2 torni. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on enamus ehitisi sõdade tagajärjel purustatud ja taastatud muudetud vilmis. Ristkujulise ristlõikega piilarid
TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles) HMNIDE LAULMINE E HMNOODIA - uutele tekstidele loodud laul VAIMULIK LAUL - PSALM Renessanss: ARS NOVA - "uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry,keda peetakse ka uue notatsioonissteemi leiutajaks.thistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320 - 1380. MOTETT - erinevalt keskaegsest motetist oli hes keeles jakigis hltes sama tekstiga(vaimulik motett ladinakeelne) MADRIGAL - 14.sajandil 2- vi 3-hlne laul karjuseidllist vi armastsest, 16.sajandil eriti peen krgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lpul hakati ette kandma kapelllide ja kutselise lauljatega ka ukonnakontseridel, polfooniliselt keerukas, tsiste filosoofilis-poeetilistet teemadega(armastus, surm, erootika) CACCIA - 3-hlne polfooniline laul, alumise rahulikult sammuva hle kohal
nende pühapaik. Seda nimetatakse selle kõige sümboliks, mille nimel britid kunagi võidelnud on ja veel edasigi võitlevad. Mind on alati jubedalt huvitanud selle katedraali tekkelugu ning kogu ajalugu selle kohta. Seal on kroonitud nii paljud valitsejad ning seal juhtub siiani nii palju asju, et see on kindlasti üks koht, kus ma ükskord ära käia tahaksin. Võimalik, et just see mind Inglismaale tõmbabki, Inglismaa arhitektuur. Keskaegsest kunstist ongi mulle enim silma jäänud gooti stiilis hooned, maalid ja skulptuurid. Gootikat võib vist nimetatada kiriklikuks kunstiks. Gooti stiilis hooned on kõik väga kõrgele ulatuvad, ilmselt on siin mõeldud, siis seda, et mida lähemal kirik jumalale on, seda parem. Westminster Abbey on ka pigem keskaja lõpu poolne arhitektuur, ehitus algas alles 13.sajandil, seega see valmis peale keskaja lõppu, kuid ehitisel on näha väga palju sarnasusi siiski keskaja arhitektuuriga.
annaabi.ee 
