Pirita kloostri analüüs (0)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Eesti kultuurilugu - VAATAMISVÄÄRSUSED

Reisikorraldus RK31 Aire Ilves VAATAMISVÄÄRSUSED Iseseisev töö Eesti kultuuriloos Juhendaja: Piret Valgma-Kirme  Tallinn 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Pirita kloostri varemed ...................................................................................................................................................4 Kuressaare linnus........................................................................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................................................13

Kultuur

19

doc

Pirita kloostri minevik ja tänapäev

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Kerli Metsis 10.b klass PIRITA KLOOSTRI MINEVIK JA TÄNAPÄEV Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Püha Birgitta .....................................

Ajalugu

32

odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

nimest) tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi täehndama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) 3 Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaalpühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantuse piirkonnad, samuti Inglismaavõtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. ( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst ) Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: ·varagootika (u 1140­1200) ·kõrggootika (u 1200­1350) ·hilisgootika (u 1350­1525). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil )

Kunstiajalugu

23

docx

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst"

ülemised korrused veidi eenduda, ulatudes tänava köhale. Sama eesmärk oli ka ärklitel. Elumajade aknad ei tarvitsenud aga üldse olla teravkaarsed, vaid nad olid tavalised nelinurksed. Sellise akende kuju tingis lame puulagi, samuti nagu kirikute kaaraknad järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid- raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. 2.1.1 Arhitektuur Prantsusmaal Varaseim gooti stiilis ehitis on Saint-Denis' kloostri kiriku (Prantsuse kuningate matmispaik) kooriosa, mis ehitati kloostri abti Sugeri eestvedamisel, kes soovis ehituskunsti abil kajastada uusi usulisi ideid. Tema arvates pidi usk olema meeliülendav ja helge pürgimus Jumala poole. Ehitustöödes osales meistreid kõigist Prantsusmaa osadest. Valmis koor 1144. aastal ja sai eeskujuks Ile-de-France'i (Pariisi ümbrus, tolleaegne kuninga domeen) suurtele katedraalidele. Joonis 13.

Ajalugu

20

docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

basiilikatega. Siiski on tal omapärasteks joonteks 2 transepti ­ üks läänes, teine idas ja pikaks venitatud apsiid. Sellised tunnused on ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris. Karolingide ajast on pärit üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab suurt kloostrikavandit. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, jahipidamishooned, loomalaudad, köögiviljaaed ja muud. See on omamoodi kloostri tüüpprojekt. Kloostrid olid tähtsad vaimu-ja majanduselu keskused. Kujutavas kunstis on märgata antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Kasvas tehniline meisterlikkus. Sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Püütakse modelleerida kehasid valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja isegi maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. Paelornamentika ja põimmuster ei ole enam valitsevad

Kunstiajalugu

32

doc

Tallinna ajalugu

kus ta püsis kuni Liivi sõjani 1561. Tallinn püsis sel perioodil juriidiliselt suhteliselt iseseisva hansalinnana. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. Kuna Tallinn asus Ida ja Lääne vahelistel tulutoovatel kaubateedel, muutus ta 15. sajandi keskpaigaks tänu vahendustegevusele tiheda kivihoonestusega jõukaks kaubalinnaks, mis sisaldas ligikaudu 325 krunti ning kus elas umbes 5000 elanikku

Ajalugu

33

doc

Kunastiajalugu

Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST  ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. · Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. MEGALIIDID: · Ehitised, min on ehitatud tohutult suurtest kividest KOOPAMAALID: Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegu

Kunstiajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)