Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaegne linn". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keskaegses, kaupmehed, feodaal, linnaelu, raad, maksud, ühendused, valitsejad, linnanõukogu, linnaõigus, raadi, poliitikud, linnale, tollimaksu, gildid, tsunftid, sümboliks, mündid, koole, toomkoolid, ülikoolid, õigusteadus, ilmalikud, lühilood, laadi, anonüümne, eepos, rebaseromaan, kaubanduslikud, valitsemisegaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus
Keskaegne linn ja elu Grete Küppar 10.B Linnade teke Esimesed linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres Hakkasid tekkima XI sajandil-antiikajal asutatud asulad kujunesid kiiresti linnadeks XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnade asukoht Peamine oli paiknemine soodsas kauplemiskohas Enamik linnu tekkis: jõesuudme juurde silla lähedusse koolmekoha juurde soodsasse sadamapaika Linna arenguks oli vaja palju talupoegi:
kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati feodaali maale, said feodaalid linnaelanikelt makse kogudes rikastuda. Algul olid linnas feodaalide mõju all, kuid hiljem said sellest vabaks, ning võisid hakata ise oma linnaelu korraldama, vastavalt linnaõigusele. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike kohustused ja õigused seda kutsuti linnaõiguseks. Linlased said õiguse teha käsitööd ja kaubelda, kuid nad pidid maksma makse
Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Pärnu, Viljandi, Tartu ja Tallinn. Arvan, et kõrgkeskajal alguse saanud kaubanduslik areng nendes linnades on teinud neist ka tänapäeval olulised kaubanduslikud keskused. Selle üheks näiteks võib tuua Londoni, mis on üks suurimaid kaubanduslinnu Euroopas ka tänapäeval. Kaubanduse ja käsitöö areng tõi kaasa majanduslike ühingute tekke. Tekkisid gildid- kaupmeeste ja käsitööliste seisuslikud ühendused ja tsunftid- käsitööliste kutseühendused. Suurkaupmehed moodustasid omaette ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud(tsunftijänesed). Seda reguleeris põhikiri ehk Skraa. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna
Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. Hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. Tsunftid ja gildid Nemad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Kõike seda reguleeris vastav põhikiri e skraa. Ühtlasi moodustasid nad oma liikmetest linna kaitsesalku, korraldasid ühissöömaaegu jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel. Sageli olid neil oma kabelid ja kaitsepühakud. Käsitöölised ja kaupmehed Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Muud linnaelanikud Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks.
Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki
määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal sätestati Madgeburgi linnas põhikiri, mis ütles, et kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.
tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühiskonnas maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal), siis senjöör kehtestas linnale tihti linnaõiguse, mis määras, kuidas linn peaks oma elu korraldama. Üheks tähtsamaks linnaõiguseks on minu
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop).
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop).
Keisrid tuginesid Rooma õigusele,mille põhjal oli keiser kõrgeima võimu kandja ja ülim seaduseandja. Paavstivõimu kohta polnud Rooma õiguses midagi kirjas. Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid kokkuvõttes edukamad. 13.saj kaotas keisrivõim senise tähtsuse: Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentious III ajal (11981216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kuj välja kiriku tsentraliseeritud korraldus. 5.Ristisõdade ajend,eesmärgid,osavõtjad *Ajend: Jeruusalemmas Jeesuse haua vallutamine moslemite poolt *Eesmärgid: 1)vabastada Jeruusalemm 2)vallutada LähisIda 3)suurendada paavsti autoriteeti ja valdusi 4)feodaalide agressiivsust Euroopast välja suunata 5)Genova ja Veneetsia soovisid taastada kontrolli Vahemere kaubanduse üle *Osavõtjad: 1)paavst Urbanus II 1096
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna
Talupojad suhtusid ellu konservatiivselt. Vandae kohustuste ja töödega lepiti, uutesse suhtuti umbusaldusega. Nad olid usklikud. Nende maailmavaates põimus kristlik õpetus ja sajandite vanused rituaalid ja uskumused. Nende seas levis ka ketserlus. 18.Osata märkida kaardile tähtsamaid keskaegseid linnu ja majanduspiirkondi§22 19.Raadkeskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Sinna kuulusid rikkada kaupmehed e. Patriitsid. korporatiivsed erialaühendused(tsunft, gild )§22 Suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi.Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa. Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid
1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema
Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana- Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas)
andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik:
jaanuar 814. Keisriks kuulutas ta ennast aastal 800. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Kohe pärast Karl Suure surma see jagati tema poegade vahel kolmeks. Tekkinud riikidest said alguse tulevased Euroopa suurriigid: Lääneosast sai alguse Prantsusmaa, idaosast Saksamaa. Keskmine riik aga lagunes küllaltki peatselt. 5. Keskaegne ühiskond - linnade allakäik, naturaalmajandus. Kirjelda linnade allakäiku keskajal. Varasel keskajal käis linnaelu alla, koos sellega ka kaubandus, käsitöö ja haridus. Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis
kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt
Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda üksikisiku (senjöör, süserään) suvast. Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse. Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida- Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10. sajandil eksisteeris mere ääres ja jõgede kallastel rida kaubanduskeskusi (näit
tohtinud ta ilma tema loata elukohta vahetada. Pärisori kasutas mõisniku maad ning maksis selle eest ka renti. Pärisorjal võisid olla oma pere, majapidamine (mitte küll hooned, vaid pigem tööriistad, mida tööl vaja läks) ja kariloomad. 6. Viikingid (päritolu, tegevus) Põhja poolt tungisid Euroopasse viikingid. Läänes tunti neid normannide nime all, idas varjaagidena. Viikingite suuraega võib määratleda 800-1050. aastate paiku. Viikingid olid meresõitjad, sõdalased ja kaupmehed. Nad olid pärit Põhja- Euroopast, Skandinaavia poolsaarelt. Nad korraldasid palju retki, sest neil oli käes vähe haritavat maad ning põllumaa juurde tegemine sealsetes tingimustes oli raske. Lisaks käisid nad retkedel, et saada kuulsust ja rahuldada oma seiklushimu. Kolmandaks läksid need, kes poliitilistes võitlustes kaotajateks jäid, retkedele, sest tol ajal kujunesid erinevad riigid ja kujunesid hõimud, mistõttu kardeti kõrvale jääda ja tõrjutud olla
Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään.
Sellist Lääne-Euroopa killustumist kasutasid ära välisvaenlased: araablased alistasid Malta, Kreeta, Sitsiilia; sagedaseks muutusid viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid. Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu.
Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti
· Kasutas mõisniku maad ja maksis selle eest renti. · Pärisori omas peret, majapidamist (mitte hooneid, vaid pigem tööriistu, mida oli tarvis igapäevaseks eluks) ja kariloomi. 6. VIIKINGID (800-1050) Viikingeid nimetati skandinaavias normannideks ja Ida-Euroopas varjaagideks. Viikingid skandinaaviast pärit meresõitjad, kaupmehed, sõdalased ja ka maadeavastajad. Retkede põhjused: 1. Maapuudus, mis oli tingitud sellest, et oli ülerahvastatus inimesi sündis juurde, aga neid ei jõutud ära toita. Teiseks oli maapuudus tingitud veel sellest, et uute maade juurdeharimine oli väga raske ning see motiveeris neid merereisidele minema. 2. Uudishimu, seiklushimu, kuulsusejanu 3. Rahulolematus poliitiliste oludega need koonungid, kes olid võimuvõitluses alla jäänud.
osa ürikuid pole säilinud orginaalis, kas koopia või ümberkirjutus. Koopiaraamatud näiteks kirjutatud ühe piiskopkonna privileegid ühte raamatusse. Seadustekogud. Kirikuõiguste allikad (kanooniline) sinodite, paavstide otsused, kloostireeglid jne. Akt jooksva asjaajamise dokument, pole õigusliku jõuga. Aktid on näiteks vakuraamatud, arveraamatud, kirjavahetused. Säilinud hiliskeskajast. Kirjalik asjaajamine alates 14. sajandist. Dokumenteerivad linnaelu. Kirikorrespondents st kaupmeeste omavaheline kirjavahetus. 3 Kirjandus - traktaadid, liturgiad, palveraamatud, nekroloogiad ja memoriaalraamatud. Ilukirjandus. Kataloogid (loendid). Pealiskirjad. Kirjad esemetel. Keskaegseid allikaid säilinud arhiivides ja raamatukogudes, eriti olulised kiriku raamatukogud. Kloostri sekulasriseerimisega hävisid tihti raamatukogud.
Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub. - Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda. - Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal - Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast - Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid. - Ühine osa oli keskaegses euroopas kristlus, ladina keel, sarnased sots. Mudelid ja võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid. Keskaja allikad Kesksel kohal kirjalikud allikad: - Allika väärtus sõltub meie küsimuse asetusest - Allikad pole mõeldud allikaks, vaid nad muutuvad selleks ajaloolase käes - Nende ül. On vastata meie küsimustele - Allikas on tunnistus minevikust - Allikate kirjutajad/lugejad olid tol ajal väike % elanikkonnast (vaimulikud enamasti)
Sealjuures valmistati ainult penne, teised olid mõõduühikud. UKs kehtis see süsteem 1971. aastani. Üks nael kaalus pisut üle 400 grammi. Ida-Euroopas on pigem kasutusel mark, mis on pool naela. Hilisem kaubandus Kõrgkeskajal, 10.-11. saj hakkas koos rahvaarvu tõusuga kasvama ka kaubanduse maht. Võõrsissetungid madjarid, viikingid olid lõppenud ja hakkasid tekkima esimesed Põhja-Euroopa linnad. Formeerus kindel aadlikeklass, kellel oli spetsiifilisemad nõudmised. Kaupmehed hakkasid elama linnades, said jõukaks ja ostsid kinnisvara ning muutusid osaks linnaeliidist. Kui tekkivad linnade omavalitsused, siis hakkavad neid justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel
Tema valitsusajal valitses kord. Keiser reisis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid üks meelispaik oli keisril Aachen. Karl pidas lugu ka kultuurist ja kutsus oma õukonda kõige kuulsamaid õpetlasi üle kogu Lääne-Euroopa. Ta rajas Aachenisse kooli frangi ülikute poegadele. Karl Suur oli vara keskaja paremaid valitsejaid ja järgnevatele põlvedele jättis ta unustamatu mulje. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
valitsemisajal. Impeerium oli tekkinud tänu Peeter I loodud regulaararmeele sõjavägi oli ühiskonna mudel. Sõjavägi viis ellu vallutuspoliitikat ja kaitses sisepoliitilist korda suur roll poliitikas oli kaardiväel. Peeter I reformid panid paika ka VM sotsiaalse struktuuri. Priviligeeritud seisused olid aadel, vaimulikud ja kaupmeeskond. Aadlik võis omada maad ja talupoegi vaimulikud ja kaupmehed olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond oli talupojad,linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Eratalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861 mõisnikust täielikult sõltuvad riigitalupojad olid ametlikult vabad põlluharijad. Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias. Era- ehk vormiriietus võimaldas kindlaks määrata selle kandja positsiooni ühiskonnas.
annaabi.ee 
