Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu
kui nad linnusest väja läksid visati nad kividega surnuks; 1344- tungisid Ordu väed Saarde, rünnates Karja linnust, vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles, Saaremaa sai vabaks ordu lahkumisega, 1345- sõlmiti rahu: saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine,
KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni
(Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sakslastele, Rävala ja Harju taanlastele, Lääne, Järva- ja Virumaast kui vaidlusaslusest territooriumist moodustati paavstile alluv puhverriik (likvideeriti 1227). Kasutades ära Taani nõrkust vallutas ordu 1227.a taanlastelt Toompea, paavsti uus katse tüli lepitada, lõppes 1233.a. veresaunaga Toompeal tapeti u. 100 paavsti vasalli, neist suur hulk oli eestlasi. Ordu ja Taani leppisid ära alles pärast Saule lahingut 1236. a, milles ordu sai lüüa leedulastelt ja semgalitelt. Mõõgavendade ordu riismed liitusid Preisimaal tegutseva Saksa (Teutooni) Orduga, moodustades omaette haru Liivi Ordu. 1238.a. sõlmiti Stensby rahu, millega Harju- ja Virumaa läksid uuesti Taanile. Seejärel tekkiski Eesti- ja Läti aladel poliitiline struktuur (koosnes mitmetest suhteliselt iseseisvatest feodaalriigi-
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister.
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister.
1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia linna rajamine: Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt.
Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõda. Riia linn moodustas ühisrinde ordu vastu. Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1263
Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu Eesti ja kogu Läti) ajastuks. Liivi sõda lõpetab keskaja e 1558. Liivi sõda 1558-1583 – teine suur pöördepunkt Eesti ajaloos: teeb lõpu Eesti keskajale-purunevad kõik keskaegsed riigid •Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana- Liivimaa sõjalist nõrkust. •Vahetult peale seda oli Eestis võimul 3 riiki (3-kuninga periood). Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. •3-kuninga periood lõppes, sest Rootsi vallutas ülejäänud Eesti alad, sellega kaasneb Rootsi aeg. Rootsi aeg – kestis kuni põhjasõjani (1700) 17.sajand, algab Liivi sõja lõppemisega, keskpaigaks on kogu Eesti Rootsi võimu all.
et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused : *isiklik vabadus *õigus pärilikule maakasutusele kohustused : *koormuste kandmine ( kümnis, hinnus,) *kirikute, teede, linnuste ehitamine *sõjateenistus *vakuste pidamine *vahiteenistus linna müüril tornides Jüriöö ülestõus Taani võimsuse kahanedes muutus Eestimaa valitsemine kuningatele liialt tülikaks ja vähetasuvaks. Seepärast otsustati oma valdused Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue tugevama maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu
1304. aastal sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. Modena Wilhelm paavsti legaat(saadik) 1238. aastal sõlmiti Stensby rahu Liivi ordu ja Taani vahel 1242. aastal toimus Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi Vana liivimaa põhivaenlasteks olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. Linnad. Tallinn (linnaõigused 1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Viljandi(1238), Uus- Pärnu(1318) ja Paide (1291), Haapsalu(1279). Linnade valitsevaks keeleks sai alamsaksa keel Rae ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja
Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi paar korda aastas. Peeti ühiseid söömaaegu talupoegadega vakusepeod. 1315. aastal oli Liivimaal ränk näljahäda; Taani kuninga vasallid said Valdemar-Eriku lääniõiguse (lääni pärandamine isalt pojale). 1329. aastal laienes pärimisõigus tütardele. 1397. aastal muudeti ordumeister Juningeni armukirja alusel läänid Harju-Virus päritavaks mõlemale soole ka kuni viienda põlve sugulasteni. Läänid kujunesid vasallide võõrandamatuks omandiks. Maaisandate õigused kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus
2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad, poolvennad. Kandsid valgeid matleid musta ristiga. Tähtsaim vaimluik oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop. Läti ala jagunes 4ks: 1) Ordu riik 2) Riia peapiiskopkond
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad.
* Eestimaa jagunemine: -) Keskaegne haldusjaotus pärast muistset vabadusvõitlust Vana-Liivimaal ehk 6 väikeriiki: 1) Liivi Orduriik juhtis ordumeister ja keskus asus algselt Riias, siis Cesises. 2) Eestimaa Hertsogkond Taani kuninga valdused, mille ta müüs 1346, pärast Jüriöö Ülestõusu Ordule. 3) Riia peapiiskopkond juhiks oli Riia peapiiskop ja keskuseks Riia. 4) Tartu piiskopkond juhiks oli Tartu piiskop ja keskuseks Tartu. 5) Saare-Lääne piiskopkond juhiks piiskop ja keskus liikus Lihula Vana-Pärnu Haapsalu Kuressaare.
14. sajandil. 3. Modena Wilhelm ja tema vaheriik oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. 4. Stensby leping - Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1225. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija Mõõgavendade ordu vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks 1227 taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos Tallinnaga. Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale Tallinna, Revala, Harju ja Viru (umbes 12 000 km²)
(tavaõigus - lähtuti nendest õigusnormidest, mis olid eestlaste seas aastate jooksul väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule.
- tsunft- käsitööliste ühing - skraa-tsunfti siseelu kirjeldav põhikiri - kabel- väikesed kirikud, mis asusid kihelkonna kaugemates punktides. Ajaloolised isikud - Lembitu- Sakala maavanem, kes juhtis eestlasi Vabadusvõitluses. - Kaupo- Liivlaste vanem, kes laskis ennast ristida ristiusu levitajate poolt ja õhutas rahvastki seda tegema. - Piiskop Albert-Bremeni toomhärra, kes määrati Liivimaa piiskopiks ja kelle algatusel hakati rajama Riia linna ja kes asutas Mõõravendade ordu. - Läti Henrik-kroonika kirjutaja, kelle kroonikast saab infot Muistse vabadusvõtluse kohta. - Balthasar Russow- ,,Liivimaa provintsi kroonika" kirjutaja. Oma kroonikas kirjutas palju Liivi sõjast - B.Hoeneke- kroonika kirjutaja , kajastas Jüriöö ülestõusu - Wolter von Plettenberg- Liivimaa ordumeister, kes suutis ära hoida Venemaa agressiooni.
võimalust korraldada vastupanu. Jüriööl oli kombeks teha tuld. Seega otsutati tuulega anda signaal ülestõusu alustamiseks, mille tähendust sakslased kohe ei taibanud. Jüriööl oli ka kombeks puhuda pasunaid ja tekitada muud kära ja seega sakslased ei pöördunud mürale tähelepanu. 3. Mis olid olulisemad sündmused Juriöö ülestõusu ajal? Kogu Harjumaal põletati mõisad ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise kloostri. See põletati maha ning 28 munka tapeti. Nii oli lühikese ajaga kogu Hatju võõrvõimudest vabastatud v.a Tallinn. Ülestõusnud koondusid, valisid 4 üldjuhti ja 10 000 meest asus Tallinna lähedal laagrisse. (Tallinn oli võõrvõimude tähtsaim keskus) Rootsi oli Taaniga vaenujalal. Rootsiga sõlmiti lepping, mis tähendas, et kui Rootsi aitab ülestõusnutele Tallinna valluatada, allutab Rootsi kuningas Tallinna oma
Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind 1238 Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond Lääniaadli teke Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas.
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu
3. usuelu tundmine-katoliiklus, mida preester teeb - üks kolmest kristluse põhiharust aluseks on Piibel missa-pidulik jumalateenistus liturgia-vaimulik laul ja koguduse laul Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Usuelu maal igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid preestrit peeti ülal: neile erladati maatükk, tehti annetused Preestri kohustused: jagas 7 sakramenti: ristimine, leer, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine õpetas "Meie Isa" palvet, 10 käsku ja "Ave Maria" palvet rahvale Reformatsioon - usupuhastus Tõi kaasa : 16 sajandil tekkis vastuseis paavsti keskvalitsusele See oli 1) poliitline vastuseis: aadelikud ja rikkad linnlased ihkasid endale kirirku vara ja maid
võõrvõimude omavahelised suhted? Ilmalik võim- tugevaim ilmalik võim Vana-Liivimaal oli Saksa ordu, sest ordu vennad olid nii mugad kui sõjamehed. Vaimulik võim- vaimulik võim Eesti alal kuulus Riia piiskopile. Võõrvõimude omavahelised suhted- ei saadud eriti läbi, loodi küll vaherahusid, kuid siiski olid suhted ebastabiilsed 3.Talupojad pärast vallutajate tulekut mis muutus seoses vallutajate tulekuga ? Maksud, kümnis, hinnus Lepingud alistatud rahvastega Kohtumõistmine feodaalide kätte Kaubandus ja meresõit sakslaste kätte Teotöö algselt mõned päevad aastas Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus 4.Jüriööülestõus (23.aprill 1343): Allikad Johann Renneri, Balthasar Russowi,Detmari Lübecki, Bartholomäus Hoenekese kroonikad
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel.
ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all
3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE. Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu. 6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse. Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5. (Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
