Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9
. . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 Vastuolud Eestimaa pärast 1340. aastatel . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Gdański kokkulepe 1366. aastal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 Rõivastustüli ja Tartu sõda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Võimusuhete habras tasakaal: 1400–1550 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 Saksa Ordu domineerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
AJALUGU. EESTI KESKAEG(67-90) 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Mõõgavendade ordu. 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond. 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5
11.kl. Eesti keskaeg 1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5
teotööd. · Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. · Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotööst vabad. · Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. · Kolmeväljasüsteem - põllu üks osa puhkas, kaks kandsid vilja. · Rõivastustüli- kirikuelu ümberkorraldusega seoses asendati Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas toomhärra senine ordumantliga sarnanev rüü mustaga. Ordu avaldas protesti. · raad- linna võimuorgan, magistraat. · Bürgermeister - raadi juhatus. · Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga · Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. · Suurgild - jõukamate kaupmeeste ühendus.
Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi
Suured kaotused eestlaste poolel. Venemaa lubas aidata, kui ei tulnud appi. Ristisõdijate taga oli terve euroopa, ning Eestimaa ei suutnud vastu pidada Maaisand ja läänimehed · Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks · Läänivaldused jagatud vasallidele Vana-Liivimaa valitsemine õ lk 71-74 1) Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2) Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Ordumeister 3) Selgita, milles seisned rõivastustüli? Valge rüü vahetati mustaga ja Ordu nägi selles on autoriteedi õõnestamist. 4) Mis otsused tehti 1397. a Danzingi kongressil? Edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Ordu ei saanud enam nõuda piiskopkondade osalemist sõjategevuses. 5) Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tulisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu
· 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. Vana-Liivimaa sise- ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv: · 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. · Jätkusid ordu ja piiskoppide vahelised võitlused. Rõivastustüli Riias ja Tartus asendati toomhärra ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid Põhja- Saksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda.
· 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. VanaLiivimaa sise ja välissuhted: Liivi ordu mõjuvõimu kasv: · 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. · Jätkusid ordu ja piiskoppide vahelised võitlused. Rõivastustüli Riias ja Tartus asendati toomhärra ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. · Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid PõhjaSaksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda.
osutusid sobivamaks toomhärrade sisemisjoni lahendamiseks). Nüüd, kus Liivim l õhus võitlus hegemoonia pärast, näis pp-le sobivamad Augustinuse ordu reeglid-toomhärrade kloosterlik ühiselu lõpetati, igale neist anti iseseisvad tulud, sel teel pidi iga üksiku toomhärra pol osatähsus tõusma. Selline toomhärra ametikoht pidi ka koh vasalliperekondi ahvatlema nende taotlemisele ja seega huvituma pk iseseisvuse säilitamisest ja tema mõju suurendamisest. Nn rõivastustüli-premonstraatlaste rüü ordumantliga sarnanev ja valge, augustiinlase rüü must. Ordu okup selle peale pp ja ta toomhärrade mõisad. Sel ajal sai pp-ks Johann von Sinten, kes jäi maale elama ametiaja lõpuni 1393, mida polnud kolmveerand saj jooksul söendanud ükski pp teha. Riia pp suudeti inkorporeerida Sks ordusse. Sinten siirdati Aleksandria patriarhiks ja tema asemele Riia pp-ks Johan von Wallenrode, kes pärast seda stus kohe ka Saksa ordusse. 10
hobust, hrga, lehma ning arvukalt muid loomi. Kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiasetsevate siiludena, mis tegi nende harimise raskemaks. XVI saj keskpaigaks oli rahvaarv 100 000ndelt inimeselt 250-280 000 inimeseni kasvanud. EESTLASTE VAIMUELU LK 69 VANA LIIVIMAA SISE- JA VÄLISSUHTED 1346 müüs Taani kuningas 19000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 andis kõrgmeister Harju-Viru liivi ordumeistrile. Rõivastustüli - Liivi ordu oli nüüd vaieldamatult suurim maavaldaja Eestis. Tartu ja Riia Piiskopkonnas vahetati toomhärra senine ordumantliga sarnane valge rüü mustaga, mis tekitas pahameelt ordule ning okupeeris peapiiskopi ning tema roomhärrade mõisad. SIV teisel poolel langesit Vana-Liivimaa piiskopkonnad suuremal või vähemalt määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas üksnes Tartu Piiskopkond. iimastel
ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Eestimaa müümine Saksa ordule 1346: Taani kuningas muus 19 000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis. Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates
ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. 17. Jüriöö ülestõusust reformatsioonini Eestimaa müümine Saksa ordule 1346: Taani kuningas muus 19 000 hõbemarga eest Eestimaa Saksa ordule. 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla: Kõrgmeister andis Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. Ordu oli tuntavalt kindlakäelisem maahärra kui kaugel asunud Taani kuningas ning see sundis Harju-Viru vasalle oma privileegide kaitseks tihedamalt koonduma. Danzigi kongress- kuna rõivastustüli sündmused olid rahvusvahelise kaaluga, lahendati tüli suuremal nõupidamisel, mis toimus 1397. aastal Danzigis. Konrad von Jungigeni armukiri- laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Meespäevad- kogunemine Harju-Viru siseküsimuste lahendamiseks. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates
Algul oli Taanil plaan müüa Eestimaa Saksa Ordule 13 000 marga eest, aga lõpuks Taanlased sellega ikkagi nõus ei olnud. Seoses Jüriöö sündmustega läks see osa niikuinii Saksa ordu kätte. Ka Harju-Viru vasallkond oli selle vastu, et seal nüüd Saksa Ordu. Huvitaval kombel pärast jüriöö värki vahetuis kohe kolmandik Harju- Viru rüütelkonna juhtidest. Pole teada kui ulatuslik siis see sakslaste tapmine eestlaste poolt ülestõusu käigus oli. "Rõivastustüli". Riia Toomhärrade varasem mantel, mis sarnanes Saksa ordu omaga muudeti Augistiinlastele omaseks mustaks mantliks. Muutust tuli seetõttu, et n-ö kloosterlikust eluviistsi mindi üle n-ö vabamale eluviisile. Sellest tuli suur tüliet ollakse Ordu vastu jne. Isegi paavstilt küsiti mis ta arvab. Gdaski kokkulepped 1366 ja 1397. Saksa ordu, Riia peapiiskopi ja mõnede teiste poolte püsiv konflikt. Saksa ordu positsioon peale mõõgavendade ordu likvideerimist ja vendade
poliitiliste tagamaade kohta. Eestimaa hertsogkond ja Taani kuninga linnused läksid ordu kätte. 1333. aastal Valdemar IV (Taani kuningas) lubas Eestimaa hertsogkonna oma õemehele, markkrahvile Ludwigile. Leping sõlmiti 1346. aastal - Taani müüs Eestimaa hertsogkonna 19 000 marga eest ordule, millest 6000 marka läks markkrahv Ludwigile kaasavaraks. Mõned vasallid polnud rahul uue võimuga ning 1348. aastal taotlesid Rootsi või Taani kuninga võimu alla sattuda, kuid asjatult. "Rõivastustüli"- Konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Konflikt sai alguse kui reformisid peapiiskopid Blomberg ja Zinten 1373-1374. aastal paavsti korralduse kaudu Riia toomkapiitlit, asendades premonstraatite reegli (Range vaimulik eluviis) augustiinliku reegliga, mis lubas kapiitlisse võtta ilmalikke ja ka suurvasalle. See oli Riia peapiiskopi positsiooni tugevdamine ordu vastu. Nimetus rõivastustüli tuleneb sellest, et kui varem kanti Saksa ordu rõivaga sarnast valget mantlit siis nüüd see
14saj vastasseis ordu ja piiskoppide vahel Von Viffhman (1348-1369) nõudis Saksa ordult Liivimaalt läänistamist, Riiat tagasi ja kahjutasu (oli vist Riia peapiiskop). Nagu ikka, reaalne jõud ordul, juriidiline piiskopil (paavsti tugi). 1366 Danzigis leping, millega Riia anti peapiiskopile – too aga loobus läänivalduste ja obödientsi nõudest. Kompromiss, mis kumbagi ei rahuldanud. Paavst ei kinnitanud lepingut. Rõivastustüli Vaidlus, millisesse ordusse peavad kuuluma Riia toomhärrad. Toomkapiitel oli regulaarkapiitel – elasid kloostrireeglite järgi (premonstraatlased). Algul oli olnud augustiinlik kloostrireegel. Peapiiskop Blomberg (1370-1374) saavutas, et paavsti nõusolekul Riia kapiitel reformitakse augustiinlikuks. Paralleelselt taotles ordu kapiitli inkorporeerimist nende sekka. Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud. Ordui rüü valge – augustiinlastel must
. Augustinlik reegel aksepteeris toomkapiitlite isiklikke sissetulekuid, ümberkorralduse väliseks märgiks oli ordurõiva ümbervahetamine, võeti kasutusele must Augustinlaste mantel. Vahetult pärast seda Saksa Ordu omakorda esitas nõudmise, et toomkapiitli amet tulen inkorporeerida. Kui Riia toomkapiitel oleks koosnenud Saksa Ordu preestervendadest, siis nad oleksid pidanud kuuletuma ordumeisrile. Selle väliseks märgiks oleks olnud valgete saksa ordu mantlite kasutusele võtmine - nn rõivastustüli. Konflikt läks sedavõrd teravaks, et Riia peapiiskop Zinten põgenes Riiast Lübeckisse. Tartu tollane piiskop Damerow suutis Saksa Ordu vastu panna laiaulatusliku poliitilise koalitsioonid (inglismaa kuningas lubas teda toetada). Tegelikku toetust lubasid Pommerit hertsogid. Paavstikuurias 90. aastatel saavutas edu aga Saksa Ordu, peapiiskop Zinten edutati Aleksandria patriarhiks - tiitel, ilma tegeliku piiskopkonnata. uueks peapiiskopiks määrati Johann von Wallenrode
annaabi.ee 
