Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju
Ka mina mõtlen tihemini selle peale, et mida mina peaks tegema selleks, et tulevikus oma versiooni järgi edukas olla ja kuigi mul pole veel kindlaid eesmärke, et mida edasi õppima minna või kas üldse minna, kelleks tulevikus saada, olen ma sellel arvamusel, et praegu on oluline kool normaalselt ära lõpetada. Oluliseks pean ma suhtlemist erinevate inimestega, tegelemist asjadega, mis huvi pakkuvad ja igapäevaseid tegemisi. Tegelikult arvan ma, et edu peitub iga pisi asjas, mida vähegi on võimalik saavutada ja korda saata ning kuigi suured asjad paistavad paremad ei pruugi need meid õnnelikumaks muuta. Kokkuvõtteks tähendab minu jaoks edukas inimene inimest ,kes on iseendaga rahul, on õnnelik, armastab elu, omab armastavat perekonda, sõpru ja on rahul sellega, mis olemas on. Edukas inimene ei sea endale kõrgeid eesmärke kohe, vaid alustab väiksemate täitmisest. Edukas inimeseks olemise võimalus on antud kõigile ja seda võivad saavutada
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes
sarnaselt minule, et indiviidil ei ole piisavalt aega kõigil aladel perfektsuse saavutamiseks selleks ongi vaja prioriteete. Ka väide, et kaotusi tuleb võtta kui õppetundi, on õige ja loogiline, kuid kokkuvõttes täiesti üleliigne. Nimelt pole sellel erilist loogilist seost sellele järgneva järeldusega, et eesmärkide saavutamine toob õnne. Pealegi ei tohi kokkuvõttes uusi väiteid esitada, seega tuleks eelnevas arutelus kaotamise tagajärgedele pühendama pisut rohkem tähelepanu, mida aga ei tehtud. Essee juures meeldis kõige rohkem viimane lause, et eesmärke vajab inimene nagu õhku, millega ma heameelega ka nõustuksin, kui poleks sellele eelnevat väidet, et üksnes millegi saavutamine teeb õnnelikuks. Millegipärast arvan, et siinpuhul kehtib pigem teises lõigus esitatud mõte, et süües kasvab isu. Millegi saavutamine paneb hoopis rohkemat tahtma. Kuivõrd meie isiklikud saavutused on seotud õnnega, sõltub igast
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest
müüa. Nad mõlemad on abivalmid, nõus teisi aitama igas olukorras. Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil ehk lähedased või makrotasandil ehk keskkond ja valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon jne. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. Sotsiaalse kontrolli agendi olemasolu oli hästi näha Ivo ja Ahmedi omavahelisel suhtlusel. Seal oli näha, et Ivo õpetas Ahmedile sotsiaalseid norme. Seda esines näiteks olukorras, kus Ivo üritas Ahmedile selgeks teha, et ei ole mingit põhjust võitlemiseks
Organisatsioonikäitumine (kevad 2018) Eksami kordamisküsimused TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda, võib olla erineva tugevusega. 2) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1 Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2 Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3 Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4 Kavandada sotsialiseer
lahendamise tavad, mida tuleks kujundada teadlikult ja eesmärgipäraselt. Näiteks: *arusaamatused räägitakse selgeks otsekohe ja hiljem seda teemat enam ei puudutata; *ka pahandusi ega tülisid ei võeta mitu korda üles, *karistab ainult üks vanem. Peredes, kus istutakse koos kas hommiku- või õhtulauas, on vähem sisepingeid ja ini- 13 mesed on edukamad ka tööl ja koduvälises isiklikus suhtlemises. Kui peres leiavad kõik aega ja energiat traditsioonide alalhoidmiseks, annab see tunnistust perekonna väärtusest iga pereliikme silmis.Ühtlasi väärtustab traditsioonide elujõud kodusooju- se looja vaeva ning aitab motiveerida rutiinset kodust tööd. Kõik pereliikmed arenevad ja muutuvad pidevalt, aga argitoimetused ei jäta tihti või- malust muutustesse süveneda. Igaüks võib oma perekonna traditsioone loovalt rikastada ja värskendada
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad asjad) näha igapäevaste s
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut MAAILM SUURFIRMADE HAARDES Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………………….3 MAAILM SUURFIRMADE HAARDES…………………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………..9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..11 2 SISSEJUHATUS Piirideta maailm, kapitalismi võit kommunismi üle ning Ameerika Ühendriigid, kui maailmariigi ja kapitalismi kantsi on viinud tänapäeva maailma selleni, et ka firmad on üle kogu maailma saanud ilma suuremate probleemide
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Scholastic Achievement Test USA
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata p�
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumisprotsessid vastavalt uuendustele
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü
Preemiad peavad olema püsivad, sest kui te pakute mingit preemiat, millest te siiski loobute, jätab see halva maitse. See võib jääda inimese hinge väga kauaks ja paneb ta tundma, et on tunnustusest kui kallistusest ilma jäänud. Mõistlik oleks alati idee hoolikalt läbi mõelda ja ei tasu algatada midagi, mille pikaajalises rakendamises ei olda kindel, kas see toimiks sujuvalt. Kõik inimesed ei ole oma võimetelt võrdseks loodud. Inimestel on erinevad oskused. Mõni on ühes asjas parem, teine on teises asjas parem. Õiglus ei pruugi alati tähendada võrdsust, kuid tööalaselt panustab igaüks endale ainuomasel moel äri edusse, millele vastavalt oleks õiglane inimest premeerida ja tunnustada. Inimesed on juba oma olemuselt erinevad, siis on ka nende soovid erinevad. Tähtis on see, et tunnustust ei jagata niisama, vaid see teenitakse ausal teel välja. Kõigil on võrdne võimalus saada erilisel moel kallistus, mis neid motiveeriks ja aitaks neil saavutada eesmärke
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehe artikleid. V
Eksamiküsimused ja vastused Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab o
IBM on palju suurem firma kui Xerox ning nende tehniline varustus, töötajaskond ja rahalised võimalused on aukartustäratavad. Aga mis juhtus siis, kui IBM tõi turule koopiamasinate perekonna, mis võistles Xeroxi omadega? Mitte midagi erilist. Koopiamasinate müügis on Xeroxi turuosa endiselt 10 korda suurem kui IBM-il. Peaaegu kõik materiaalsed eelised tulenevad liidripositsioonist. Kauplused jätavad tõenäoliselt rohkem sisse just juhtivaid brände. Suured ja edukamad firmad saavad tavaliselt just esimesena valida silmapaistvamaid ülikooliõpetajaid ning tõmbavad ligi suuremal hulgal paremaid töötajaid. · Vastab tõele, et mõnes kategoorias rebivad kaks juhtivat brändi kõrvuti, kuid vastaba tõele ka see, et need kategooriad on oma olemuselt ebastabiilsed. Varem või hiljem saavutab üks bränd teise ees võidu ning tekib edumaa, mis viib lõpuks stabiilse 5-3 või 2-1 suhte tekkimiseni. Kui ühel aastal
tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve – see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg – karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, et kui enesetapp on äärmiselt is
tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketramakuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna anal�
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii
Kas on olemas universaalne õnne valem? Positiivsel psühholoogial on olemas erinevad testid õnne kohta. Nt: ,,Kas ma olen õnnelik või mitte?" Samas ei saa õnne arvutada või mõõta mõne valemi järgi. Veel on tehtud erinevaid uuringuid inimeste õnnelikuks olemise kohta. See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine...........................................
last teatud suunas. Levinud on mitmeid kasvatusstiile: armastav-kõikelubav, armastav-range, kõikelubav-vaenulik ja range-vaenulik. Neid kasvatusviise praktiseerides võivad tulemused olla ambivalentsed. Mõned lapsed võivad teatud viisiga olla sõnakuulelikud ja tagasihoidlikud, teised jällegi vastuhakkajad ja rahutud. Kõige paremaid tulemusi annab aga keskmisest suurema armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad ja kasvatajad kui autoritaarsed vanemad. Et lapsest kasvaks elurõõmus, ühiskonda austav ja vaimselt terve isik, peaks ta kogema palju armastust, mõõdukat rangust-kõikelubavust ning autoriteetsete vanemate soorolli ettenäitamist. Kirjandus http://www.kliinik.ee/uudised/aid-17629/Uuring%3A-autoriteetne-vanemlik-kasvatusstiil-aitab-ennetada- laste-joomist (11.03.2012). http://www.teatoimeta.ee/Laps_ja_seksuaalsus__223.htm (11.03.2012) Krull, Edgar (2000)
Anoreksiat, millest toitumishäirete puhul põhiliselt räägitakse, peetakse tüdrukute haiguseks. Anoreksiat on tõesti eelkõige uuritud 15—24-aastaste naiste hulgas, mis aga ei tähenda, et seda pole teistes vanusegruppides. Viimastel aastatel on pilt avardunud ja me näeme, et anoreksia ei ole vaid noorte neidude haigus. Räägitakse ka vanematest, isegi 80-aastastest inimestest, kel on söömishäired. Arsti poole pöörduvad küll põhiliselt nooremad patsiendid. Mida lähedased peaksid tähele panema? Kui me räägime anoreksiast, siis algusetappidel on seda haigust raske tuvastada. Kõigepealt hakkab inimene söögilauast eemale hoidma, kinnitades, et on juba söönud, kuigi ta pole seda teinud. Siis hakkab kõvasti kaloreid kulutama ja kehalist treeningut tegema. Juhtub ka, et mõned lähevad noores eas üle erilistele dieetidele või taimetoitlusele, mis ei ole neile näidustatud. Üks märk on seegi, et inimene muutub kuidagi kinnisemaks.
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
Lühikokkuvõte filmisisust Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter'i poolt vändatud romantiline draama. Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper, Lena Olin ning Priece Brosnan. Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame murraks. Aidan avastab �
III Olulisus inimene hindab pingutuse ja selle tagajärgede ning tasude väärtust enda jaoks. Arvestatakse nii võimalike tasude kui negatiivsete tagajärgedega. Inimene peab uskuma, et ta saab oma pingutuse eest vastava tasu. Pingutuse tugevus sõltub tasu olulisusest/väärtusest inimese jaoks. Rutiinsete ülesannete puhul võib motivatsiooniallikaks olla pigem rühma norm või harjumus NB! Inimesed nende väärtused ning hinnangud oodatavatele tagajärgedele on erinevad. 2 Motivatsioonist _ majanduskool Kui inimene tunneb, et ülesanne on võimetekohane, tema tegevus on tulemuslik, tasu on väärtuslik kannustab see tööd paremini tegema ja tekib nn. positiivne motivatsiooni tsükkel, vastasel juhul motivatsioon langeb. Viis tegurit, mille järgi töötajad hindavad olukorra ausust ning õiglust tööl Tyler ja Bies (1990): 1) töötaja seisukoha asjakohane arvestamine;
St sots probleemist räägitakse, et lihtsalt on nii. Külvatakse üle faktidega, mille sisu ei seletata ametlik statistika nt. seda teevad tihti eesti uudistekanalid. Toimetaja on kätte saanud mingi statistikaameti pressika ja kuulutab selle siis ette. See on tegelikult üsna mõttetu. Kui paljud kuulajad ei tea seda, mis on tööpuuduse määr, need protsendid, mis ette vuristatakse. See ei anna mingit hinnangut. Kikas näitab nüüd klippi vanadekodust. Sealt tuli välja klassika, et lähedased on süüdi, et asjad nii juhtuvad. Vallavanem rääkis üldse noortekodust. Süü aeti endise omaniku peale. See oli klassikaline lõpliku sõna klipp. Keda seal süüdistati, see ei saanud end puhtaks pesta. Kas kui uudistesaade teeb sellise klipi, kas me ootame sellelt uudistesaatelt, et klipp tuleb erapooletu? Et tuuake fakt ja hinnang?kas selles loos oli see? Süüdistati et asi on nii uudistesaate tegijad võtsid kindla positsiooni, mis oli kindlalt ühepoolne. Rahustav muusika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
