Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentaloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30
Kaugushüpe Hoojooksu alustatakse Click to edit Master text styles kindlalt kohalt. Vajaliku Second level Third level kiiruse saavutamiseks Fourth level kulub 18-22 Fifth level jooksusammu. Et kõik hüpped oleksid stabiilsed, tuleb hoojooksu alustamisel võtta alati ühesugune lähteasend. Esimene kontrollmärk on hüppepakust 6-8 jooksusammu kaugusel. Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema ...
Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Kaugushüppe ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Kaugushüppe treening Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Mõned võimalikud viisid on toodud allpool. Hüppamine - Kaugushüppajatel on nädalas 23 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 68 korda. Koormuse suurendamine - Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega
Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katse, parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse pikim hüpe. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit. Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928.
Kaugushüpe Erik Ott-Jõõgre 9.Klass Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu
võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe, kui kergejõustiku ala, võeti esmakordselt kasutusele juba 2000 aastat eKr. Esimese rekordi kaugushüppes püstitas Sparta atleet Chionis OM aastal 656 eKr. Naiste kaugushüpe võeti OM kavasse alates 1948.a.Kaasaegsetel OM- del on kaugushüpe olnud kavas alates 1896-st aastast. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30
maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150–190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. 2 Kõrgushüpe Kõrgushüpe on samuti üks kergejõustiku alasid. See kujutab endast üle kõrge lati hüppamist. Kõrgushüpe jaguneb järgmisteks faasideks: hoojooks, äratõuge, õhulend ja maandumine. *Hoojooksul kogub hüppaja kiirust ja valmistub äratõukeks. *Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse ja alustab lati ületamiseks vajalikku
katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks loetakse võistleja, kes on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kolm katset. Need kolm, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv parematele kohtadele platseerunuid võistlejaid (tavaliselt 8 esimest), saavad veel kolm katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe on kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka seitsmevõistluse ja kümnevõistluse üks osa. Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu. Sumised visati enne maandumist taha, et hüppajat kaugemale viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656.a eKr hüppas tulemuse 7.05 meetrit.
Kaugushüpe ja selle ajalugu Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel
Kaugushüpe,odavise ja pikamaajooks Kristiina Otstavel Kaugushüpe Odavise Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust
10 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................... 11 ÜLDISELT AJALOOST Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloost 40 000 60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil lõppes inimese bioloogiline kujunemine. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Naiste võistlemist lühikeses spordidressis ja viibimist koos meestega spordiväljakul peeti Vanas Maailmas kaua ebasündsaks. 20. sajandil aga muutus olukord. Uues Maailmas võeti kergejõustiku propageerimine naiste seas esimesena tõsiselt käsile. 1910. aastast on teada naiste esimene osavõtt 200 meetri jooksust. Esimese maailmasõja ajal korraldati Briti saartel sageli kergejõustikuvõistlusi, kus kavas olid ka naiste alad
Orissaare Gümnaasium Kristiina Maaste 100 meetri jooks ja kaugushüpe Referaat Orissaare 2013 Sissejuhatus Kaugushüpe ja 100 meetri jooks tunduvad väga arusaadavate ja lihtsasti korraldatavate aladena. Tegelikult see nii päris siiski pole. Mõlemale kehtivad kindlad nõuded ja reeglid, mida tuleb jälgida. Mõlemal on rääkida ka oma ajalugu. Kirjutan oma referaadis täpsemalt, mis on 100 meetri jooks, tema ajaloost, kus teda harrastatakse, mis on põhilised nõuded ja rekordite omanikest nii Eestis kui ka maailmas
kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kaugushüpe on kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. 2.2 Korraldus Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse
Kaugushüpe ja 100 meetri jooks Referaat 2016 Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel
REFERAAT Kaugushüpe Tallinn 2 Sisukord 1. Ajalugu 4lk 2. Mis on kaugushüpe? 4lk 3. Võistluskorraldus 5lk 4. Hoojooks 6lk 5. Hoojooksu ja äratõuke vaheline ala 6lk 6. Äratõuge 7lk 7. Lend 7lk 8. Maandumine 8lk 9. Sportlase eripära 8lk 10. Treening 9lk 11. Parimad tulemused 10lk 12
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema s...
Sisukord Sisukord 2 Kaugushüppe ajaloost Eestis 3 Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913. aastal püstitas Eduard Hiiop Venemaa rekordi paigalt kaugushüppes 3.02-ga. 1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927
Kaugushüppe tehnika Kaugushüpe on kõige vanem hüppeala. Seda mainitakse juba 7. sajandil ekr ning arvatakse, et siis sooritati mitmikhüppeid ehk kolmikhüppeid. Kaugushüpe jaguneb neljaks : Kaugushüpe – suurimaks raskuseks selle hüppe juures on hüppepaku täpne tabamine suurel kiirusel. Kõrge ja hõljuva hüppe sooritamiseks on vaja piisavalt kiiret tempot, hüppe hetkel ligi 10m/s. Stabiilsema hüppe tagab alati ühesugune lähteasend ja startimis koht peab olema kindlal kaugusel. Et kindlat stardikohta leida, kasutavad osad sportlased 6-8 jooksusammu ning teised 16- 20 tavalist sammu. Hoojooks peab olema kiirenev
.............................................................................................................4 5. 200m jooks..............................................................................................................4 6. 1500m jooks............................................................................................................5 7. Kõrgushüpe.............................................................................................................5 8. Kaugushüpe............................................................................................................5 9. Kolmikhüpe.............................................................................................................6 10. Kuulitõuge...............................................................................................................6 11. Odavise....................................................................................................................6
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km
Kuidas kajastub muistete kreeklaste maailmapilt olümpiamängude pidamises? Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidu...
Kergejõustik Jooksud Kiirjooks distantsidel kuni 110 m viiakse läbi sirgel rajal, kiirjooksud distantsidel 200-400m ja kestvusjooksud toimuvad ringrajal.Distantse kuni 400m joostakse eraldi radadel , määruste- pärase laiusega 1.25m. Jooksu tulemus tühistatakse,kui astumine võõrale rajale lühendab distantsi või segab teist võistlejat, v.a sattumine võõrale rajale kukkumisel , kui see ei seganud kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda tuleb paremalt poolt ning möödujat ei tohi tahtlikult takistada. Jooksu alustatakse 5cm laiuse lähtejoone tagant, mida ei tohi käte ega jalgadega puudutada. Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagas...
Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need 3, kes ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Kõrgushüpe Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimõõduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Enne võistluste algust teeb vanemkohtunik teatavaks algkõrguse ja lati tõstmise korra. Ka juhul, kui kõik kaasvõistlejad
viimase ala. 2 Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Tõkkejooksus on naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Tõkkejooks on kiirjooks üle rajale asetatud tõkete. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala (m) stardist (m) (m) finisist (m)
Tema suurim rivaali kaugushüppes oli Jackie Joyner-Kersee, kellega oli ta ka väga hea sõbranna. Teismelisena oli ta väga aktiivne organisatsioonis Free German Youth (FDJ). Paljud saksa veebilehed, kaasaarvatud ka tema enda kodulehekülg, väidavad, et Heike Dreschler hääletati ,,Sajandi atleediks" 1999. aastal IAAF-i poolt (Inernational Association of Athletics Federations). Saavutused I Olümpiamängud 1988. aastal Seoul'is hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,22m) pronksmedal 100m (tulemus 10,85s) pronksmedal 200m (tulemus 21,95s) 1992. aastal Barcelonas olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 7,14m) 2000. aastal Sydney's olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 6,99m) II Maailmameistrivõistlused 1983. aastal Helsingis maailmameister kaugushüpe (tulemus 7,27m) 1987. aastal Roomas hõbemedal 100m (tulemus 11,00s) pronksmedal kaugushüpe (tulemus 7,13m) 1991. aastal Tokyo's hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,29m)
SPORDIVÕISTLUS Nimi Linn Kaugushüpe 60m jooks Kätlin Haapsalu 5.5 6.38 Marge Tallinn 6.27 3.89 Janika Haapsalu 4.62 5.33 Thea Kohila 5.65 4.45 Ülle Kuressaare 4.85 3.68 Egle Narva 5.91 4.23 Maarja Narva 6.04 5.45 Liis Paide 5.78 3.78 Kertu Paide 6.31 4.68
võistlust juhtinud Saladinost ühe sentimeetriga hüpates 8.47, kuid viimase hüppajana möödus Saladino jälle Howe'ist ja hüppas end võitjaks. 24. mail 2008 hüppas ta Hengelo kergejõustikuvõistlustel uueks Panama ja Lõuna-Ameerika rekordiks 8.73. 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis tuli ta olümpiaõitjaks tulemusega 8.34. 3. Võistlustel osalemine Olümpiamängudel 2008 Pekingis olümpiavõitja kaugushüpe 8.34 Maailmameistrivõistlustel 2007 Osakas maailmameister kaugushüpe 8.57 Sisemaailmameistrivõistlustel 2006 Moskvas hõbemedal kaugushüpe 8.29 Maailmakarikavõistlustel 2006 Ateenas 1. koht kaugushüpe 8.26 IAAF-i finaalvõistlustel 2006 Stuttgartis 1. koht kaugushüpe 8.41 4. Pildid
CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI SÕNUL OTSUSTATI PÄRAST LEWISE ORGANISMIST AVASTATUD AINETE UURIMIST: NENDE, ERITI EFEDRIINI KOGUS OLI NII TÜHINE, ET SEE EI PARANDANUD TEMA SOORITUSVÕIMET
Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850. asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist
Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9
naelte pikkus ületada 25 mm. Hooaja tähtsamateks võistlusteks maailmas peetakse Euroopa- ja maailmameistrivõistlusi, nende kõrvale on aga kerkinud igal aastal Tallinnas peetav Reval Hotels Cup. 2.1 Meeste seitsmevõistlus ja kümnevõistlus Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis koosneb sisehallis kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Esimese päeva aladeks on 60m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teise päeva aladeks aga 60m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000m jooks. Kümnevõistluse peetakse välistaadionil ning selle kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivshüpe, odavise ja 1500 m jooks. 2.2 Naiste seitsmevõistlus Naiste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus naistele, mis koosneb kahel üksteisele
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks
Lp. õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik
Ksenija Balta Kaugushüpe Rebekka Vainov 10b Kes ta on ? Ta on Eesti kergejõustiklane. Ta sündis 1 nov 1986 Minskis Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus aga nüüd kaugushüpe. Ta alustas kergejõustikutreeninguid Ester Legonkovi juhendamisel. Hetkel on tema treener Andrei Nazarov Saavutused Tippvõistlustel Maailmavõistlustel : 2009 aastal Breliinis : 8 koht kaugushüppes 6.62 Euroopa sisemeistrivõistlustel: Torinos 2009 : 1koht kaugushüppes 6.87 Euroopa juunioride meistrivõistlustel : 2005 Kaunases : Pronksmedal seitsmevõistluses 5747 Eesti rekordid 2011. aasta 13. veebruari seisuga on Ksenija Balta püstitanud kuus
27 20. 23 Mikk Pahapill seitsmevõistlus 6362 1. 15 Andres Raja seitsmevõistlus 5800 11. 15 Maris mägi 400 m 53.43 7. 20 Kadri Viigipuu 60 m tõkkejooks 8.34 21. 27 Anna Iljustsenko kõrgushüpe 1.85 10. 16 Ksenija Balta kaugushüpe 6.87 1. 18 Kaire Leibak kolmikhüpe 13.99 9. 21 Liane Pintsaar kolmikhüpe 13.41 19. 21 Kaie Kand viievõistlus 3650 13. 15 Sirkka-Liisa Kivine kaugushüpe 6.51 6. 18 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis Aasta 2009 suurim spordisündmus oli kahtlemata 15.-23. augustil toimunud XII
Vana- Kreeka olümpiamängud. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said endale nime Olympose mäe järgi, mis asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud olid umbes 3000 aastat tagasi ja need toimusid Vana- Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ning seal osalesid ainult mehed, kes austasid jumalaid ning ei olnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge treenima 10 kuud enda kodukohas ja sellele järgnes 30- päevane eritreening Elises. Nende treening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mänge peeti Zeusi auks, võitjale pandi kaela suur pärg. Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat, kes teatasid mängude toimumisaja ning kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim...
MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. M 200 14.Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval, päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. M 200 15Maratoni raja pikkus on 30 km. M 240 16.-võistlusriietuse ja -jalatsite, rinnanumbrite mittevastavus
kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus Helena Kannus on Eesti kergejõustiklane, 1992–2004 kuulus ta Eesti koondisse. Nägemispuudega võistlejana on ta korduvalt osalenud paraolümpiamängudel. 1998 tuli ta
Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. Teivashüppes tõstetakse ületatavat latti vähemalt 5 cm kaupa. Kaugus- ja kolmikhüpped . Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. HEITED Heitealadel on samuti eel- ja lõppvõistlus.
Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala. Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Kümnevõitlus Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: esimene päev * 100 m jooks * kaugushüpe * kuulitõuge * kõrgushüpe * 400 m jooks teine päev * 110 m tõkkejooks * kettaheide * teivashüpe * odavise * 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge,
PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE. Ettevalmistusfaasis liigub tõukaja optimaalsesse asendisse, et alustada pööret ja luua kuuli mahajäämine. Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu. Tasakaalustamisfaasis pidurdab tõukaja liikumise järsult, et vältida üleastumist. 5. Kaugushüpe: 1. Erinevad hüppetehnikad - Samm-, Siru- ja käärtehnika. 2. Kaugushüppe faaside jaotus - Hoojooks, äratõuge, lend, maandumine. Hoojooksul kogub hüppaja kiirendusega optimaalse kiiruse. Äratõukel loob hüppaja vertikaalse kiiruse, püüdes seejuures minimeerida horisontaalkiiruse kadu. Õhulennufaasis valmistub hüppaja maandumiseks. Kasutatakse kolme hüppetehnikat: samm-, siru- ja käärtehnikat. Kahe viimase tehnika kombineeritud variandi
Takistuste vahed peavad olema viiendik ringi pikkusest. Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge (naistel 0,762 m) ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks.tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa.
Kehaline kasvatus Naiste Seitsmevõistlus Referaat Tallinn 2010 Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Naiste võistlus: 1. päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks 2. päeval kaugushüpe, odavise, 800m jooks Punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9
maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10. koht, kõrgushüpe 11. koht, kuulitõuge 10. koht, kettaheide 7. koht ja odavise 14. koht) Anna Iljustsenko kõrgushüpe (5. koht) Grit Sadeiko seitsmevõislus (110m tõkkejooks 11. koht, 200m jooks, 800m jooks 26. koht, 22
Hariduskäik: 2002 - ... Kuressaare Vanalinna Kool. 2003-2009 aastatel tantsisin tantsurühmas Gymnastica. Töökogemus 06/2008- 08/2008 Kesklinnas jäätisemüüja. 06/2009-08/2009 -Pargis jäätisemüüja. Suveti maasikaid korjamas . Keeleoskus: emakeel- eesti , inglisekeel- arusaamine hea ,suhtlemises keskmine. Arvutioskus: Microsoft Office algtase , e-posti kasutamine,saan hästi hakkama. Lisad : Huvialad: Muusika, fotograafia. Meeldib sporti teha : jooksmine, kaugushüpe, kuulitõuge. Tantsimine vabal ajal. Käin Kodutütardes. Saavutused : Koolis:Taimeseadekonkurss 1.koht .Maakondlikult taimeseade konkursil Grand Prix. 2.veebruar 2011 (allkiri)
Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses 5/11 4.2. KÜMNEVÕISTLUSE ALAD Kümnevõistluse võistlustel võisteldakse 10 kergejõustikualal (võistlevad mehed): esimene päev · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 5. SEITSMEVÕISTLUS Esimene päev: · 100m tõkkejooks · Kõrgushüpe · Kuulitõuge · 200m jooks Teine päev: · Kaugushüpe · Odavise · 800m jooks 6. HEITED-TÕUKED
proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3)Kuidas autasustati võitjaid? Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga.
arendamiseks. Mitmevõistluseid on kolme tüüpi: 1) Kümnevõistlus, millest osavõtjad on mehed. 2) Seitsmevõistlus, kus osalevad naised ja sisehallides peetav seitsmevõistlus kus osalevad mehed 3) Viievõistlus, osalevad nii mehed kui ka naised. Kümnevõistluseid peetakse kahepäevase etapina. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kümnevõistluste aladeks on: esimene päev: · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Seitsmevõistlus mis peetakse kahepäevase etapina. Seitsmevõistluse aladeks on: esimene päev: · 60 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe teine päev: · 60m tõkkejooks · teivashüpe · 1000 m jooks Viievõistluste aladeks on: · kaugushüpe · odavise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
