eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos. Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda Kepp-Ojastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel 100 meetris esikolmikusse ning 11,6-ga 100 meetris maailma edetabeli esikümnesse Liivia Härsing. Härsingu tulemuste nivoo ületamiseni jõudsid järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem. Korduvate saavutustega suutis seda ületada alles Eesti 2000
Kiirjooks Sissejuhatus Kergejõustikus omab paljudel aladel väga suurt tähtsust iikumise kiirus. Lisaks kiirjooksu aladele, annavad head kiiruslikud võimed eelduse pikkadeks hüpeteks kaugus-ja kolmikhüppes ning teivashüppes. Samuti pasitavad silma heitjad kiirete aegade oolest lühikeses sprindis. Üha rohkem röögitakse kiiruse üha suurenevast tähtsusest. Kiirjooksu vaadates jälgitakse tavaliselt ainult seda, kes võitis ja kes kaotas, st. hinnatakse ainult sportalse liikumise kiirust. Süvenedes kiirjooksu, näeme, et igal jooksjal on oma isikupärane kiirjooks. Kaks sportlast, kes jooksevad sama aja või vähemasti väga lähedase aja, võivad saavutada selle väga erineval moel. Üks sportlane võib joosta pikema sammuga, ning tihti on tema sammusagedus ka väiksem. Teine jooksja aga jookseb väiksema sammupikkusega, kuid tema sammusagedus on suurem.
TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut .......................... Teadustöö analüüs ja retsenseerimine ,,..................... teadustöö metoodika, II kodutöö" Füsioteraapia õppekava Tartu 2011 Uuritava magistritöö pealkiri on ,,Kiirjooksu kinemaatiline analüüs ja kiirjooksjate kehaliste võimete testimine". Töö autor on Mikola Misjuk. Töö koosneb 56 leheküljest, 19 tabelist ja 7 joonisest ja 5 lisast. Kasutatud on 48 kirjanduslikku allikat. Töö eesmärk on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kasutatud allikad on teaduskirjandusena usaldusväärsed ja nende maht on piisav. Eesmärgi argumenteeritud püsitamiseks nimetatud on 48
madalstardid ja stardiharjutused. Ülejäänud treeningu osa jääb samaks. Talvine võistlusperiood kestab 3 nädalat. Seda perioodi iseloomustab väike treeningmaht ja suurenenud intensiivsus. Põhitreeningu nädalatsükkel: Esmaspäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: kiiruslik vastupidavus Teisipäev Hommik: taastav treening Õhtu: jõutreening (jõusaal) Kolmapäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Neljapäev Hommik: aeroobne jooks Õhtu: erialane jõud Reede Hommik: jõutreening (jõusaal) Laupäev Hommik: kiirjooks-tehnika, kiirendused, madalstardid Õhtu: kiirjooksu erialane vastupidavus Pühapäev Puhkus
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kiirjooks Autor: Krista Villem 10c 2009 Kiirjooksu tehnikast Kiirjooksu tehnika üldistest alustest Kõnd ja jooks on inimese kui liigi kõige loomulikumad põhiliikumisviisid. Nagu lind lendab, kala ujub või madu roomab nii inimene kõnnib ja jookseb. Jooksuoskus ja jooksutehnika kujunes ning arenes üha otstarbekamaks inimese ajaloolises arengus. Seda tingis juba karm looduslik valik. Inimisend, kes iidsete aegade hämaruses ei suutnud kiirelt joosta, jäi toiduhankimisel sagedamini kõhutäieta või langes hoopis ise saagiks
jooksutreeningu, dempo ja distantside valiku ja sellega kaasnevarengu seisukohti. 3 Noorte keskmaajooksjate treeningut käsitleva kirjanduse analüüs Eelolevas töös on noorde keskmaajooksjate treeningumeetodite jagamisel gruppidesse I, II ja III aluseks võetud neli treeningukomponenti: 1. üldine kehaline ettevalmistus 2. kiirjooksu treening 3. üldise vastupidavuse treening 4. erialase vastupidavuse treening Üldise kehalise ettevalmistuse all on mõeldud: · kooli kehalisekasvatuse tunnid · võimlemistreeningud · hüpete, heidete ja tõkkejooksu tehnika õppimine ja treening · teiste Individuaal spordialade ja mängude harrastamine, mis ei arenda esmajoones keskmaajooksuks vajalikku üldist vastupidavust.
KIIRJOOKS Kiirjooks/sprint – distantsi pikkus: 60, 100, 200, 400 m. Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone.
· Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi
Võib kasutada ka moodust, kus hoovõtuala lühendatakse või pikendatakse 50 cm võrra. Pärast mõnekordset muudetud hoovõtuala läbimist joosta see uuesti normaalses pikkuses. Noorte juures soovitatakse käsutada ainult ühte, s. o. algus-kontrollmärki. See tagab hoovõtu sujuvama ja loomulikuma kulgemise. Kasutatud kirjandus Tartu 1980. Kergejõustiku alade õpetemine lk 41-43 Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kiirjooksu tehnika Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kiirjooksu tehnika Inimese loomuliku edasiliikumisviisina on jooks kergejõustiku alus ning kuulub kõigi suuremate kergejõustikuvõistluste programmi. Peale selle on ta paljude kergejõustikualade (kaugus-, kõrgus-, kolmik- ja teivashüppe ning odaviske) uneks lahutamatuks koostisosaks. Jooksu iseloomustab ühe ja sama liigutustetsükli regulaarne kordumine
Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................................. 5 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine ............................................................................. 7 1.3. Stardikiirenduse arendamine ................................................................................ 7 1.4
suhtes. Olulist rolli mängib ka treenitus. Kui alustatakse sörkjooksust, siis füüsilise arenguga kaasnevad ka kiirema tempoga jooksud ning intervalltreeningud. Hea jooksutehnika omandamiseks ei tohiks alustada treenimist võistluskiirusel, vaid alustada tuleks pisut pikematest ja rahulikematest intervallidest ning seejärel kaasata kiiremaid ja lühemaid intervalle. Nii harjub õpilane tasapisi kiirjooksu liigutusega ja õpib oma keha jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi ka "väsinud" lihasele, et väsimuse tekkides sooritus ei laguneks. Seda on hea teha pärast väsitavat intervalltreeningut. Jooksu tuleks harjutada ka muutuvates tingimustes. Selleks sobib ideaalselt jooks mägisel murdmaal või raskendatud tingimustes näiteks liivas-, samblal- või lumes
tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes Reaktsioonifaas, kiirenduse faas, maksimaalse kallutab viskaja taha, asetades parema jala kiiruse faas, aeglustamise faas, finiš. pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid ? vasaku jala
Nädal ennem võistlusi siiski üle päeva. Olümpiastartide finaalvõistluste eel sai harjutatud just vastavat ala. Kõvasti kasvas hüpete maht. Väga palju oli floppimist üle lati mitmesugustes variatsioonis, hüppamist mattidel ja üle tõkete. Ilmselt sai tempo hüppeid tol hetkel liiga palju, mille ajendil tekkis vasaku põlve vigastus. See andis tunda üle kahe aasta. Mille tõttu ei saanud treenida kiirjooksu ning teivashüppes tuli üle minna äratõukele paremalt jalalt. Üheteistkümneselt võitis Valter esimest korda noorema vanusegrupi mitmevõistluse TV olümpiastartide finaalis. Kokkuvõte tehnika õppimisest Noorelt käib tehnika omandamine suhteliselt lihtsalt. Seitsme- kaheksa aastaselt õppis Valter teivast hüppama, üheksa aastaselt sai selgeks tõkkejooksu ja kõrgushüppe flopi, kümneselt kettaheite tehnika
saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Treenimine: Pikkade lõikude jooksmisel on raske säilitada kiirjooksu tehnikat, mida kindlasti on võimalik jälgida lühemate lõikude jooksmisel (siis jooksutehnika sarnaneb võistlustegevusele).Vajalik vastupidavus saavutatakse põhiliselt lühikeste puhkepauside kasutamise ja lihtsalt palju tegemisega.Paljud kiirjooksajad treenivad umbes 10-11 korda nädalas ning jooksevad siis nii sprinte, keskmaa jooksu kui ka vabasõhus 10 km pikkust krossijooksu. Maailma ühed kõige kiiremad mehed 100 meetri jooksus läbi aegade on Carl Lewis(9
distantsi või segab teist võistlejat, v.a sattumine võõrale rajale kukkumisel , kui see ei seganud kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda tuleb paremalt poolt ning möödujat ei tohi tahtlikult takistada. Jooksu alustatakse 5cm laiuse lähtejoone tagant, mida ei tohi käte ega jalgadega puudutada. Kiirjooksudes kuni 400m kasutatakse madallähet,kestvusjooksdes püstilähet. Kiirjooksu alustatakse käsklustega Kohtadele!, Valmis!, Marss! (või ka lihtsalt püssipauk), igale käsklusele vastab kindel asend.Valelähte puhul kutsutakse võistlejad tagasi hüüdega Tagasi! või teistkordse püssipauguga.Kestvusjooksudes antakse käsklus Marss! või lähte- pauk peale käsklust Kohtadele!, käsklust Valmis! ei anta. Distantsi lõpetamiseks loetakse moment, mil võistleja puudutab keha mistahes punktiga (v.a
63m. Eesti meeste rekord on 20.53m, mille püstitas Heino Sild ja naiste rekord on 18.03m, mille püstitas Veronika Minina. 7 Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 13.15m (Eve Lipp) ja poiste rekord on 14.85m (Ilo Sepp) 8 Kiir-, pika- ja keskmaajooks 1)Kiirjooks – distantsi pikkus kuni 400 m (harrastajad on sprinterid). Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja kiirusvastupidavus. 2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid). 3)Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid). Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga, kuid järgmiste erinevustega: *Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne)
võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. 2.2 Kiirjooks (sprint) Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust
KIIRJOOKS EHK SPRINT Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult.
(2) 3.1.1 Kiirjooks (sprint) Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.(5) Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka.(1) Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust
Kergejõustik 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele
Pärast peatumist jäädakse Joostakse ebatasasel maastikul ja pi- valvelseisangusse. kemate vahemaade läbimiseks. Kiir- Pöördeid tehakse nii paigal kui ka lii- jooksuga läbitakse ainult lühikesi va- kudes pärast käsklust "PAREM (VA- hemaid. SAK) POOL!". Jooksmist alustatakse pärast käsklust Paigal pööratakse pärast täitekäsklust "JOOSTES MARSS!" ning kiirjook- parema (vasaku) jala kannal ja teise su pärast käsklust "KIIRJOOKSU jala päkal 90° võrra paremale (vasa- MARSS-MARSS!". Jooksult peatu- kule), pärast pööret tuuakse tagapool takse kas määratud kohani jõudmise olev jalg lühimat teed mööda eesole- korral või pärast käsklust "SEIS!". va jala kõrvale. Pärast pööret jäädakse Paigal olles antakse väiksemaks koha valvelseisangusse. Kogu pööre tehak- muutmiseks käsklus "KOLM SAM- se kahe võttega ja pöörde ajal jäävad
annaabi.ee 
