Eelhooldusaine Pre- treatment + Repair & Protect 200ml Rikutud, värvitud ja triibutatud juustele. KEEMILISE LOKI VEDELIKUD Hydrowave-tehnoloogia sisaldab Aloe Verat Classic 0,1,2 1000ml Glamour Wave 0,1,2,3 80ml Creative Gel 1,2 50ml Creative Fluid 1,2 500ml KINNITI Neutralizer 1000ml Neutralizer + 1000ml Hooldavam, rikutud ja töödeldud juustele. Kinnitite mõjuaeg on 5+5 minutit. Natural Styling Classic 0,1,2 Hydrowave - tehnoloogia ja hüdrolüüsitud keratiin. Keratiini osakesed, mis on sarnased juukse keratiiniga on väikesed ja tungivad sügavale juuksestruktuuri ja tugevdavad juuksekarva. Klassikaline leeliseline lokivedelik Lokivedelik 0 ja 1 : eelhoolduseks kasutame Pre- treatment Balance'it ja kinnititest kasutame Neutralizerit. Lokivedelik 2 : Eelhoolduseks kasutame Pre- treatment Balance+ Repair&Protect ning kinnitiks Neutralizer+. Lokivedelik 0 terve või klaasjas juus. 20 minutit lisasoojuseta 10 minutit kilemütsi ja 45°C lisasoojusega
erepunast värvi; sidumatta olekus on ta slillakas-sinine. Joonisel 4.3. on näha hemoglobiini kvaternaarstruktuuri mudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.3. 4.4. Struktuurne: valgud on biomembraanide, tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte, küünte, karvade, juuste, sulgede ja nukleosoomide ehituskomponendid. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (Zilmer jt 2001). Keratiin on struktuurse funktsiooni ere näide, olles nahast välja kasvavate struktuuride koostisosaks. Keratiini on kahte tüüpi: -keratiin ja -keratiin. -keratiini leidub näiteks imetajate karvades( ka juustes), küüntes, sarvedes ja sõrgades. -keratiini leidub näiteks roomajate küüntes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn). Joonisel 4.4 on näha keratiini mikroskoopilisi kiude raku sees. Joonis 4.4. 12 4.5. Puhvrifunktsioon: tänu polüelektrolüütsusele võivad valgud funktsioneeruda puhvritena
..lk 20 7. Wella.....................................................................................lk 21-22 8. KC-proffesionaal...................................................................lk 23-26 Goldwell Goldwell System 2 Pre Curl eelhooldusaine Blondeeritud, värvitud või kuivadele juustele Inter Curl vahehooldus Pihustada igale rullile ühepalju, 3 minutit mõjuaeg Apres Curl järelhooldus Tugevndab juuste keratiini, sulgeb soomuskihi, neutraliseerib keemilise loki. Mõjuaeg 3 min, loputada maha System waving Gel- geellokivedelik System waving Gel Juurelokk Juuste pikkus max 10 cm Meestele keemilise loki tegemiseks Mõjuaeg max 15 min Kinniti TOPform fix Keemilise loki vedelikud TOPform Evolution Vitensity Texturizer Goldwell TOPform Leeliseline lokivedelik Pikkadele juustele ei soovitata lokki teha 500 ml TOPformFix 1:1 ( 50ml + 50ml sooja vett), kinniti. 1000 ml. Mõjuaeg 5+5 min
kaks korda nädalas Bioetyc koorijaga. Saadud tulemuse säilitamiseks jätka peale kuuri tselluliiditoodete kasutamist nt. Bioetyc Roll-on tselluliidi seerumit või 24h tselluliidikreemi. Pakend: 200 ml DKS BIO Shampoon bioaktiivse orgaanilise Aloe Vera ja Karite võiga Kellele: DKS BIO Shampoon sobib sulle, kui eelistad looduslikku ja parabeenivaba shampooni juuste pesemiseks. Toime: Stimuleerib peanahka ja juuste kasvu, kaitseb juukse keratiini kihti. Jätab juuksed pehmeks ja kergesti kammitavaks. Kuidas: Parabeenide ja lõhnainete asemel sisaldab see shampoon orgaanilisi taimeekstrakte. Pakend: 300 ml DKS BIO Juuksepalsam bioaktiivse orgaanilise Aloe Vera ja Karite võiga Kellele: DKS BIO Shampoon sobib sulle, kui eelistad looduslikku ja parabeenivaba palsamit juuste hooldamiseks. Toime: Stimuleerib peanahka ja juuste kasvu, kaitseb juukse keratiini kihti. Jätab juuksed pehmeks ja kergesti kammitavaks.
Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spinosum ja basaalkiht stratum basale, mis on vastu basaalmembraani. Sarvkiht koosneb sarvestunud e. tuuma kaotanud rakkude kihtidest. Sarvkihi pindmised rakud vahetuvad pidevalt. Asemele nihkuvad alumised uued rakud. Samal ajal koguneb neisse väävlirikast valku keratiini. (Roosalu 2006 : 241). Epidermise uuenemine algab basaalkihist, kus toimub hulgaliselt mitoose. Edasi nihkuvad rakud ülespoole läbi oga-, ja sõmerkihi lõpetades sarvkihis. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest: ogakiht on 5-10 raku paksune. Tüvirakud sisaldavad keratiinfilamente, mis moodustavad keratiinfibrille. Keratiinid jaotatakse: I tüüpi (happelised) ja II tüüpi (neutraalsed-aluselised).
leebet töötlemist. Pikkade juuste puhul võtab sirgendamine salongis aega ligikaudu kolm tundi. Juuste keemilise sirgendamise puhul püsib tulemus olenevalt juuste struktuurist 3-4 kuud, hiljem on võimalik sirgendada ka lihtsalt väljakasvu. Samuti on väga populaarne sirgendada vaid teatud juukseosad, mis kipuvad kahused ja turritavad olema, näiteks tukaosa. Oluline on teada, et teenus ei sobi tugevalt blondeeritud juustele ** Keratiini hooldus Lisse Design sirgestava keratiinteraapia abil saab muuta kahjustunud, töödeldud või lihtsalt kahused juuksed naturaalselt kauniks, siledaks ja sirgeks. Teraapias on ühendatud kaks meetodit – juukseid taastav keratiinteraapia ja sirgestamine. Efekt püsib kuni kolm kuud (kaob astmeliselt 2-3 kuu jooksul). Naturaalsed värvimata juuksed püsivad sirged ja lokivabad kuni 2 kuud (pesu 2-3 korda nädalas)
süntees. 3 Testosteroon on mehele sama kui naisele (a) luteiniseeriv hormoon, (b) progesteroon, (c) östrogeen, (d) prolaktiin. Arenevad sootunnused. 4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist
RA haigestumus · Sooline erinevus · Östrogeen TNF RA patogenees · Autoimmuunhaigus, võtmeprobleem T- lümfotsüütide tolerantsuse düsregulatsioon · Autoantikehade teke aastaid enne artriidi avaldumist · Anti-CCP (antibodies to cyclic citrullinated peptides) filagriini, keratiini, fibrinogeeni, vimentiini vastu · RF (rheumatoid factor) IgG vastu · 75% IgM · Sünoviaalkest hüpertrofeerub, tekib pannus granulomatoosne kude, mis on tekitatud fibroblastide proliferatsioonist ja milles on arvukalt põletikuliste rakkude infiltraatidega ümbritsetud väikesi veresooni. · Luu kahjustus kujuneb hiljem RA kliiniline pilt
produktsiooni ja neoantigeenide moodustamist. See omakorda viib immuunsüsteemi tasakaalust välja ja võib olla autoimmuunhaiguse põhjustajaks. (Bizikova et al., 2014a) Samuti on potentsiaalne PFi mõjutav keskkonnategur UV-kiirgus. On leitud et PFi haigestumine on intensiivsev suvel ja vähem esinev talveperioodil. (Tater et al., 2010) Naha epidermis toimib välismõjude vastase kaitsekihina, seda aitavad koos hoida keratinotsüüdid. Need keratiini filamendid osalevad epiteeli rakkudevahelistes rakukontaktides (desmosoomid) ja kontaktides basaalmembraaniga (hemidesmosoomid). (Aunapuu., 2016) Haigust põhjustavad IgG autoantikehad, mis tekivad naha basaalmembraani normaalsete komponentide desmogleiin 1 ja 3 vastu, mistõttu epidermises katkevad keratinotsüütide vahelised seosed ning tagajärjeks on laiaulatuslike villide ja erosioonide teke limaskestadel ja nahal
Parkinsoni tõve puhul koguneb närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne moodustumine sarvestuvas epiteelis. Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise töö korral Patoloogiliselt esineb papilloomides või nahasarves. Kaasasündinud haigus ihtüoos ehk soomustõbi. Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad
Juuksekarv koosneb Loomulikku pigmenti, mis määrab juuste kolmest kihist, värvi, toodavad spetsiifilised rakud, mida millest kõige keskel nimetatakse melanotsüütideks ja mis asub keratiini- asuvad juuksesibula piirkonnas. rakkudest koosnev Toodetud melaniin ladustatakse korteksi medulla. Seda rakkude hulka keratiniseerumisprotsessis, ümbritseb paksem mis annab juustele värvi. On olemas kolme
- KASVUKIHI rakkudel - paljunemisvõime, mille arvel toimub EPIDERMISE KÕIKIDE KIHTIDE UUENEMINE * nahk uueneb 26-28 päevaga 3. SÕMERKIHT * keratohüaliini sõmerad 4. LÄIKEKIHT * keratohüaliinist moodustunud aine - eleidiin - sõmerkihi ja läikekihi rakud annavad sarvkihile tugevuse ja läike 5. SARVKIHT * kõige pindmisem * plaadikujulistest sarvestunud keratiini sis rakkudest - pindmised rakud KETUD eemladuvad ja asendatakse sügavamal asuvate rakkudega - samal ajal kasvukihis rakud paljunevad pidevalt * naha kõige pindmisem osa: 0,1-3mm * veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) * epidermises pidev rakkude uuenemine * välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained.
Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehl makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, kor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja
Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse. Struktuurne: valgud on biomembraanide, tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte, küünte, karvade, juuste, sulgede ja nukleosoomide ehituskomponendid. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate. Keratiin on struktuurse funktsiooni ere näide, olles nahast välja kasvavate struktuuride koostisosaks. Keratiini on kahte tüüpi: - keratiin ja -keratiin. -keratiini leidub näiteks imetajate karvades (ka juustes), küüntes, sarvedes ja sõrgades. -keratiini leidub näiteks roomajate küünistes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn). Kaitsefunktsiooni omava raku näiteks võib tuua fibrinogeeni, mis ringleb veres ja on põhiaineks vereklombi tekkimiseks verehüübimisprotsessis. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid
takistamine · kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil · jääkainete eritamine uurea jt higi abil · D vitamiini tootmine · neuroretseptsioon nahk on ka meeleelund Naha 3 kihti: 1. epidermis marrasknahk, koosneb peamiselt epiteeli rakkudest, selle all on basaalmembraan basaalkiht üks rakukiht basaalmembraanil, siin tekivad uued rakud ogakiht sees lamellaarkehakesed, algab keratiini süntees sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad läikekiht esineb ainult nn paksus nahas, surnud rakud, sees palju keratiini sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e
intermediaarsete filamentide valgud On juuste ja küünte põhikomponendiks Molekuli põhiosa moodustab pikk (300 ah) heeliks. Iga neljas aminohappejääk on hüdrofoobse kõrvalahelaga. Moodustub spiraalselt mööda heeliksi külge kulgev hüdrofoobne triip Kaks heeliksit keerduvad teineteise ümber Keratiini filamendid võivad olla omavahel disulfiidsildade kaudu ristseotud Erinevates kudedes on ristseotuse ulatus erinev Fibroiin Korduvjärjestus: [GlyAlaGlyAlaGlySerGlyAlaAlaGly(SerGlyAlaGlyAlaGly)8] Valdavalt leht Ligikaudu iga teine ah on Gly ja vahel paikneb, kas Ala või
1 Kinniti 1.1.1 Ewald C:ehko Universal Fixative Lotion 1+1 Sobib kõikide Ewald'i lokivedelikega. 1.2 Lokivedelik 1.2.1 Universalformer lotion · Klassikaline leeliseline lokivedelik · F- raskesti alluvatele juustele · N- normaalsetele juustele · G- keemiliselt töödeldud juustele · Mõjuaeg 5- 25 minutit · Lokivedeliku maha loputamise aeg 1.2.2 Universal fixierer 1+1 · Vesinikperoksiid · Mandliproteiin- tugevdab juukseid · Keratiini kaitse · Kasutamine: · 25ml +25 ml · Mõjuaeg: 10+5 minutit 1.2.3 Termo Wave · Termolokivedelik · Portsjon karp: · Lokivedelik mandliproteiiniga 57 ml · Aktivaator 18 ml · Termolokivedelik · Intensiv normaalsetele juustele · Sensitiv õhukestele juustele · Lokivedeliku mõjuaeg · Intensiv normaalsetele juustele ja raskesti lokki jäävatele juustele 10-20 min · Sensitiv õhukestele juustele või värvitud juustele 5-10 min 1.3 Töötlusaine 1.3
mikrofloora kujunemisega. Näiteks võib toksilie erüteem tekkida seoses mikroorganismide (b-grupi stafülokokkide jne) kolonisatsiooniga nahale. Lööve ei ole lapsele ohtlik ja see kaob iseenesest, ilma ravita tavaliselt nädala jooksul. Miilium Miiliumeid esineb ligikaud 40% vastsündinutest. Lapse ninalt ja põskedelt võib leida nahpinnast kõrgemid, 1 4 mm diameetriga valgeid täppe ehk miiliaid. Tegemist on keratiini sisaldava nahatsüstidega ja neid põhjustavad ebaküpsed, ummistunud rasunäärmed. Vastsündinutel esinevad miiliumid kaovad tavaliselt ilma ravita kahe kuni nelja nädala jooksul peale sündi. Lapsevanematele on oluline rõhutada, et tegemist ei ole aknega ning neid ei tohi pigistada. Pigistamine on lapsele valulik ja vigastatud nahk võib muutuda põletikuliseks. Naha hoolduses soovitada kasutada puhast vett, vältida tuleks rasvaseid kreeme ja õlisid. Harvem võib vastsündin nahalt
kasvamiseks toitu? 121. Mis tõstab karvad püsti külma Karvapüstitaja lihas ja hirmu korral? 122. Mis paneb karvad läikima (st Rasunäärmete sekreet võiab karvu)? Tihedalt üksteise peal asetsevad sarvestunud rakud, mis sisaldavad rohkesti tahket valkainet 123. Mis annab küüntele tugevuse? keratiini 124. Mis on küüne Kohas kus küünekeha läheb üle küünejuureks, seal on poolkuujas heledam osa, mis on küüne kasvamispiirkonnaks? kasvamise piirkond 125. Millist ärritust võtavad vastu 1. valu- 2. temperatuuri- 3. puuteärritusi nahas asuvad retseptorid? 126. Millises naha kihis paiknevad Marrasnaha (epidermise) süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis valu retseptorid?
jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba
3,6. N=p/h, kus n on monomeeri jääk, p on heeliksi samm ja h on heeliksi tõus. 49. Milline regulaarne vesinikside leiab kasutust valkude sekundaarstruktuuri stabiliseerimisel? >NH ··· O= Kuna vesiniksidemed ,,tahavad" paigutuda lineaarselt, peavad aatomid N-H...O = paiknema polüpeptiidses heeliksis ühel joonel. 50. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivam? Põhjendage. Alfa heeliks, sest nad sisaldavad alfa-keratiini filamente, mis on hästi venivad ja paindlikud. Kuid erinevates kudedes võib alfa-keratiin olla erineval määral tugevdatud. 51. Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte seinte ja imetajate kontide kohta) Juuste põhikomponendiks on alfa-keratiin. Ämblikuvõru põhikomponendiks on fibroiin. Veresoonte seintes on elastiin. Imetajate kontides on kollageen. 52
Selle kihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimubki epidermise kõikide kihtide uuenemine. * Sõmerkihti kuulub 3-4 rida võrdlemisi lamedaid rakke, mille tsütoplasmas leidub keratohüaliini sõmeraid. * Läikekiht koosneb lamedatest rakkudest, mille tuumad on lammutunud, aga tsütoplasma sisaldab keratohüaliinist moodustunud ainet - eleidiini. * Sarvkiht on epidermise kõige pindmisem kiht, koosneb plaadikujulistest sarvestunud keratiini sisaldavatest rakkudest. Epidermises toimub pidev rakkude uuenemine. Sarvkihi pindmised rakud - ketud - eemalduvad ja need asendatakse sügavamal asuvate rakkudega. Samaaegselt toimub kasvukihis rakkude paljunemine. Naha erinevates piirkondades ei ole epidermise kihid ühtlaselt arenenud. Näiteks jalataldadel ja peopesadel koosneb sarvkiht mitmekümnest rakkude reast, kuna pea on karvadega kaetud osas on ainult 2-3 rida rakke. Välissurve suurenemise korral muutub marrasknahk paksemaks.
Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes. IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) Keratiinid, neurofilamendid, tuuma lamiinid. Keratiinid on väga heterogeenne valkude perekond. Tuntakse üle 20 eri keratiini, mis esinevad inimese epiteelkudedes. Peale selle tuntakse vähemalt 8-t nn. tugevat keratiini, mis on iseloomulikud juustele ja küüntele. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid ning neutraalsed ja aluselised keratiinid. Neurofilamendid on philine tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides. Tuuma lamiinid (lamiinid A, B ja C) - neil on sarnane aminohappeline järjestus teiste intermediaarsete filamentide valkudega, kuid erinevad neist
Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on IF monomeerideks fibrillaarsed valgud, mis agregeeruvad külg-külje vastu üksteisega osaliselt kattudes. IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) Keratiinid, neurofilamendid, tuuma lamiinid. Keratiinid on väga heterogeenne valkude perekond. Tuntakse üle 20 eri keratiini, mis esinevad inimese epiteelkudedes. Peale selle tuntakse vähemalt 8-t nn. tugevat keratiini, mis on iseloomulikud juustele ja küüntele. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid ning neutraalsed ja aluselised keratiinid. Neurofilamendid on philine tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides. Tuuma lamiinid (lamiinid A, B ja C) - neil on sarnane
Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed. Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht
70-100% halli katvus Aktuaalsed toonid ka kõige nõudlikumale kliendile Sügavad kauapüsivad toonid, kordumatud nüansid Effektiivne hooldus, sära ja juuste pehmus Värvipalett koosneb 43 toonist · Essex Kreemvärv püsivärvimiseks ja toonimiseks Annab suurepärase läike, katab ka 100% hallid juuksed Hooldavad komponendid toidavad juukseid Sisaldab mesilasvaha, frutaponi ekstrakti, guaranaseemnete ja rohelise tee komplekse ning keratiini komplekse · Põhipaletis 74 tooni Annab eredaid, rikkalikke toone, suurepärase sära. 100% hallikatvus Segada 1:1, Essex 3, 6, 9 või 12% vesinikemulsiooniga või Essex 1,5% aktivaatoriga · 8 tooni S-OS spetsiaalses helendavas sarjas Võimaldab helendada juukseid kuni 4 astet andes samal ajal värvitooni Segada Essex 3,6, 9 või 12% vesinikemulsiooniga Retsept on 1:2 · 10 tooni Extra Red-ekstrapunased toonid
Munavalge 88,1 g 10,1 g 0,0 g 1,2 g 0,6 g Munakollane 48,8 g 16,4 g 32,9 g 0,2 g 0,7 g (Allikas : Poul Erner Andersen Introduktion til levnedsmiddelsteknologien”) Munakoor Munakoore sisepoolel on kaks kilet, mis on üksteise küljes kinni, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nad moodustavad õhuruumi. Välimise kile paksus on 48 mikromeetrit ja sisemisel 22 mikromeetrit. Need kiled koosnevad keratiini-nimelisest proteiinist. Munakoor on kõva ja pooridega, koosnedes kaltsiumist (98,2%), magneesiumist (0,9%) ja fosforist (0,9%) (fosfaadi kujul). Koore paksus sõltub kanatõust ja sööda koostisest. Koore pealispinnal on vetthülgav kile (1030 mikromeetrit), mis kaitseb muna sisu bakterite eest. Munavalge Munavalge koosneb vedel- ja tihekihtidest. Eri kihtide protsentuaalne suhe sõltub muna suurusest ja tootmistingimustest. Munavalge keemiline koostis: Proteiin 10,1 % Rasv 0,0 %
suurune nahasõlmeke, kus suurendusklaasi abil võib näha veresoonepõimikuid. Aastatega sõlmeke suureneb ja tema keskosa langeb sisse, moodustades hilisemas faasis kraatri. Nahal võib aastaid olla ka ketendav, selgete piirideta ala, millest hiljem areneb armkude meenutav tihend. Selle järel hakkab kujunema pindmine haavandumine. ( Labotkin 2004.) Lamerakuline vähkkasvaja (LRV) saab alguse naha epidermise keratotsüütidest (rakud, mis toodavad valku, keratiini) ja on pahaloomuline kasvaja nahal ning limaskestadel, võib tekkida ka keelele ja välissuguelunditele (Bogovski jt 1989). Vähist ohustatud gruppideks on 65-70 aastased, heledanahalised, sagedasti päikesekäes viibijad ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed. Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine. (Bogovski jt 1989.)
* hematoksüliin ja eosiin(HE) – kõige enam kasutatud histoloogiliste värvide kombinatsioon. Hematoksüliin värvib tuumad siniseks. Seondub hästi tuumavalkudega(arginiinrikaste histoonidega) kuid võivad värvuda ka mõned tsütoplasmavalgud. Eosiin värvib eosinofiilsed struktuurid, põhiliselt tsütoplasmas, erinevat tooni punaseks, roosaks või oranziks. *Massoni trikroom – sobib hästi rakkude eristamiseks ümbritsevast rakuvaheainest. -ECM -Keratiini ja lihaskiud värvuvad punaseks, kollageen siniseks või roheliseks -Tsütoplasma helepunane v roosa -Tuumad varieeruvad pruunist kuni mustani *Heidenhaini hematoksüliin – toob esile ristivöödilisuse skeletilihasrakkudes *Giemsa värvid(verevärvinguks)- koosneb metüleensinisest, eosinist ja asuur B-st. *Kulla või hõbedaga impregneerimine Cajali meetod Embrüonaalne histogenees.Kudede geneesil rajanev kudede süsteem. Morfoloogilis-füsioloogiline süsteem
peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on
peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on
Juuksekarv jaguneb nahast väljaulatuvaks tüvikuks ja nahas asuvaks juureks. Juure alumises otsas asub juuksesibul, milles toimub juuksekarva kasv (rakkude paljunemine). Sibula sees asuvas näsas on veresooned, mis toidavad juuksekarva. Karva peamine osa säsi koosneb värtnakujulistest rakkudest. Rakud koosnevad kiukimpudest ehk makrofibrillidest, need omakorda peenematest kimpudest mikrofibrillidest, mis on moodustunud keratiini molekulidest. Rakkude vahel on liimitaoline aine. Säsi määrab juuste tugevuse ja kvaliteedi, koor juuste läike. Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2. Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja
*Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole. *Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. 158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse
Sellisel juhul tuleb kasvajale uuesti läbi viia ravi. Kellel on see varem olnud on risk suurem edaspidiseks vähi tekkeks. Need patsiendid peaksid end eriti hoolikalt jälgima nahamuutuste koha pealt ja kahtlusel arsti poole pöörduma. Mida varem kasvaja avastatakse, seda suurem on ravi ja paranemise tõenäosus. Peamine on naha kaitsmine päikesekiirguse eest igal aastaajal. (derma.ee 23.02.09) 4.2 Lamerakk-kartsinoom (LK) LK on epiteliaalsete keratinotsüütide (rakud mis toodavad valku, keratiini) pahaloomuline kasvaja nahal ja limaskestadel. Lamerakk-kartsinoom on kergesti ravitav, kui seda varakult 17 avastada. See on suuteline levima rohkem kui basaalrakk-kartsinoom. LK esineb ühel kujul järgmiselt: (derma.ee 23.02.2009) · kindel punane mügar näos, huultel, kõrvadel, kaelal, kätevartel või käelabadel;
Üldiselt hävib suurem osa mikroorganismidest külmas ja kuivas. Mõnel juhul toimivad kuumus ja valgus steriliseerivana. Sellest lähtuvalt on kiudude puhul hinnatud omadus nende ainete eemaldatavus kiust ehk kiu steriliseeritavus. Lisaks mikroorganismidele kahjustavad kiudusid kahjurputukad /moth resistant/. Koiliblikate tõugud ja mitmesugused mardikad kasutavad toiduks proteiinkiududes sisaldavat keratiini. Mõnel juhul söövad kahjurputukad ka viskoosi, atsetaati ja triatsetaati. Parim kaitse kahjustuste eest on kiudude õige valik. Kui tekstiili kasutatakse tingimustes, kus hallitus või mikroorganismid kahjustusi põhjustavad, siis tuleks valida sünteeskiududest materjal. Kui tegemist on segatud kiududega materjaliga, kus sünteeskiud esineb koos mõne loodusliku kiuga, siis võivad kangale ebasoodsates tingimustes siiski kahjustused tekkida loodusliku kiu sisalduse tõttu
RAVI/SOOVITUS Peaseene korral ei piisa tavaliselt ainult paiksetest vahenditest, kuna need ei suuda tungida efektiivselt juuksetüvesse, kus valdavalt asuvad haigustekitajad. Eduka ravi aluseks on suukaudsed ravimid. KAS ON NAKKAV? Kuna tegemis on seenega, siis on see nakkushaigus. Miilium Miilium on miniatuurne marrasnaha tsüst, mis sisaldab keratiini, peamist naharakkude koostisainet. Selle diameeter on 1 - 2 mm. Tsüst paikneb tavaliselt laugudel, otsmikul ja põskedel. Enamasti on neid hulgaliselt. Tsüst tekib tervele kohale tavaliselt traumade foonil (päikesepõletus, dermaabrasioon). RAVI/SOOVITUS saab eemaldada kosmeetiku juures KAS ON NAKKAV? Miilium on rasukogu, seega see ei ole nakkav. MIS VAHE ON TEDRETÄHTEDEL JA LENTIIGOL
Perifeerses närvisüsteemis tagavad sama müeliini tootmise ülesande Schwanni rakud. Mikrogliia rakud on teistest gliiarakkudest väiksemad. Nad on piklikud väheste hargnevate jätketega rakud. Mikrogliotsüüdid on kesknärvisüsteemi makrofaagideks. 14. Epidermise kihid Epidermis koosneb 4 kihist, kuid peopesade ja jalataldade epidermisel on veel läikekiht. 1. Sarvkiht (stratum corneum) - pindmine sarvestunud rakude kiht, raku tuum on hävinud, tsütoplasmas hulgaliselt keratiini. 2. Läikekiht (stratum lucidum) 3. Sõmerkiht (stratum granulosum) - piklikud, hävivate tuumadega rakud, mis sisaldavad keratohüaliini sõmeraid. 4. Ogakiht (stratum spinosum) - väikeste ogataoliste jätketega hulknurksete rakkude kiht. 5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused Bronhi sein on kolmekestaline. 1) Valendikupoolseks kestaks on limaskest
- IF on heteropolümeerid, s.t. et polümeeri koostises on erinevat tüüpi monomeere. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid seevastu on alati homopolümeerid (koosnevad ühesugustest monomeeridest) IF koosseisus olevad valgud klassifitseeritakse 4 gruppi: Keratiinid On väga heterogeenne valkude perekond. Tsütokeratiine jaotatakse 2-ks alagrupiks: happelised keratiinid neutraalsed ja aluselised keratiinid Keratiini filamendid on alati heteropolümeerid, mis koosnevad erinevatest monomeeridest. Aktiini filamendid ja mikrotuubulid olid homopolümeerid, mis koosnesid ühesugustest monomeeridest. Kōige varieeruvama keratiinide komplektiga on nahk. Neurofilamentide valgud. (NF-L, NF-M, NF-H). Neurofilamendid on pōhiline tsütoskeleti komponent närvirakkude aksonites ja dendriitides. Tuuma lamiinid. Lamiinid A, B, ja C.
millest suur osa on ekspresseeritud nahas. Denisova inimese ja kaasaegsete inimeste genoomijärjestuste võrdlemisel tuvastati 129 fikseerunud mittesünonüümset mutatsiooni evolutsiooniliselt uute alleelidega inimesel. 10 geeni, milles on 2 fikseerunud mitte-sünonüümset mutatsiooni. Geenisiire neantertallaselt ja Denisova inimeselt anatoomiliselt moodsale inimesele – neantertallaselt pärit alleelid on sagedasti geenides, mis osalevad keratiini filamentide moodustumisel. Tiibetlastel esineb alleel, mis on pärit Denisova inimeselt, transkriptsioonigaktorit kodeeriv geen, mis on aktiivne hapnikuvaeguse korral.
· Nüüdseks on selgunud, et limaskesta kurrustik sisaldab rohkesti leukotsüüte (eriti lümfotsüüte), mis suurendavad organismi resistentsust piimaurke näärmeossa sattuvate haigustekitajate vastu. · Nisajuha lõpeb seda sulgeva rõngaslihase ehk nisasfinkteriga. · See väldib piim valgumist piimaurke nisaosast välja ja takistab võõrmikrofloora sissepääsu. · Täiendavalt täidab samu ülesandeid nisakanalisse limaskesta epiteelirakkudest moodustuv keratiini kiht. · Kui keratiini moodustumine lakkab, siis suureneb oluliselt mastiiti haigestumise oht. Udara viimasüsteem · 1 alveoolid ja sagarikud, 2 alveoolide sagar, 3 sagaratesisene juha, 4 sagaratevaheline juha, 5 piimaurke näärmeosa, 6 piimaurke nisaosa, 7 ringkurd, 8 Fürstenbergi rosett, 9 nisajuha ja seda sulgev sfinkter, 10 nisasein, 11 nisabaas, 12 nisatipp Piima süntees
välimine kiht moodustab ajutise peridermise ja sisemine kiht basaalkihi (sisaldab epidermaalseid tüvirakke) 40 Alates 3. kuust kolmekihiline: peridermaalsed rakud, vahelmised rakud ja mitootiliselt aktiivsed basaalsed rakud Hiljem mitmekihiline epidermis. Peridermise rakud lähevad apoptoosi ja eralduvad amnioni vedelikku Basaalkihis teevad rakud läbi asümmeetrilise jagunemise (tüvirakk ja kerationotsüüt, toodab sarvainet -keratiini) Keratinotsüütide vananedes need lükatakse perifeeriasse, kus nad muutuvad metaboolselt ja transkriptsiooniliselt inaktiivseteks, rakud surevad, tekib keratiini sisaldav sarvkest (marrasknaha pindmine osa) – barjäär mikroobidele, tolmule ja veele jmt 70. Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? Ektodermaalsed plakoodid on pinnaektodermi rakkude kogumikud (paksendid) Kraniaalsed sensoorsed plakoodid: haiste (nina), kuulde (sisekõrv),
Seedetrakti algusosas, (suuõõnes ja söögitorus) ning lõpuosas (aanuses), suguteedes, katab silma sarvkesta Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel e epidermis koosneb enamasti neljast kihist, kuid mõnes piirkonnas sisaldab lisaks veel ka läikekihti, mis muudab teda eriti tugevaks Sarvkiht – pindmine sarvestunud rakude kiht, rakkudel tuum hävinud, tsütoplasma sisaldab hulgaliselt keratiini Läikekiht – tugevalt värvunud riba, selles kihis ei ole rakud eristatavad Sõmerkiht – piklikud, hävivate tuumadega rakud, rakkude tsütoplasma sisaldab keratohüaliini sõmeraid Ogakiht – hulknurksed väikeste ogataoliste jätketega rakkude kiht Basaalkiht – prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil Naha pinnal, ninapeeglis, seedekanali algusosad, küüned, kapjad, sõrgad Transitoorne epiteel
anaeroobid. (Pseudomonas, Nitrosomonas, Rhizobium, Bradyrhizobium, Chromatium, purpursed mittevvlibakterid) Rohelised vvlibakterid -anaeroobsed fotolitotroofid, kasutavad S0 vi H2S elektronidoonorina Suure G+C sisaldusega G+ liigid -aktinomtseedid. Aktinomtseedid on kemoorganotroofsed filamente moodustavad bakterid. Enamik mullast isoleeritud aktinomtseete on streptomtseedid, kes suudavad lagundada ligniini, kitiini, pektiini, keratiini, huumusainet. Aktinomtseetide hulka kuuluvad ka perekond Frankia liigid. Madala G+C sisaldusega liigid-sporogeensed batsillid. Bacillus (aeroobne, katalaaspositiivne) ja G+ Clostridium (anaeroobne, katalaasnegatiivne). Tsanobakterid- obligaatsed fototroofid, esinevad herakulistena, kolooniatena, filamentidena. Enamik baktereid mullas on organotroofid ja phiosa orgaanilisest ainest lisandub mulda taime juurte vi taimejnuste kujul.
annaabi.ee 
