Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kelleks tahan saada Hanson 4a klass Ei ole mina veel mõelnud sellele, et kelleks ma saada tahan. Praegu käin alles neljandas klassis ja huvitatud olen ainult jalgpallist. Ise arvan, et kui jalgpallurina minul häid saavutusi saamaks elukutseliseks jalgpalluriks ei tule siis esimese ametina torkab minule pähe politseiniku amet. Selleks et saada politseinikuks tuleb algul lõpetada gümnaasium. Arvan, et selle elukutse tarvis pean õppima kõike mida gümnaasiumis õpetatakse. Politseinik peab palju suhtlema inimestega, seega peab eiriti palju õppima võõrkeeli, et tööalaselt suhelda ka välismaalastega ja vanemate korrutamise järgi ei jookse ühegi võõrkeele oskus mööda külgi maha. Põhilisteks võõrkeelteks on vene keel, soom...
Kelleks ma tahan saada? See küsimus "kelleks ma tahan saada" on piinanud mind juba mitu aastat. Juba lapsena esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui keegi küsib, "kelleks sa saada tahad?", ei oska ma sellele küsimusele vastata. Ma olen nii kaua juba elanud ja seni pole ükski amet mind kõnetanud. Mind ümbritseb ni...
Kelleks ja miks tahan saada ? Igal inimesel on temale endale mõeldud karjäär. Üks tahab saada politseiks, teine aga juuksuriks. Huvid on erinevad ja sellest tulenevad ka karjääri erinevused. Kelleks tahan aga mina saada ? Raske on valida endale ametid , aga olen mõelnud juuksuri peale . Mulle meeldib hoolitseda välimuse eest , mitte ainult enda , vaid ka teiste. Ilu tõstab enesekindlust ja mulle meeldib teiste enesekindlust tõsta. Iga inimene tahab olla ilus ja mul on väga hea meel , kui ma saan teda selles osas aidata. Samas ma tean , et ei ole kõik see nii kerge. Ma pean läbima keskkooli . Keemia ja käeline töö peavad sammuti head olema. Loodan ,et saan need tehtud , sest mulle meeldib inimesi ilusaks teha ja neid aidata. Ennem kui ma tõesti teen viimase otsuse , pean ma mõtlema , kas mulle ikka sobib see töö. Juuksuri töö pole iga päev üks ja sama , mis mulle sobib väga hästi . Ma pole püsiv inimene,mulle meeldib proovida uusi as...
Tõekspidamised lasteaiaõpetajana Iga inimene on andekas omamoodi, kuid avastada seda annet pole kerge. Kelleks saada? See küsimus kerkib varem või hiljem iga inimese ette. Ühest saab luuletaja, teisest füüsik, kolmandast kirurg, aga mina tahan saada lasteaiaõpetajaks. Kasvataja, pedagoog, juhendaja see pole elukutse, vaid pigem kutsumus. Igaüks ei saa ju geniaalseks kunstnikuks, kuulsaks muusikuks või näitlejaks. Samuti ei saa igaühest tõeline õpetaja. Lasteaiaõpetaja on eriline elukutse, isegi mõnes mõttes unikaalne: väga suur väljakutse ootab mind. Selle pärast ka suur vastutus ja suur armastus. Ma arvan, et minu poolt valitud eriala tähtsaim omadus on just nimelt armastus: armastus laste vastu, sest vaevalt saab ilma selleta Õpetajaks; armastus elu vastu, sest ilma optimismita pole lasteaias midagi teha; armastus töö vastu, sest õpetaja töö nõuab igapäevast järjekindlat tööd. On vaja palju jõudu s...
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga ...
MINU UNISTUSTE KOOL Minu unistuste kool võiks olla suur maja ,millel kõik seinad on klaasist. See kool on eesti suurim. Seal sees võiksid olla treppide asemel liftid. Vahetunnid võiksid olla palju pikemad ja klassi ruumid suuremad ,et oleks rohkem ruumi sest siis saab palju paremini tunnitööd teha.Koolimajas sees ei käida jala, igal õpilasel on kaherattaline liikumis masin mis sõidab siis kui sinna peale minna ja sisestad mis klassi minna tahan, see liigub kindlat rada pidi ja reageeri teiste masinate peale, et ei juhtuks kokku põrkeid, selle ees on kinnitatud korv kuhu saab panna asju ja see käib koodiga lahti.Iga klassi ees on parkla kuhu saab need masinad ära panna.Igal korusel on üks klass.Ühes maja küljes on kolm suurt lifti kugu mahub sisse 50. inimest koos masinatega. Veel on igal õpilasel nii suur kapp kuhu mahub see masin ja riided ära.Minu unistuste koolis saab õppida kõikki aineid.Ei ole mingeid kindl...
Mida tähendab mulle õppimine 9. klassis? 9. klass on põhikooli lõpuklass, see on viimane kohustuslik kooliaasta. Üheksandat klassi peavad õpetajad kooli üheks kõige tähtsamaks klassiks, sest siis peab õpilane tegema otsuseid, mis mõjutavad oluliselt tema haridust ja tulevikku. Õppeedukus on 9-ndas klassis minu jaoks väga oluline, sest kes meist ei tahaks endale head lõputunnistust ja soovitud gümnaasiumikohta? Põhikooli lõpuklass on pöördepunktiks kogu kooliaastale, sest see eraldab õpilased, kes tahavad õppida, nendest, kes seda ei taha. 9-nda klassi õppeedukus on tähtis ka gümnaasiumi katsete jaoks. 9. klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud ...
1. ? Mis koolis sa õpid? 2. ? ? Milline see kool on? Kus asub? 3. ? Mitu aastat oled siin õppinud? 4. ? Mis klassis käid? 5. ? Milline sinu klass on? 6. ? ? Kuidas sa õpid? Millised ained meeldivad? 7. ? Millal sa lõpetad põhikooli? 8. ? ? Mida hakkad edasi tegema? Kus hakkad edasi õppima? 9. ? ? Kas tahad omandada kõrghariduse? Miks? 10. ? Millised elukutsed sulle meeldivad? 11. ? Kelleks tahad saada? 12. ? Kus sa tahad töötada? A: , , , ? ( tere, pole ammu näinud, kuidas läinud on, mis koolis sa õpid?) B: , , , .(tere, tere, pole ammu näinud jah, minul läheb hästi. Vahetasin kooli, nüüd käin Tallinna Tehnikagümnaasiumis.) A: ? ? (Milline kool see on? Kus see asub?) B: 187, ? ?(see asub mustamäel Sõpruse pst 187, aga mis me siin minust räägime, räägi parem, kuidas sinul läheb? Kas käid ikka sama koolis?) A: , , . ?(ei, läksin kaks aas...
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk tahtis saada kirjanikuks juba väikese poisina. Tema arust oli tobe öelda väiksena: ,,Mina tahan saada kirjanikuks". Sest kõik teised tavalised poisid tahtsid saada auto- juhiks, tuletõrjujaks, arstiks jne. Need on kõik tavalised ametid. Kui tema käest küsiti ,,Kelleks sa saada tahad" väiksena, siis tema alati vastas ,,Mina ei tea." Tema arust on tore olla kirjanik selle pärast, et raamatusse sa ei pea kirjutama seda, mis tegelikult olemas on, raamatut kirjutades las sinu fantaasia lendab. Tal ei ole see kirjaniku olemine ka ainult üks lust ja lõbu, sest arvuti taga istumine ja jutu kirjutamine on küll üks tüütu tegevus. Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige.
JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab selgelt tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem il...
Minu unistuste elukutse Minu unistuste elukutse on saada näitlejaks. Ma tahaks olla vähemalt natuke kuulus näitleja, sest siis keegi ei räägi liiga palju sinust ajalehes. ma tahaks, et ma ajaks inimesi naerma või ültsegi ma tahaks, et inimesed tuneks rõõmu mida ma teeks siis. Kui ma tahan näitlejaks saada siis minu eesmärgid on: käia näitlemis ringides, kuulata seal mida teha tuleb, õppida tekste pähe mida antakse jne. Näitleja peab oskama hästi näidelda. Kui ma saaks näitlejaks siis ma käiks reisitel, teeks kas või oma videosid ja annetaks nendele raha kellel vaja. Näitleja saab head palka tall peab olema veel inimesi kes on tema partnerid kes aitavad tal arentada oskusi kuidas veel näidelda. Ma näitleks ka koos teistega ja teeks videosid kui mõni kord vaja. Minu põhi mõte on telekasse saada. See ongi põhi mõtteliselt kelleks ma tahaks saada, ja mida ma teeks kui ma näitleja oleks ja, et ma oleks natuke kuulus. ...
. Täna on sinu homme. Tere! Austatud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Regina. Minu kõne eesmärgiks on motiveerida teid mõtlema oma tuleviku peale. Üks lihtne küsimus. Mida sa tahad? Lihtne küsimus, aga just see küsimus millele enamus noortest ei oska vastata. Kelleks sa tahad saada? Mida sa tahad saavutada? Millist ümbruskonda sa soovid endale? Millist tööd sa tahad tulevikus teha? See kõik on sinu otsustada. Me kõik tahame olla õnnelikud, aga kas saab olla õnnelik, elades mitte nii nagu tahad, tegeledes sellega, mis tegelikult ei meeldi. Kahjuks enamus ei tea, mida nad tahavad teha. Kui sa tahad, et su elu muutuks, siis pead sina ise muutuma. Kui sa tahad, et su elu muutus paremaks, siis pead sina ise muutuma paremaks. Millist eesmärki sa tahad endale saavutada? Mida sa soovid? Selgus on jõud. Mida täpsemalt ja selgemalt sa saad aru, mida sa tahad, seda kiiremini su aju viib sinu eesmärgini. Kunagi öeldi ,...
Enesehinnang ettevõtjana Tänapäeval on igal inimesel valik – kelleks sa tahad saada? Kas olla palgatööline või saada ettevõtte juhatajaks? Ettevõtjaks hakkamiseks on palju plusse ja miinuseid. Ettevõtte loomiseks peab inimene seda väga soovima ja tegema oma tööd täie pühendumusega. Analüüsides oma iseloomu testide abil, ma ei saa öelda, et mul on ettevõtlik vaim. Edukas ettevõtja on julge, aktiivne, silmapaistav inimene, kes ei karda oma arvamusi avaldada - aga ma olen teistsugune. Tihti ma eelistan olla üksinda ja töötada vaikuses. Mulle ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis ja minu jaoks pole lihtne uute inimestega tutvuda. Ma ei usu iseendasse, tihti kahtlen tehtud valikutes ja otsustest. Samuti mul on raske lahkuda paljude harjumustest, sellepärast võimalus muuta oma igapäeva elu ei ole mulle oluliseks motivaatoriks oma ettevõtte rajamiseks. Teiselt poolt, mul on ka iseloomujooned, mis võivad aidata ...
Hea on olla 16-aastane Kui ma olin väike, tahtsin olla alati suur ja tark Nüüd olen kasvanud suureks ja ka tarkust ja oskusi on kogunenud üksjagu, kuid vahel on tunne, et tahaks olla hoopis pisike nagu lapsena. Kes ma siis olen kas suur või väike? Täna tunnen, et olen just praegu kõige paremas vanuses. Hea on olla kuueteist aastane. See on iga, kus lapsepõlv hakkab seljataha jääma. Ulakused, mängud ja muud vembud on jäänud tahaplaanile. Olen muutunud tõsisemaks ja arukamaks. Tunnen, et olen muutunud palju vastutustundlikumaks ja ka iseseisvamaks. Keegi ei küsi enam, kas on õpitud- mind ei kohelda enam kui last. See annab julguse ise otsustada ja vastutada, pannes ise endale kohustused. Kuusteist on just see iga, kus täiskasvanuks saamiseni on veel paar aastat aega. See on just aeg, kus hakata mõtlema, kuhu edasi. Mis elu ootab mind ees, milliseks oma elu ise kujundan. See on aeg, kus tuleb hakata endale küs...
Kas olete kunangi mõelnud oma tulevikule, et mida ma nüüd peale hakkan? Kuhu ma suundun? Millised on mu eesmärgid? Mida ma elult soovin? Paar aastat tagasi needsamad küsimused vallutasid mu pea. Mõtlesin neile tihedamini, kui ilm muutus. Aga kui tihti mõtled sina neile samadele küsimustele? Või millal sa viimati mõtlesid neile? Millise emotsiooni need sinus esile kutsusid? Need jubedalt kõlavad küsimused hirmutavad alati, kui nendega silmitsi seista. Neid aga ei tasu karta. See kõik on tulevik. Sõna tulevik - see on midagi suurt ja põnevat ja uut, mida me elame läbi iga sekund. See möödub kiiremini, kui me arvata oskaksime. Seepärast ei tasu jääda käed rüpes vaatama, vaid tuleb hakata tegutsema. Isegi kui sa ei tea, mida edasi teha, siis tuleb olla avatud kõigele, mis sind ümbritseb. Ettevõtmised, sündmused, kuulutused, sinu huvid, miskit mis köidab su tähelepanu kas või natukenegi. Sa ei tea kunangi, kui suurt kasu...
10. 1. Kuidas on teie eesnimi? Minu eesnimi on... ? ......... 2. Kuidas on teie perekonnanimi? Minu perekonnanimi on... ? ...... 3. Mis on teie isanimi? Minu isanimi on... ? ..... 4. Kui vana te olete? Ma olen ...aastane. ? 16/17 . 5. Milline on teie kodakondsus? Mul on Eesti kodakondsus. . . 6. Kus te elate? Ma elan Eestis. ? . 7. Missugune on teie kodune aardess? Minu aadress on... ? : // / //, ....., ....., . 8. Missugune on teie elektronposti aadress? Minu e-mail on... ? -: tuut 9. Kuidas võib teiega ühendust saada? ? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11. Nimetage oma sugulasi. Minu sugulased on: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, tädi, onu, tädipoeg, onutütar, ristivanemad. . : , , , , , , , , , , . 12. Mis koolis te õpite? Ma õpin Lähte Ühisgümnaasiu...
Minu tuleviku plaanid Austatud kuulajaid. Mina olen ... . Ma räägin teemal ,,Minu tuleviku plaanid". Küsimused esitage pärast esinemist. Minu tuleviku plaanid ameti osas on veel üsna ähmased ning mulle tundub, et mida vanemaks ma saanud olen, seda vähem ma tean, mis ametikohal ma töötada soovin. Pisikese tüdrukuna teadsin ma täpselt kelleks ma saada soovin- printsessiks, lauljaks, modelliks, näitlejaks, advokaadiks, laeva kapteniks ning neid ameteid oli veel ja veel. Nüüd olen vaid välja mõelnud mõned suunad või hägused ametid, mille suhtes ei ole ma absoluutselt kindel, kas need mulle ikkagi sobivad. Kuna ma olen loominguline inimene, kellele reaalained eriti ei istu, olen mõelnud ajakirjaniku ameti peale, kuna mulle meeldib väga kirjutada ning arutleda erinevatel teemadel, ka olen mõelnud näitlejaks saada, sest näitlemisega olen tegelenud mitmeid aastaid ning mulle väga meeldib seda teha. ...
Väärtused Mida väärtustavad tänapäeva noored ? Kas neile on tähtis hea perekond ja korralik kodu, kus hea elada kuni lõpetad kooli ja alustada oma elu või on tähtsad hoopis sõbrad ja nendega korda saadetud lollused ? Või mängivad peamist rolli üldse materiaalsed väärtused ja raha ? Mida neist väärtustan mina ? Tänapäeva noote väärtused on kindlasti teistsugused, kui aastakümnete taguste noorte väärtused, põhjuseks on ühiskonna tohutu areng ja need erinevused põhjustavad praegusaja noortel oma vanematega tihti probleeme, kuna vanemad lihtsalt ei mõista meid. Tänapäeval väärtustavad noored sõpru rohkem kui pere, eelistavaid muid tegevusi koolile ja ei mõtle nii palju tulevikule. Olgugi, et võiks olla teistpidi, kuna tänapäeval on õppimis- ja muud endaarendamisevõimalused väga head. Minnakse siiski kergema vastupanu teed, lõpetatakse kiirelt kool, et saaks oma elu alustada, mid...
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasust...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond SWOT analüüs Essee Juhendaja: Pärnu 2015 TUGEVAD KÜLJED Oskan ja meeldib inimesi kuulata Tahan teisi aidata Olen sihikindel, kui olen midagi lubanud, siis selle ka täidan Saan kriisiolukorras hästi hakkama Olen iseseisev Märkan sageli pisidetaile, mida teised ei näe Mul on tugev iseloom, teiste halvustused mind väga kurvaks ei tee Ma ei muretse inimeste ees esinemise pärast Ma ei karda oma teadmisi teistele näidata Mul on kuulmispõhine mälu Olen näiliselt alati positiivne ja rõõmus Üldiselt võin ma ise endaga rahule jääda, kuid tugevusi pole just nii palju kui ma ise lootnud oleks. Ma olen hea südamega hoolitsev inimene, kellele meeldib teisi kuulata ja teisi aidata. Teiste aitamiseks olen ma valmis kasutama kõiki mulle kasutada olevaid ressur...
Olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. Kõige olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid on sotsiaalne tegur ja ühiskondlik tegur. Kodu ja vanemad kujundavad laste identiteeti. Kui vanemad ei pööra piisaval tähelepanu lapsele kes on 3-7aastane ja ei vasta lapse esitatud küsimustele siis lapses võib tekkida süütunne ja ebakindel tunne. Mida rohkem samastab laps ennast oma vanematega ning võtab neid oma hoiakute kujundamisel eeskujuks seda vähem on nendevahelisi konflikte tulevikus. Paraku kipuvad enamik teismeeas olevaid noori end oma vanematega paljuski vastandama. See on tingitud omandatud kogemustest, mis saadakse läbi suhtlemise teiste noorte ja eeskujudega. Eriti torkab see silma rahalisel või klassilisel eristumisel. Nooremas eas areneb identiteet väg...
Kõne Eestlased on üldiselt tagasihoidlik rahvas. Me ei julge teistele midagi öelda ja me ei taha, et ka teised meile midagi ütleks. Muidugi ei taha ma sellega öelda, et kõik eestlased on sellised. On ka neid, kes julgevad ja avatud meeltega. Kellele meeldib võõrastega rääkida ning ei tunne end sellises olukorras ebamugavalt. Ükskord sõitsin bussiga Tartust Pärnu. Peaaegu iga inimese kõrval oli vaba koht, sest üksinda olid hõivatud kohad, kuhu tegelikult oleks saanud istuda kaks inimest. Nii läksin ka mina ühe viimaste seas bussi ning sain omale bussi tagaosas viimase sellisekoha, kus kedagi veel kõrval ei istunud. Ma küll ei valinud üksinda istumist mitte sellepärast, et ma kellegi võõra kõrvale ei tahaks istuda, vaid ma soovisin lihtsalt, et mul oleks palju ruumi. Kuid pärast mind tuli bussi veel üks inimene ja ta otsustas kõikidest vabadest kohtadest just minu kõrvale istuda. Ta küsis ega mul mida...
Kodukirjand Kõnelus iseendaga On ju olemas mitmeid võimalusi, kuidas iseendaga kõneleda. Kõik me ju mõtleme igapäevaselt erinevatele probleemidele. Eriti värvikatel inimestel võib mõttemaailm kanduda vägagi suureks nii, et isegi ei suuda ära imestada, mida kõike meie aju on võimalik korda saatma. Minul on enda ja ka paljude mu tuttavate arust väga värvikas mõttemaailm. Ma võin tulla täiesti suvalisel ajal, täiesti suvalises kohas väga imelikkudele ideedele. Näiteks võin ma mõelda, et mul on just nüüd praegu vaja seista pea peal, olles ise tegelikult poe järjekorras või olen ennast just parasjagu nii täis söönud, et sellest ei tuleks midagi eriti head välja. Kuid loomulikult peale geniaalsetele mõttesähvatustele on lausa mu aju kohustatud mõtlema ka probleemidele, mis minu ümber seisab. Viimane probleem minu väikeses ...
ELUKUTSEVALIK JA AMETID Sisukord 1. Elukutsevalik................................................................................................................................2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena ........................................................................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ..........................................................................................................................................4 5. Kutsestandard ...............................................................................................................................5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused ..........................................................................6 7. Kutse-eelistused ..................
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
" Kuskil peab olema õnn" (A.Suuman) Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Kuid milles peitub õnn? See küsimus on käinud läbi kindlasti paljude inimeste mõtetest. Arvamused on loomulikult erinevad ja niisamuti ka eesmärgid ja soovide mahukus, mille poole püüeldakse. "Kui mina suureks saan, siis ma tahan olla väga rikas ärimees, kellel on hästi suur maja ja mitu autot!", hüüdis mulle mu 6aastane väikevend küsimuse peale, et kelleks ta suurena saada tahab. Selle unistuse põhjal võib järeldada, et tema õnn peitub ainult rahas. Muidugi enamasti see tänapäeva ühiskonnas ka nii on. Majanduslangusega kaasnevad aina tõusvad hinnad ja langevad palgad teevad paratamatult peaaegu igaühel meele mõruks. Ajalehe Eesti Ekspress andmetel on rahamured põhjustan...
Iga inimene on isiksus Isiksus kui kinganumber. Seda populaarset väljendit, millega püütakse edasi anda inimese kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. See saa...
Mõnda Eduard Vilde teosest ,,Mäeküla piimamees" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos, ,,Mäeküla piimamees", meeldis mulle väga. Tavaliselt ei istu mulle väga teosed, kus käib juurdlus inimese hinges, kuid siin oli seda põnev lugeda ja jälgida. Kuidas üks noor naisterahvas suudab ennast nii iseseisvaks ja sõltumatuks muuta, eriti veel tollel ajal, kus peres oli võim ja korraldused meeste käes. Kus naine allus mehele nii nagu mees s...
Minu kirjandite analüüs I. Sisu Gümnaasiumis olen kirjutanud kokku 13 kirjandit. Põhilised teemad on tulevik, eluprobleemid, keskkonnasaaste, andekus, õnn. Hinded olid enamasti kolmed, kuid oli ka üks neli ja üks kaks. Kirjandid on järjest pikemaks muutunud, kuid ka kirjavigu on juurde tulnud. Punktid on enamasti kolmekümne-neljakümne ringis. Kirjanduslikke näiteid ei kasuta eriti. Olen toonud näiteid Sophoklese ,,Kuningas Oidipus", Nabokovi ,,Lolita". Tekstid on tavaliselt teemasse, kuid toodud väiteid ei aruta piisavalt. Mõttet jäävad tihti poolikuks. Pean rohkem oma väiteid tõestama ja järeldama. Ning küsimustele vastused leidma. II. Õigekiri Õigekiri on hinnatud rahuldavaks. Kirjandis on 8-11 kirjaviga. · Häälik Proffesionaaliks - proffessionaaliks · Kokku- ja lahkukirjutamine Keskkonna probleeme keskkonnarobleeme, liiklus vahendid liiklusvahendid, päikese energia päikeseenergia, elekt...
LAPSE SOTSIAALNE ARENG MURDEEAS Õppejõud: Narva 2010 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on k...
Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda paremini ja tugevamini hinnatakse ning võrreldakse enda minapilti teistega. Sotsiaalsed oskused paranevad vanemaks saades, näiteks osatakse töödelda seda infot, milline ma olen ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINU KARJÄÄR LAPSEPÕLVEST TÄNAPÄEVANI Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Päris väikese lapsena soovisin ma saada kindlasti kosmeetikuks, arstiks või politseinikuks. Kõik on üksteisest väga erinevad, kui kahjuks nüüd on mu arvamus nendest ametitest sootuks muutunud. Pigem näen kosmeetiku või küünetehniku ametit hobina. Arsti ameti pidin samuti maha matma, sest kahjuks polnud keemia minu eriala kuid seda on just kõige enam arstiks õppides vaja. Keskooli ajal ei teadnud ma üldse kelleks edasi õppida või mida ma tegelikult teha sooviksin. Samas kui osad klassiõed juba lobisesid kuhu nad edasi lähevad ning millised nende unistused on. Tegelikult tundsin ennast nagu tesest maailmast, kellel puuduvad igasugused ...
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks Tänapäeval soovivad paljud inimesed saada edukateks. Kuna tänapäeva inimeste mõttemaailm, tegevusala kui ka teadmised on erinevad, mõistame me ka edukust erinevalt. Omades kindlat eesmärki on edukaks saamine tunduvalt reaalsem, kui sellest lihtsalt unistades. Enda jaoks püstitatud eesmärgid on inimestel erinevaid, kuid nende ülesanne kõigil on üks motiveerida tegutsema. Üldlevinud arusaama järgi peetakse praeguses Eestis edukaks eelkõige inimest kellel on oma kasumit teeniv ettevõte. Juhan Parts kirjeldab oma artiklis Postimehele, millised oskused ja keskkond peavad olema ettevõtluse kaudu edukaks saamisel. Üleilmastuvas maailmas edukas olemiseks ei piisa ka lihtsalt heade oma ala spetsialistide olemasolust, vaid oluline on ka see, et spetsialistid oskaksid enda teadmisi majanduslikus mõttes rakendada ning oleksid paindlikud. Olukord, kus pärast kõrgkooli tööle minnakse ning kun...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLU...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik.................................................................................................................................... 4 Külaskäik Eestisse...............................................................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................
Klienditeeninduse konspekt Teema 1. Teenindusühiskond ja -mõttelaad 1.1. Teenindusühiskond Kaasaja ühiskonnale on omistatud väga mitmesuguseid nimetusi, sh tarbimisühiskond, infoühiskond, teenindusühiskond, õpiühiskond, meelelahutusühiskond, heaoluühiskond jm. Mis on siis selles ühiskonnas uus ja teistmoodi kui varasemates ühiskonnakäsitlustes? Informatsioon, teadmised, tarbimine, meelelahutus need ei ole midagi uut, need on inimühiskonnas alati eksisteerinud. Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja info töötlemiseks ning teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Infotehnoloogia areng Uueks tuleb aga pidada seda, et tekkinud on ja üha kasvab vajadus informatsiooni, teadmiste, kaupade ja teenuste kasutamiseks klientidele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Kuna tänapäeva ühiskonnas on iga inimene...
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme p...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
…KOOL JOHANN KÖLER Referaat Autor: …, 10. klass … 2018 JOHANN KÖLERI ELULUGU Johann Köler sündis 1826. aastal 8. märtsil Viljandimaal Vastemõisa vallas. Ta oli Kööbra Tõnise talu saunike Kai ja Peet Köhleri seitsmes laps. Üheksa-aastaselt saadeti ta elama venna Tõnise juurde Viljandisse. Köler asus õppima Viljandi elementaarkooli ja hiljem kreiskooli. Pärast kolme aastat kreiskoolis polnud Köleril rahalistel põhjustel võimalik edasi õpppima minna ja ta läks tööle Vastemõisa valitseja Faberi juurde. Tulevane kunstnik abistas Faberit arvepidamises ja kirjavahetuses. Mõisavalitseja märkas, et Köleril on joonistamisannet, kui nägi tema paberilehele joonistatud taime. Peremees lasi tal pärast seda joonistada mitmeid viinaköögi masinaid. Hiljem päris Faber, kelleks Köler saada tahab, k...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalame...
Alustuseks küsimused, millele toeks esimeses loengus jagatud raamatud 1. Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. 4) Strateegiate sõnastamine Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki 5) Strateegiate rakendamine Kui strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse. 6) Tulemuste hindamine Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui efektiivne on strateegia olnud organisatsiooni eesmärkide saavutamisel? Millised muudatused, kui on mõni, on vajalikud? 2....
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku õppekava Taive Kruus HEA ELU essee Tartu 2014 Kui inimene sünnib siia ilma, algab uus elu. See milliseks see kujuneb ja kuidas see kulgeb sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Peale sündi on meil kõigil keegi, kes meie eest hoolitseb: toidab, hoiab kuivana ja soojas, kasvatab ja suunab, aitab jalad alla. Selleks on tavaliselt vanemad. Nad annavad meile kaasa oma geenid ja loovad meie kasvamiseks teatud keskonna, annavad edasi tavasid, traditsioone, tõekspidamisi. Kõik see loob alused, kelleks saada tahame ja saame, suunab valikutes igapäevas ja ka tulevikus. Loomulikult aga näeme maailma kõik omamoodi, läbi oma silmade, tuginedes just enda tõekspidamist...
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda olulist informatsiooni ja samuti kuidas suudame ise informatsioonist aru saada ja seda vastu võtta. Kuidas tajume suhtlemisel partnerit ja oskus suhtluspartnerit mõjutada. 3. Nimeta suhtlemise komponendid (n-ö osad). Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muu...
LEONARDO DA VINCI ELULUGU Autor: Juhendaja: 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV.........................................................................................................................4 1.1.Lapsepõlv ema juures..........................................................................................................4 1.2.Lapsepõlv isa käe all...........................................................................................................4 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena...............................................................................................5 2.KARJÄÄR KUNSTNIKUNA............................................................................
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komö...
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Henrik Ibsen TEOSE PEALKIRI: Nukumaja TEOSE ŽANR: Naturalistliku maiguga dekatentslik satiir ILMUMISAASTA: 1879 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Norra kirjanikul Henrik Ibsenil on olnud rikkas aktiivse loominguga elu. Esimene tema teos ilmus 1850ndal aastal „Catalina“ ja viimane 1899 „Kui me, surnud, ärkame“ tähendades, et tema loomingu iga oli märkimisväärne 50 aastat. Ibsen sündis väikeses Skieni linnas Lõuna Norras kaupmehe perekonda. Kuid see ei tähendanud talle kerget eluteed ega edukust, sest firma läks pankrotti ja juba 15 aastaselt pidi Ibsen iseseisvalt elama hakkama õppides ja teenides leiba apteekrikuna Grimstadi külas. See tähendas , et kunsti tegemise (peamiselt joonistamise) pidi ta hetkeks kõrvale panema kuid see asetus peagi huviga kirjutamise ja luuletamise vastu. Peale „Catalina“ tõu...
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat ...
Sisukord : Sissejuhatus lk 2 Varajane elu lk 3 Nirvana lk 4 - 5 Abielu lk 6 Cobaini narkosõltuvus ja viimsed nädalad lk 7 Suitsiidikiri lk 8-9 Tsitaadid lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Kurt Cobain on üks maailma legendaarsemaid muusikuid. Tema bänd Nirvana, millega ta alustas keskkoolis ja kus tema rolliks oli olla esiklaulja, kitarrist ja laulukirjutaja on siiani väga kuulus, olenematta sellest, et bändi tegelikult enam ei eksisteeri. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge- muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. 1991 aastal saabus üks Nirvana hittlugusid ''Smells Like Teen Spirit'', mida on loetud dramaatiliseks muutuseks poprockist domineerivamate zanriteni nagu glam metal, arena rock ja dance pop. Oma viimastel eluaastatel võitles Cobain narkosõltuvuse ja meedia tähelepanuga. Üht oletatavat surmapõhjust järgides leiti Kurt ...
annaabi.ee 
