Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mida tähendab mulle õppimine 9. klassis? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab mulle õppimine 9 klassis?
Mida tähendab mulle õppimine 9. klassis?
9. klass on põhikooli lõpuklass, see on viimane kohustuslik kooliaasta. Üheksandat klassi peavad õpetajad kooli üheks kõige tähtsamaks klassiks, sest siis peab õpilane tegema otsuseid, mis mõjutavad oluliselt tema haridust ja tulevikku.
Õppeedukus on 9-ndas klassis minu jaoks väga oluline, sest kes meist ei tahaks endale head lõputunnistust ja soovitud gümnaasiumikohta? Põhikooli lõpuklass on pöördepunktiks kogu kooliaastale, sest see eraldab õpilased, kes tahavad õppida, nendest , kes seda ei taha. 9-nda klassi õppeedukus on tähtis ka gümnaasiumi katsete jaoks.
9. klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud eesmärki ja kindlat kohta gümnaasiumis.
Põhikooli lõpuklass on paljudele õpilastele koht, kus tuleb otsustada, mida oma eluga peale hakata, kelleks saada või mille poole püüelda. Alates 9-ndast klassist tuleks teada, millistele õppeainetele rohkem tähelepanu pöörata ning kus rohkem pingutada. Enda soovide ja valikute kindlakstegemine on tähtis, kuna see otsus mõjutab järgnevat vähemalt kolme aastat õpilase elus. Valiku tegemisel tuleb kasuks muidugi teadmine enda tulevikuplaanidest, soovidest ja selleks vaja minevatest oskustest.
Üheksanda klassi kolmanda veerandi lõpus toimuvad gümnaasiumi sisseastumiskatsed , kus testitakse õpilaste teadmisi erinevates ainetes ja valitakse välja tulevased gümnasistid. Katsete tulemused on äärmiselt olulised ning need otsustavad, millisesse kooli õpilane saab ja mida edasi õppima hakkab. Kui õpilane võetakse vastu mitmesse kooli, saab ta ise teha valiku, kuhu ta soovib gümnaasiumisse minna.
Mina tahan ja pean üheksandas klassis palju pingutama ja hoolas olema, sest tahan meie kooli gümnaasiumisse pääseda. Teatavasti pääseb gümnaasiumisse heade hinnete ja tublide katsete tulemustega, ning selle kallal pean palju vaeva nägema. Samuti pean rõhku panema heale käitumisele, sest ka see on väga oluline. Üheksandas klassis pean tegema hästi lõpueksamid ning saama hea tunnistuse, siis on gümnaasiumisse minek peaaegu kindel.
Olen oma tulevikuplaanid läbi mõelnud ja tean, mida tahan ja mida selle saavutamiseks vaja on. Käesolev õppeaasta on minu jaoks väga tähtis ja ma teen kõik, et täita oma eesmärgid. Loodan põhikooli edukalt lõpetada, saada gümnaasiumisse ja sooritada lõpueksamid positiivselt.
Mida tähendab mulle õppimine 9-klassis #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erki.2344 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti koolisüsteem
28
docx

Eesti koolisüsteem

Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus mõnel erialal on õppekeeleks inglise keel. 1 Innove kodulehekülg. http://www.innove.ee/ (16.12.2016) 2 Ibid. 3 Ibid. 4 Ibid. 5 Ibid. 6 Ibid. 7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg. https://www.tlu.ee (16.12.2016) Õppimine Eesti üldhariduskoolides on üldjuhul õppemaksuta, õppimiskulud kaetakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. On ka erakoole, kus õppimine on tasuline. Samuti on osaliselt tasuline kõrg-ja ülikoolides õppimine.8 Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks9. 1.1. Alusharidus Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed alusharidust võimaldavas õppeasutuses. Hariduse põhieesmärk selles etapis on toetada lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lastevanemate soovil loob

Ühiskond
Õpetaja koolis ja ühiskonnas
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

· Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub. · Edasiminek- õpetajal on paar erinevat varianti, kuidas ta oskab tundi läbi viia. Ootused noore õpeaja kutsealasele kompetentsusele. T.Goodi(1996) järgi 1.aasta Õpetaja kui... · töö korraldaja klassis · õppematerjali esitaja · klassidiskussiooni juht · õpitulemuste hindaja 2.aasta Õpetaja kui... · ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega · iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja · sidepidaja vanematega · õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja 3.aasta Õpetaja kui... · kolleeg · teadmiste kaaslooja · juht · õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
Soome haridussüsteem
12
odt

Soome haridussüsteem

Sarnaselt sellele, võib ka hiljem kooli minna ning tuleb läbida samasugused katsed. Soomes pole kohustuslik koolis käia, kohustusliku hariduse võib omandada ka näiteks kodus. Sellisel juhul peab omavalitsus lapse õpinguid kontrollima. Lapsevanem või lapse hooldaja peab tagama täieliku põhihariduse omandamise. Kodus õppijate arv on minimaalne. Kuni 1998. aastani oli põhikool jagatud kaheks osaks: 1. - 6. ja 7. - 9. klass. 1. jaanuaril 1999. aastal selline jagunemine lõpetati. Nüüd kehtib üheksa aastat kestev kohustuslik põhikool. Kooliaasta kestab 190 päeva augusti keskpaigast kuni juuni alguseni. Miinimum tundide arv nädalas varieerub 19-st 30-ni, olenedes tasemest ja valikainete rohkusest. Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks.

Võrdlev koolikorraldus
Üheksandikud
5
docx

Üheksandikud

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga

Alternatiivpedagoogika
Minu LÜG mälestusraamat
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega

Ühiskond
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas
32
docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

eesti keelele. Koolisüsteem 1920. a (6+2+3): algkool klassid 1- 6 , mittetäielik keskkool klassid 7 - 8 , keskkool klassid 9 – 11. Viimasel kolmel aastal oli võimalik keskkoolis valida erinevate harude vahel: reaal-, humanitaar-, tehnika-, põllumajanduslik- jne haru. 3 1934. a viidi läbi koolireform ja kasutusele võeti kaks paralleelset kooli- süsteemi: 1) algkool 6 klassi, reaalkool 3 klassi ja gümnaasium 3 klassi (6+3+3) 2) algkool 4 klassi, progümnaasium 5 klassi ja gümnaasium 3 klassi (4+5+3). Gümnaasiumi võeti vastu eksamitega, seal oli 3 haru: humanitaarharu, reaalharu I ja reaalharu II. Tegutsesid ka kutsekoolid. 1924. a toimus Eesti matemaatika kongress, kus loodi Matemaatika Õpetamise Komisjon (MÕK). Seda komisjoni asus juhtima Gerhard Rägo. Komisjonis valmisid algkooli ja gümnaasiumi matemaatika õppekavad (vastavalt aastatel 1928 ja 1930), mis

Matemaatika
Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

sportlased nagu Marek Niit, Madis Kallas ja Tiidrek Nurme. 6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel. Koolis on jõusaal, kus on erinevate seadmete abil võimalik teha harjutusi ja hoida ennast vormis.

Teadus tööde alused (tta)
Õpetaja koolis ja ühiskonnas
42
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine  humanistlik õpetamisviis  kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd)  teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele  individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi  baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole  kvalifikatsiooni kindlustamine  ressursid  praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused  kehv lühiajaline koolitus  madal ühiskondlik staatus  tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas  nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse  kutsetööga seoses huvi puudus elu suurte küsimuste vastu (elu mõte, töö mõte)  vähene autonoomia otsuste tegemisel USA, Inglismaa (H

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun