ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkuse koguga oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja. Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas 72-aastaseks. Kuid hoolimata keisri arvukatest järeltulijatest ei suutnud
Kokkuvõte Karl Suurest Pippin Lühikese järel sai 768. a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja. Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas erinevate hinnangute kohaselt 65-72 aastaseks, mis toona oli kõrge iga.
Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4
Sotsialism 1. revolutsiooniline (kommunism) – ise tuleb võim võtta vägivallaga 2. sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega. Anarhism – ei mingit riiklikku võimu Rahvuslus – natsionalism ja antisemism 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4
Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas. Tohutute mõõtmetega Colosseum oli 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Paremad kohad alumistes ridades, kus sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Seal asus ka keisri looz. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid proletaarid ja tihti ka orjad. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel ei olnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Vajadusel tõmmati riie
sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament - Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906. a kevadel). Revolutsiooni tulemused Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Revolutsiooni tulemused Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Pjotr Stolõpin
pealinnaks. Peetri surma ajaks oli seal juba 40 000 elanikku. Peetrit vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Kõik see aga ei takistanud teda hüppamast jääkülma merre päästma kalureid, kelle paat oli ohus. Selle tulemusel tõusnud palavik nõrgestas tsaari veelgi. Jaanuaris 1725.aastal lõigati tal välja neerukivid. Haavast sai alguse gangreen ning Peeter suri 28. jaanuari varahommikul 1725.aastal. Kuigi ta oli andnud välja ukaasi, et Venemaa keisril on õigus määrata oma järeltulija, suri ta ise enne, kui jõudis nimetada troonipärija. Suutmata võita korraga nii Türgit kui ka Rootsit, tegi Peeter õige valiku ja koondas kogu jõu nõrgemale vastasele. Tema läbimurre Läänemerele kindlustas Venemaale koha Euroopa suurvõimude hulgas. Peetri liidendatud alad ja sõjaväereform panid aluse impeeriumi edasisele laienemisele Paul Eros 8.A
antiikajast käsikirju jne. Ta pidas end otseselt Rooma keisite järeltulijaks ja nimetas end Lääne - Rooma keisriks. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Paremal asuval pildil on kujutatud Karl Suur varauusaegse kunstniku kujutatuna. Krooni, mis keisril peas on, ei saanud ta tegelikkuses kanda, sest see tehti alles X sajandil. Milline Karl Suur tegelikkuses välja nägi, seda me ei teagi . Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale
• Indulgentside vastu • Reformatsiooniliikumise juht • REFORMATSIOON • Indulgents – kokkulepitud hinnaga võimalus osta end vabaks puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud. Kalvinistide usk levis Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Šotimaal.
huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega aega et reformatsiooni maha suruda. Kehtestati printsiip ,,kellel võim, sellel usk", ehk kui vürst oli luteri usus siis loeti ka tema alluvad ehk rahvas luterlikuks. 3. Mille poolest erinesid Lutheri ja tema poolehoidjate seisukohad katoliku kiriku omadest? Lutheri vaated olid: usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti, tunnustas ainult kahte sakramenti-
südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel).Revolutsiooni tulemused:Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega.Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906- 1917).Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu).Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.).Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine jne.Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P.Stolõpin (1906-1911) läbi
Väätsa Põhikool Referaat Friedrich 2 Margus Lille 8. Klass Friedrich II XII sajandi lõpul õnnestus tulevasel Püha Rooma keisril Heinrich VT-1 sõlmida abielu Sitsiilia printsessiga. Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine
Karli nimetati keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Kui Karl Suur valitses oli riigis kord ja rahu. Riigil polnud kindlat pealinna, kuid Karl Suurel oli mitu meelispeatuspaika, kus ta käis talvel. Kõige tähtsam oli Aachen, mis asub tänapäeval Hollandis. Karl Suurele meeldis ka kultuur. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased ja rajas Aachenisse keisri kooli lähikondlastele ja Frangi ülikute poegadele. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril suure riigi tõttu vaid tema suure kasvu tõttu. Karl I oli 190 sentimeetrit pikk, ta oli keskaja inimese kohta hiiglane. Keskaegsete inimeste arust oli Karl Suur ideaalne valitseja. Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal (814-840). Aga pärast Ludwigut lagunes Frangi riik sootuks. Kasutatud kirjandus: Ernst W. Wies "Karl Suur. Keiser ja pühak" Tallinn, 1999 http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur Karl Suur http://www.miksike
konstatinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga konstantinoopolis basileuse võim taastada ja ristisõdijad sealt välaj ajada. Viimased ristisõjad. Innocentiuse 3 järeltulija honorius 3 kutsus ellu viienda ristisõjaj (1217-1221), millega kavatseti vallutada aijubiidide sultanaadilt damietta linn, niiluse deltas, et see vahetada siis jeruusalemma vastu. Lõpuks ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi, 1219 aastal õnnestus damietta küll vallutada, kui 1221
tuua ka samast soost isikute vahel. Võrdleksin kahte aadli soost erinevat meest Timotheus von Bock'i ja tema õemeest Peeter Zoege von Mantauffel'it. Milline oli Timo elu? Milline oli Peetri elu? Miks tekkisid lahkhelid? Timo oli Võisiku mõisnik, elukutselt ohvitser ning kuulus Aleksander I õukonda. Temalt oodati truudust ja austust keisri ning riigi vastu. Nähes aga riigis valitsevat ebavõrdsust osutusid Timo tõekspidamised teistsuguseks, kui keisril. Ta hindas üle kõige ausust ning tahtis jalule seada õigluse. Selle nimel saatis ta keisrile manifesti, kus oli kirjas tema arvamus, kuidas asjad riigis peaksid olema. Lisaks oma arvamuse avaldamisele- mis ei olnud aadlikule kohane, abiellus Timo aadelkonnast talutüdruku Eevaga ning kohtles ka muidu talurahvast kui võrdväärset, surus neil kahe käega kätt ning avaldas austust. Sellega üritas ta
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor,
Jaan Kross I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse.
rahvaste ulatusliku ümberasumise, mis on ajaloost tuntud Suure rahvasterändamise all. 476. aastal kuulutas üks germaani soost väepealik end tollase Lääne Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalina Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühe sellega kogu vanaaja lõppu. Hilis keisririigi ajal oli keisril piiramatu võim. Keiser toetus riigi arvukale ja keeruliselt liigendatud ametnikkonnale ning senat oli muutunud sisuliselt Rooma linna nõukoguks. Ka piirkondades laiendas keisrivõim oma volitusi. Linnadel olid küll endiselt omavalitsused, kuid need allutati senisest jäigemalt keskvõimu kontrollile. Hilist keisririiki iseloomustas linnaelu püsiv allakäik, käsitöö tase ja kaubanduse tähtsus langesid. Iga provints elas oma elu. Impeeriumi ida ja lääneprovintside erinevused süvenesid
Suur siiditee. Bütsantsil oli ääretult tugev laevastik, väga tugev riik sõjaliselt. Kunai 12 sajandini oli põhimõtteliselt võitmatu, vallutas palju. Palgasõjavägi - elukutselised sõjaväelased, saavad palka, riik muretseb relvad. Väga tugev käsitöö. Hellenism mõjutas riiki palju. Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud, hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli piiramatu. Suhteliselt vähe orje. Keiser - piiramatu võim, palju erinevaid tiitleid, kõige üldisem tiitel oli päike, ainukese riigis võis kanda purpurpunast rüüd, teistel oli surmanuhtlusega karistatav, nimetati ka basileuseks, nende võim ei olnud päritav kuni 11. sajandini, selle ajani ise nimetati enda järeltulija. Pidevad atendaadid. 8. sajandil oli Bütsantsil 100 keisrit. Kui avastati vandenõu, siis nendele määrati ääretult rasked karistused
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses
mõjukust ja rolli XVI sajandil edenemine muude majandusharude Euroopa rahvusvahelistes suhetes? arengut? Keisrivõim toetus peamiselt Maadeavastuste käigus õppisid Habsburgide pärusvaldustele, mis jäid eurooplased tundma seninägematuid põhiliselt tänapäeva Austria taimi ja loomi. Ameerikast toodi territooriumile. Oma valdustes oli Euroopasse kartul, tomat, mais ja keisril piiramatu võim, seetõttu hakati tubakas, koduloomadest kalkun. Kõige keisririiki üha enam nimetama esimesena ilmnesid muutused Austriaks. kaubanduses, seejärel töönduses ning Võrrelge Rotterdami erasmuse ja edaspidi põllumajanduses. Keskaja Thomas More'i ühiskonnakriitikat ja olulisemad kaubateed minetasid oma suhtumist katoliku kirikusse. Mida tähtsuse ja asendusid uutega. sarnast märkate
II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül. preestrite ametisse pühitsemine, leeritamine, kirikute õnnistamine. Kateeder jumalakoda. Katedraal piiskopikirik. Piiskop katoliku kiriku ülevaataja. Kaanon vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel piiskopi nõuandevkogu
-Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus -keisril on piiramatu võim -Seisuste trastilised erinevused(keirser elab üli hästi ning rahvas kannatab tohutult) Vene-Jaapani sõda- 1904-1905 sai venemaa raskelt lüüa. Nii venemaa kui ka jaapan püüdlesid Hiina ülemvõimu poole ning see viis konfliktini. Enam sai lüüa vene laevastik. 1905. aasta revulutsioon- ajnediks oli verine pühapäev, kui töörahvas korraldas lihtsa demostartsiooni kuid korrakaitsjad avasid nende pihta tule ning surma sai kuskil 1000 inimest.
Varane keisririik 30eKr-235pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus. Tema valitsusaeg (30eKr-14pKr) tõi pika rahuperioodi ja majanduse õitsengu. Tema valitsusaeg oli rahulik sp keegi ei protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud. Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril. Augustus kasutas kahte tiitlit enda kohta: princeps (esimene) ja imperaator (käskija) ehk vägede ülemjuhataja. Provintsid ja nende valisemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse. Roomlased ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid nii palju kui provintsielanikud seda omaks võtsid
täiskasvanu. Tema nimi on Euphorion ja ta on väga rahutu ja tema unistuseks on lennata. Aga teised kõik ütlevad, et tema tiivad et kannata at raskust. Euphorion hüppab kaljult alla ja kukub vanemate jalge ette. Temast java maga rüü ja lüüra. III vaatlus lõppeb eleegilistes (kurb) meeleoludes. IV vaatlus Mef veendub, et tema katsetused Fausti hinge eksituste teel endale saada on nurjunud. At pakub faustile piiramatut võimu. Nad on taas keisrilossis, ning faust aitab keisril vaenuväed hävitada. Tasuks saab at mereäärse maa. V vaatlus Faust harib maad lootuses jätta järeltulevatele põlvedele midagi vajalikku. Seni oli at olnud vaatleja ja analüüsia. Nüüd tunneb faust lõpuks ülimat õnne. Mefi lootus fausti hinge endale saada ei täitu. armastust, lootust ja usku kunai minetamastlunastas faust ennast ja läheb taevasse . ` 'Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab : vaid see on väärt
Innocentius III oli üllatavalt kiiresti jõudnud ühe oma põhieesmärgini ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsiagi võis tulemuste üle üksnes rõõmu tunda. Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik kujutasid endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Bütsantsile aga tähendas IV ristisõda suurimat tagasiööki 4. sajandist alates. Kuigi 1261. aastal õnnestus Nikaia keisril Michael VIII Palaiologosel Genova raha ja laevastiku abiga Konstantinoopoli basileuse võim taastada ja ristisõjad Bütsantsi südaaladelt välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enam kunagi oma endist hiilgust. Ristisõjad olid kokkuvõttes minu arvates täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei suudetud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse,
Hispaania riigile. · 1492 vallutati araablastelt Granada · 1512 vallutati Ülem-Navarra · Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja hiigelvaldused Ameerikas. · Hispaaniast sai XVI sajandil Euroopa võimsaim suurriik. Kesk-Euroopa · Erinevalt Lääne-Euroopast jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. Saksa Rahva Püha Rooma riik · Hõlmas suurema osa Kesk-Euroopast · Mitmesaja väikeriigi ühendus · Keisril vaid sümboolne roll · Keisri valisid seitse mõjukaimat kuurvürsti · 1438. aastast keisritroon Habsburgide suguvõsa käes · Keisrivõim toetus Habsburgide pärusvaldustele (Austria) · Maximilian I (1493-1519) Üritas tulutult keisrivõimu reformidega tugevdada Liitis abielu kaudu Habsburgide valdustega Madalmaad. Tagas oma järglaste kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni · Karl V (1519-1556) · Habsburgide võimu tipp:
õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see, et see oli universaalne ja kui inimene oli jumalakuulelik, siis läks tal elus hästi. Roomlastele ei meeldinud I ja II saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid. Hiline Rooma keisririik: Keisril oli võim ja senat poliitilisi otsuseid teha ei saanud. Et maksukogumist hõlbustada piirati inimeste liikumisvabadust. Kehtima hakkas absolutistlik monarhia. sõjaväe barbariseerumine tõusid esile sõdurkeisrid, mistõttu tekkisid kodusõjad; sõjavägi ei koosnenud täielikult roomlastest, sõjaväkke võeti nt germaanlasi, riigi jagunemine keiser Theodosius jagas riigi Ida- ja
Aafrikas ja Kagu-Aasias, 17 korda ületasid emamaa territooriumi). · Peamine välisvaenlane oli 19.sajandi teisest poolest alates Saksamaa, põhjuseks lüüasaamine 1870-1871 Prantsuse-Preisi sõjas ning Elsass-Lotringi piirkonna kaotamine. · Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa (1893) ja Inglismaa (1904). Saksamaa (õpik lk.28-29) Sisepoliitika: · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia, kuid keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ta ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestag`is) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Saksa keisririik oli noor riik Euroopas, sest ta loodi alles 1871.a. Varem oli Saksamaa koosnenud mitmekümnest väikeriigist
suur lunaraha. Aga taast oma võimu ja magistraadid, eluaeg ametis, kuj R sise val kogu it 265.a ekr kogu it rooma ja välis polit, juht sõjaväge ja rahaasju. tõuseb vahem võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser- maade suurvõimuks R juht koond valitseja kätte. Keisril 264-133ekr- pärast it vall tüli mitu am korraga aga võimu täht ei kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R sõda 264-241 ekr põh merel ja sits vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus. saarel room polnud laevastikku ja sp Senat nõuandja ja magist viisid ellu K kart ülekaal. Room raj laevastiku ja otsuseid. Mida rohk kod seda vähem sund kart rahu paluma
sajandini? Soome jäigi sajanditeks Rootsi võimu alla. 1809 läks soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem. Norra elanikkond koosnes põhilisel kaluritest ja talupoegadest. Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhteliselt iseseisvuse. 15.Kirjelda Bütsantsi riiki ! (kus, millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsants = Ida- Rooma riik 395-1453. Keisril piiramatu võim. Õukond suur ja uhke, palju ametnikke, Elanikkonna põhiosa talupojad. Linnades käsitöölised ja kaupmehed. Kuulus keiser Justinianus. Kultuuritase väga kõrge. 16. Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana ! 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik ? Oleg vallutas 882 Kiievi ja sai vürtsiks = Vana Vene riigi algus 988 võttis Kiievi suurvürts Vladimir Bütsantsist vastu ristiusus. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik
Tema järgi saigi linn nimeks Rooma. Ajalooperioodid: Kuningate aeg(753-510ekr)-kokku 7 kuningat, allutati etruskide võimu alla, muutus tugevaimaks linnaks Latiumi maakonnas Vabariigi periood(510-30ekr)-riigi eesotsas seisis senat, kaks konsulit. kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada
tõus, R vabariigi lõpp *Varane keisririik: valitsesid järjest ja kodanikud ei saanud rahvakoosolekutel osaleda, laostunud Augustus, Nero, Traianus, rahu ja julgeoluku tagamine nn "R talupojad läksid linna paremat elu otsima. Muutused riigis rahuga" Puunia sõjad kartaagolaste ja roomlaste vahel 264-146 keisririigi ajal: polnud rahvakoosolekuid, keisril mitu ametit, eKr.1.)peale esimest Puunia sõda sai R-st tugevaim riik senaatorite ning kodanikkonna arv kasvas, kodanike eesõiguste Vahemeremaade idaosas. 2.)Kartaago väepealik Hannibal tugis vähenemine, kodakondsuse tähtsuse vähenemine, elukutseline sõjaväega üle Alpide It-sse ja purustas R sõjaväe Cannae lahingus, sõjavägi, kodakondsust jagati nii eraisikutele kui ka linnadele Pol
Reformatsioon ja rahvaliikumised. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Toimus Saksa talurahvasõda-toimus mitmeid talurahva väljaastumisi. Sõja mahasurumine lõpetas ref-i kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks. Luther oli talupoegade vägivallast sokeeritud ega toeta- nud seda. Augsburgi usurahu. Ref lõhestas Saksamaa 2e võrdsesse leeri. Otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku. Keisril polnud ref-i tagasitõrjumiseks mahti. Ref-ga kaasaläinuid hakati kutsuma protestantideks. Keiser Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem.
Samuti mõjutas tegevusaeg inimeste arvamust teiste kohta. Näiteks ei peetud seda heaks, kui vasem tüdruk abiellub rikkama mehega. Nii juhtus aga peategelase Timo ja talutüdruku Eevaga. 2. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse.
7) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. 1.Senati aristrokraatia-pärilik, suurmaaomanikud,kaubandusega tegelejad, provintside asevalitsejad, leegionite ülemad, 2.ratsanikuseisus-rikkad ja mõjukad inimesed, 3.käsitöölised ning maal vabalt elavad rentnikud.-rooma kodanikud kes tegelesid antud elualadega. 4.orjad ja vabakslastud. 8) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Rahvas nõudis leiba ja vaatemängu ning keisril oli aukohus seda neile pakkuda. Roomlased armastasid hoburakendite võidusõite ja veriseid võitlusi ampfiteatris, mi solid peamised abinõud alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. 9) Mis iseloomustab Rooma religiooni enne kristluse pealetungi? Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Enamik Rooma jumalaid olid iseloomulike tunnustega ja kujunenud Kreeka jumalate eeskujul. Roomlased uskusid et riigi edu sõltub jumalate heasoovlikusest. Tähtsad pühamud olid riigi kontrolli all
ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel). · Revolutsiooni tulemused: Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka kasutati valitsusele ebasobiva koosseisu tõttu). Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. · Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P
Colosseum oli 188 m pikk ja 156 m lai hiigelhoone, kuhu mahtus 50 000 vaatajat. Kolmel esimesel korrusel oli 20 kivist pingirida. Neljanda korruse istmed olid puust ja seal oli 240 mastipuud, mille külge sai kinnitada köite abil vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs. Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Colosseum on praegu varemetes ja üle poole on hävinud, aga ikkagi on ta Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. CHICHEN ITZA MEHHIKOS
Alustas tiitlite jagamist, alati ei pidanud tiitli saanu olema kõrget päritolu. Võib öelda, et tiitleid jagas Napoleon nende oskuste pärast, mitte nende päritolu pärast. Napoleoni aega iseloomustab tugev keskvõim. Prantsusmaa eri piirkonnad kandsid nime departemang - haldusüksus, neis oli võim prefekti käes. Prefekt oli otseselt keisri poolt määratud. Samuti toimiti linnades, keisri poolt olid ametisse määratud linnapead. Kohapealne otsustusõigus oli küllaltki väike keisril suur. Trükisõna üle kehtestati range tsensuur, polnud mingisugust arvamuseavaldust. Loodi ka lütseumidest ning ülikoolidest koosnev kesk- ja kõrgharidusesüsteem. Keisririik vajas järjest enam ametnikke, ohvitsere. Oli tähtis, et nad oleks ustavad riigile. Kasvatati koolides just ustavateks. Kirik allutati taas riigile, juba konsulaadi ajal, 1801, sõlmiti konkordaat. Kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Katoliiklus tunnistati enamuste prantslaste usuks, piiskope,
Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi AntiikRooma suurim mälestusmärk. Colosseum Monument Reljeefid Trajanuse sambal Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Maalikunst Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist
Nii sai ühtlasi areneda ka ainuvalitsus ja tekkida keisririik . Kuid millised olid keisiriigi omapärad ja mida mina sellisest korraldusest arvan , kirjutan ma teile järgnevas arutluses. Keisririigi põhiliseks omapäraks oli ainuvalitsus , mis andis üksikisikule järk järguliselt vabad käed teha otsuseid ja viia täide enda ideoloogiat. See sai toimima hakata tänu sellele , et keisril oli mitu ametit .Tooksin välja mõned valitsejad keisririigi ajajärgust , kes olid kontrastsemad ja tõid välja enda valitsusajal just endale omase ideoloogia. Varajase keisririigi imperaator Augustus sai tuntuks, olles lepitajaks ainuvalitsuse ja inimese vahel . Tema perioodil lõppesid ka kodusõjad . Talle vastandiks võime tuua valitseja Nero , kes hoidis inimesi hirmu all , tappes oma lähikondlasi ja senaatoreid. Tema tegi endale nime , olles julm ja ülekohtune
Aga Eufooriusel tekkis soov lennata. Ta läheb kalju veerele ja kukutab end alla. Helena otsingud tegid Faustist aktiive inimese ,Faust mõistab et lõplik hingerahu saavutatakse tegevusega, mitte raamatu tarkusega. Hellasest naasedes räägib Faust mesfistole ideest miljonite hüvanguks.Faust kavatseb võita kaldaäärselt maalt ja mõõna ajal paljunduva mere maalt, mis asustatakse töölistega. Vaba töö peab saama uue ajastu põhi tööks. Mesfisto aitab Fausti sellega , et aitab vanal keisril trooni säilitada ja saab vastutasuks maad mida Faust tahab kuivendada. Faust põhimõtteks oli et inimene ei võitleks inimesega ,vaid loodusega.Vananev Faust ei looda enam õnnne leidmisele. Mesfisto juhtimisel , ehitavad salapärased olendid lemurid , tammi , et võita ookeanilt maad juurde. Faust ei näe seda : ta on jäänud pimedaks, alles nüüd tunneb Faust ennast õnnelikuna. See on mu ihaldatud ideaal, Kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel:
üheaegselt kogu hoones. Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas. Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale
Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim) 4.Bütsants tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd). Konstantinoopol-1 ristiusukeskus Rooma kõrval. Patriarh-juhtis Bütsantsi kirikut, ei olnud nii võimas kui Rooma paavst. Kirik-kreeka-katoliku e õigeusu e ortodoksi kirik. JulianusI valitses 6saj(527-565)- arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia, konfitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 532 surus maha Nika
Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem, mis püsis 18 sajandi lõpuni. Norra elanikkond koosnes peamiselt talupoegadest ja kaluritest, sotsiaalsed vahed ei olnud suured. 1814 aastal Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhtelise iseseisvuse päriselt iseseisvus Norra aastal 1905. 15.Kirjelda Bütsantsi riiki. (kus ja millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsantsi riik paiknes põhiliselt Balkani ps ja Väike-Aasia ps aastatel 395-1453. Keisril oli piiramatu võim, õukond oli suur ja uhke, palju ametnikke. 16.Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana. Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujddele tuginedes õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik? Oleg vallutas pärast Rjuriku surma 882
tegutseda üheaegselt kogu hoones. Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas. Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs.Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale
Senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid, mõne aja pärast loobuti siiski rahvakoosolekute kokkukutsumisest ning riigi tegelik juhtimine koondus valitseja(keisri) kätte. Realistlikult tuli siiski peamine toetus keisri võimu ja autorideedile sõjaväelt, kellele tuli palk riigikassast. Leegionärid andsid ka keisrile iga aasta truudusevande ehk Sacramentumi Gaius Julius Caesar Augustus Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisril oli mitu ametit, millest ükski eraldi täielikku võimu ei andnud, kuid koos tegid temast riigi tegeliku juhi. Senatist sai keisriigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse kuulumine ja magistraadiks saamine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagades mõjukuse ja au. Nii senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakkas keisririigi ajal üha enam kasvama. Varem koosnes senatiaristokraatia Rooma
Keiser Caeser Julius Cuesar Augustus Ocatavianus. Esimene, kes kasutas seda nimetust kui keiser. Siit tekkis 2 traditsiooni 1) Oma nime kasvatamine eelnevate valitsejate nimede liitmine oma nimle, mis oli oma väärikuse kasvatamine. - see oli roomlastele väga iseloomulik. 2) Tekkis nn. verehääl: räägiti enda ja esivanemate nimel. Ajaloo rõhutamine, alla kriipsutamine, perekonna tunnustamine. Jagunemine periood on, kus Kristuse imbumine Rooma riiki. Jumalal jumala kohus ja Keisril keisri kohus. Religioonilt võisid uskuda ükskõik keda, aga pidid ka truudust vanduma keisrile. Ainukehtiv usund oli siis hiljem Ristiusk tekkis 395a. Bütsants Ida-Rooma ja Vana-Rooma ehk Lääne-Rooma riik. 476a. p-Kr oli Lääne-Roomariigi lõpp. Põhjus oli selles, et riigikassa ja riigi struktuur viidi uude võimukeskusesse Konstoninoopolisse. Bütsants kestis kuni türklased ta vallutasid. Kreeka oli kultuuri häll. Kreeka valitses kultuuriliselt Rooma üle. Rooma kunsti kultuur laenas
merel kui ka Vahemerel. Kuna Veneetisa ihkas saada endale Vahemere kaubanduse monopoli ning ka ristisõdijaid ahvatlesid Konstantinoopoli rikkused, võeti ette sõjaretk. Põhjuseks nimetati ka seda, et kreeka katoliku kirik ei allunud paavstile. V ristisõda taas Innocentius III poolt algatatud (1217-21) ristisõjas osalesid peamiselt Prantsuse ja Saksa rüütlid, kes vallutasid 1219 Egiptuses Damietta, kuid taandusid, suutmata edasi tungida. VI ristisõda (1228-29) Saksa-Rooma riigi keisril Friedrich II õnnestus läbirääkimistega Jeruusalemm 10 aastaks tagasi saada. 1244 langes see lõplikult seldzukkide kätte, idas alanud mongolite agressioon ajendas neid otsustavalt tegutsema. Vastuseks sellele algatas Prantsuse kuningas Louis IX seitsmenda ristisõja. VII ristisõda (1248-52) Louis IX tegi katse vallutada Egiptust ja Tuneesiat. VIII ristisõda - (1270) Louis IX üritas seda uuesti, kuid suri Tuneesias katku. Kui Egiptuse
6) arhitektuur sambastiilid, templid II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium küngas, millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus foorum rahva kogunemisväljak ja turuplats senat eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad konsul kõrgeim võimukandja, valiti rahvakoosolekul 2 vabariik riigivalitsemisvorm, mittepärilik vüimukorraldus keisririik riigivalitsemisvorm, võim keisril patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei lihtrahva liige, kellel vabariigi algul puudus võim rahvatribuun riigiametnik, kaitses algul plebeide hiljem kõigi kodanike üigusi veto riigipea õigus vastuvõetud seadus/otsus kuulutamata jätta või edasi lükata Piibel kristlaste pühakiri, vana + uus testament Vana-Testament juutide pühakiri, lood maailma loomisest, juutide ajaloost, moosese käsuõpetusest
annaabi.ee 
