Peeter I Täielik nimi: Pjotr ALeksejevits Romanov tuntud ka kui Peeter Suur Sündis: 30. mail 1672 Moskvas Suri: 28. jaanuaril 1725 Peterburis gangreeni Troonile asus: 27. aprillil 1682. Ainuvalitseja alates 29. jaanuarist 1696. Enne seda valitses regrendina Peetri poolõde Sofja Aleksejevna. Naised ja lapsed: (1)Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, kes sünnitas Peetrile 3 poega. (2)Marta Skawroska(Katariina I), kellega sai Peeter 12 last. Tema vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovits ja selle teine abikaasa Natalja Narõskina. Peeter oli oma isa kaheteistkümnes laps. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvusi ja tulistati suurtükkidest. Et kaks päeva pärast Peetri sündi algas Peetruse paast, siis lükati ristimine ja ristsed edasi. Peeter ristiti 29. juunil, Peetruse mälestuspäeval 1672 Tsudovi kloostris. Ristiisa oli Peeteri
Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne - Euroopasse ja
Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised,neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Ta kasutas iga võimalust oma teadmiste täiendamiseks. Sel eesmärgil võttis ta ette reisi Lääne - Euroopasse ja omandas seal lihttöölisena laevaehituses ja merenduses vajalikke teadmisi
Laupa 1 2014 Sisukord: Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4 1.1. Dünastia…………………………………………………………………...4 1.2. Lapsepõlv………………………………………………………………….5 1.3. Noorusaastad………………………………………………………………5 1.4. Haridus…………………………………………………………………….6 1.5
................................................................... 3 Peeter I ............................................................................ 4 Valitsusaeg ...... ............................................................. 5-8 Tsaari isiklik elu ..............................................................8-9 Peeter surivoodil ................................................................9 Peeter Suure testament .................................................... 10-11 Lisa1, Peeter I pildid ...........................................................12 Kokkuvõte ..................................................................... 13 Kasutatud kirjandus .............................................................14 2 Sissejuhatus 17. sajand algas Venemaal suure segaduste ajaga, kuna Venemaal puudus kindel valitseja. Samuti oli Venemaa teistest Euroopa riikidest ära lõigatud, toimus pidev
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid